Tormijooks
Tormijooks on lahingumanööver, milles võitlejad tungivad lähivõitluseks võimalikult kiiresti vaenlase poole.
Tänapäeval räägitakse tormijooksust ka kujundlikult, kirjeldades inimeste arvukat tungi või pürgimist; näiteks kõneldakse ajakirjanduses tormijooksust ülikoolidele, ühiselamukohtadele või e-maksuametile.
Ratsaväe tormijooks[muuda | muuda lähteteksti]
Tormijooksu poolt tekitavat šokiefekti on eriti ärakasutatud ratsaväe taktikas, nii raske- kui kergratsaväe puhul ja ka erinevatel ajastutel. Ajaloolased nagu John Keegan on väitnud, et korrektselt ettevalmistunud (kasutades näiteks erinevaid välikindlustusi) väe vastu olid ratsaväe tormijooksud vähese efektiivsusega, sest hobused tõrkusid tihedasse inimmassi kappamast. Ratsaväe tormijooksud õnnestusid kõige paremini juhul kui vastaste üksus oli juba kõikuva moraali või hirmu tõttu laiali lagunemas.
Märkimisväärsemaid tormijookse[muuda | muuda lähteteksti]

- Klushino lahing (4. juuli 1610): ~6000 poola ratsanikku (80% neist Poola hussaarid) hetman Stanisław Żółkiewski juhtimisel alistas 35 000–40 000 mehelise Moskva tsaaririigi väe.
- Viini lahing (11. september – 12. september 1683): Poola kuningas Jan III Sobieski juhtis edukalt ligi 18 000 ratsanikku (eesotsas 3000 raskerelvis Poola hussaari) tormijooksus ülekaaluka Osmanite väe vastu. See on ühtlasi suurim ratsaväe tormijooks ajaloos.[1][2]
- Eylau lahing (8. veebruar 1807): 11 000 prantsuse ratsaväelast ründasid Joachim Murati juhtimisel tormijooksuga Vene kesririigi, et päästa Napoleoni juhitud armee.
- Waterloo lahing (18. juuni 1815): Kaks brigaadi (umbes 2000 meest) Briti raskeratsaväge ründas välimarssal Henry William Pageti käsul tormijooksuga Prantsuse jala- ja suurtükiväge, algsest edust hoolimata suruti nad lõpuks diviisikindral Édouard Jean Baptiste Milhaudi poolt juhitud prantsuse kürassiiride vasturünnakuga suurte kaotustega tagasi. Hiljem ründas Marssal Ney juhtimisel umbes 5000 prantsuse ratsaväelast tormijooksuga Briti vägesid, kuid ei suutnud kokkuvõttes nelinurksetesse lahingurividesse koondunud Briti jalaväge alistada.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- A'Barrow, Stephen R (2016). Death of a Nation: A New History of Germany. Book Guild Publishing. p. 73. ISBN 9781910508817.
- Overy, Richard (2014). A History of War in 100 Battles. Oxford University Press. p. 58. ISBN 9780199390717.