Julius Caesar

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib vanarooma väejuhist ja poliitikust; Shakespeare'i näidendi kohta vaata artiklit Julius Caesar (Shakespeare); teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Julius Caesar (täpsustus)

Julius Caesar

Gaius Julius Caesar [perekonnanime klassikaline hääldus oli kaisar, hiljem tsääsar] (13. juuli 100 eKr15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.[1]

Caesar abiellus 84 eKr Lucius Cornelius Cinna tütre Cornelia Cinna nooremaga. Caesar oli sel ajal 18-aastane ja Cornelia 13-aastane. Kui 82 eKr sai Cinna vastane Lucius Cornelius Sulla diktaatoriks, siis käskis ta Caesaril end naisest lahutada. Caesar keeldus ja muutus sellepärast Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu.[1]

Poliitilist tegevust alustas Caesar pärast Sulla surma 78 eKr. Ta astus Sulla pooldajate vastu, keda süüdistati väljapressimises. 74 eKr võitles ta Mithridatesega. 68 eKr oli ta kvestor. [1]

Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma.

Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. [1]

Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi.[1]

62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur.[1]

Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. [1]

Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. [1]

Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada.

Ta pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal oli poeg Caesarion, kes sündis 47 eKr.[1]

Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr.

Tema nimest on tuletatud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar".[1]

Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud.

Kirjanduse seisukohast on tema teostest tähtsaimad "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civili, 3 raamatut). Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust.[1]

Ta uuendas kalendrit, võttes kasutusele Juliuse kalendri.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 "Antiigileksikon", 1. kd., lk. 94–95