Lucius Cornelius Sulla

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sulla büst

Lucius Cornelius Sulla (ka Sulla Felix 'Sulla Õnnelik'; mõnikord kirjutatakse kujul Sylla; 138 eKr78 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja väejuht.

Varane sõjaline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Lucius Cornelius Sulla sai tuntuks Gaius Mariuse ühe alluvana Numiidia sõdades Aafrikas ning hiljem Liitlassõja võitmisega 89 eKr.

Pärast Liitlassõda alustas Pontose kuningas Mithridates Rooma idapoolsete provintside vallutamist ning tungis Kreekasse. Senat valis Lucius Cornelius Sulla 88 eKr konsuliks ning ta pidi juhtima armeed Pontose kuninga Mithridates VI vastu, kes oli Rooma idaprovintsidesse tunginud. Kuid Gaius Marius tahtis ise armeed juhtida ning kahe väejuhi vahel puhkes konflikt. Seaduslikult oleks väge juhtima pidanud konsul Sulla, ent kuna Gaius Mariusel oli palju toetajaid, siis kinnitas rahvakoosolek armeejuhiks just Gaius Mariuse.

Väike-Aasia ja Lähis-Ida enne 1. Mithridatese sõda, 89 eKr

Sulla esimene kodusõda[muuda | muuda lähteteksti]

Sulla keeldus Assamblee teguviisi tunnustamast ning ta liikus itta, Nolasse, kus teda ootas Mithridatese vastu võitlemiseks mõeldud armee. Sulla käskis leegionidel Assamblee käske eirata ja tunnustada teda armee õige juhina. Leegionid nõustusid antud käskudega ning kohale saabunud Assamblee esindajad loobiti sõdurite poolt kividega surnuks. Seejärel võttis Sulla endaga kuus leegioni ning marssis nendega Rooma, et alustada kodusõda. Ükski Rooma armee polnud kunagi varem Rooma peale marssinud, see oli seadusega ning vana traditsiooni kohaselt keelatud.

Sulla vallutas 88 eKr Rooma ning Gaius Marius pidi Aafrikasse maapakku minema. Sulla tõrjus Mithridatese peagi Rooma aladelt välja, kuid Marius haaras vahepeal taas võimu, mistõttu Sulla pidi sõja lõpetama ning taas Roomasse tungima. Pärast Rooma vallutamist Sulla jätkas peagi sõjakäigu juhtimisega Mithridatese vastu ning viis oma leegionid Roomast välja, marssides itta.

Next.svg Pikemalt artiklis Sulla esimene kodusõda. (88–87 eKr)

Pärast Rooma vallutamist Sulla jätkas peagi sõjakäigu juhtimisega Mithridatese vastu ning viis oma leegionid Roomast välja. Sellel ajal kui Sulla Kreekas sõdis, puhkes Roomas Sulla konservatiivsete toetajate ja konsul Lucius Cornelius Cinna populaaridest toetajate vahel võitlus. Gaius Marius saabus koos oma pojaga ja Aafrikas kogutud armeega Rooma tagasi. Võitluses astus ta Cinna poolele ning ühiselt võideti konservatiive ning nende juhti, Sulla toetaja Gnaeus Octaviust. Senat andis välja seaduse, millega saadeti Sulla maapakku ja Marius määrati idapoolse sõja uueks komandöriks. Cinna ja Gaius Marius valiti konsuliteks. Vaid kuu pärast Rooma naasmist Marius aga suri äkitselt, olles seitsmekümne ühe aastane.

Sulla teine kodusõda[muuda | muuda lähteteksti]

Sulla väed naasid Itaaliasse 83 eKr, sellega algas teine kodusõda. Gaius Marius Noorem suri Praeneste linna kaitstes ning Sulla liikus Rooma poole. Peale Rooma jõudmist algatas Sulla uue hirmuvalitsuse, mis oli varasematest kõige hullem.

Next.svg Pikemalt artiklis Sulla teine kodusõda. (82–81 eKr)

Sulla diktatuur[muuda | muuda lähteteksti]

82 eKr kehtestas Sulla diktatuuri ning valitses terroripoliitika abil, lastes hukata nii poliitilisi vastaseid kui ka lihtsalt jõukaid kodanikke, et nende vara omastada. Ülikud, kes olid vähegi Mariust toetanud, kuulutati lindpriideks ning nad hukati. Ta viis läbi reforme, mis tugevdasid senati positsioone ning nõrgendasid rahvatribuuni ja rahvakoosoleku omi.

Next.svg Pikemalt artiklis Sertoriuse sõda., (83–72 eKr), Rooma ja Gaius Mariuse toetaja Quintus Sertoriuse juhitud Hispania provintside vahel

79 eKr loobus Sulla aga ootamatult võimust ning tõmbus tagasi oma villasse, kus asus kirjutama memuaare. Kuid juba järgmisel aastal suri ta ootamatult, ilmselt maksahaiguse tagajärjel.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Sulla oli abielus viis korda, abikaasad:

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]