Brenneri mäekuru
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2017) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Oktoober 2017) |
Brenneri mäekuru (saksa keeles Brennerpass; itaalia keeles Passo del Brennero) on mäekuru üle Alpide, mis moodustavad piiri Itaalia ja Austria vahel. See on üks peamisi läbipääse Ida-Alpide ahelikus ja madalaimal kõrgusel piirkonna Alpi läbipääsude seas.
Piimakarja karjatatakse alpikarjamaadel kogu suve orgudes mäekuru all ja mägedes selle kohal. Madalamatel aladel kasvatavad talupidajad mände, taimekultuure ja heina talvetoiduks. Palju karjamaid on üle 1500 m kõrgusel; vähesel määral on neid mägedes umbes 2000 m kõrgusel.
Brenneri mäekuru keskosas on neljarealine maantee ja raudtee, mis ühendavad Bozenit/Bolzanot lõunas ja Innsbrucki põhjas. Brenneri külas on kaubanduskeskus (supermarketid ja kauplused), puuviljakauplused, restoranid, kohvikud, hotellid ja bensiinijaam. Seal elab 400–600 inimest (2011).
Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Prenner oli algselt lähedal asuva talu nimi, mis pärines endisest omanikust. Kellegi Prenneriuse talu on dokumentides mainitud 1288. aastal, kedagi Chunradus Prenner de Mittenwaldet on mainitud 1299. aastal. Nime Prenner on jälitatud tagasi saksa sõnani kellestki, kes puhastab metsamaad. Mäekuru enda nimi ilmus esmakordselt 1328. aastal kui ob dem Prenner ('Prenneri kohal').
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Rooma Riik[muuda | muuda lähteteksti]
Roomlased korrastasid Brenneri mäekuru, mis oli olnud sagedases kasutuses eelajaloolisel ajal alates viimasest jääajast. Kuid Brenneri mäekuru ei olnud esimene Rooma tee üle Alpide, mille Rooma riik korrastas.
Esimene Rooma tee üle Alpide aheliku, Via Claudia Augusta ühendas Veronat Põhja-Itaalias Augusta Vindelicorumiga (tänapäeva Augsburg) Rooma Raetia provintsis. Via Augusta lõpetati aastatel 46–47; tee suundus piki Adige orgu naabruses olevale Rescheni mäekurule (Brenneri mäekurust läänes 2000 m kõrgusel), laskus siis Inni jõe orgu enne tõusmist Ferni mäekurule Augsburgi suunas.
Rooma teed, mis füüsiliselt ületas Brenneri mäekuru, ei olnud enne 2. sajandit olemas. See läks idapoolset rada pidi Pusteri oru kaudu ja laskus Veldidenasse (tänapäeva Wilten), kus see ületas Inni, ja edasi Zirli ning jõudis Garmish-Partenkircheni kaudu Augsburgi.
Alemannid (germaani hõim) ületasid Brenneri mäekuru lõunasse tänapäeva Itaaliasse 268. aastal, kuid nad peatati sama aasta novembris Benacuse järve lahingus. Roomlased hoidsid mäekuru enda kontrolli all kuni keisririigi lõpuni 5. sajandil.
Saksa-Rooma riik[muuda | muuda lähteteksti]
Kõrgkeskajal oli Brenneri mäekuru osa tähtsast Via Imperii, riigiteest, mis ühendas Saksamaa kuningriiki Alpidest põhja pool Itaalia Verona margiga. 12. sajandist hoidsid Brenneri mäekuru enda kontrolli all Saksa-Rooma riigi Tirooli krahvid. Keiser Friedrich I Barbarossa kasutas Brenneri mäekuru sageli Alpide ületamiseks oma sõjaretkedel Itaaliasse. 12. sajandi Brenneri mäekuru oli läbitav muularongidele ja veovankritele.
Brenneri mäekuru moderniseerimine algas aastal 1777, kui keisrinna Maria Theresia käsul ehitati sõidutee.
Austria keisririik[muuda | muuda lähteteksti]
Edasine moderniseerimine toimus Austria keisririigi ajal ja Brenneri raudtee ehitati etapiviisi aastatel 1853 kuni 1867. Sellest sai esimene Alpide-ülene raudtee ilma suure tunnelita ja suurel kõrgusel (ületades Brenneri mäekuru 1371 m kõrgusel). Raudtee valmimine võimaldas austerlastel oma vägesid tõhusamalt liigutada; austerlased lootsid säilitada oma territooriumid Veneetsia ja Lombardia (Alpidest lõunas), kuid nad kaotasid Itaaliale järgnenud Itaalia teises iseseisvussõjas aastal 1859 ja Austria-Preisi sõjas aastal 1866.
Hilisajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimese maailmasõja lõppedes aastal 1918 läks kontroll Brenneri mäekuru üle Saint-Germaini rahuga Itaalia ja Austria vahel jagamisele. Londoni leping (1915) kinkis Itaaliale toetuse eest Antantile salaja territooriumid Brenneri mäekurust lõunas. Welschtirol/Trentino koos Tirooli krahvkonna lõunaosaga (nüüd Lõuna-Tirool) anti Itaaliale ning Itaalia väed okupeerisid Tirooli ja saabusid Brenneri mäekurusse 1919.-1920. aastal.
Teise maailmasõja ajal kohtusid Saksa Führer Adolf Hitler ja Itaalia duce Benito Mussolini Brenneri mäekurus, et tähistada 18. märtsil 1940 oma Teraspakti. Brenneri mäekuru oli osa rotiradadest, mida mõned põgenevad natsistid pärast Saksamaa alistumist 1945. aastal kasutasid.
Kiirtee[muuda | muuda lähteteksti]
Kiirtee E45 (Euroopa määrang; Itaalias A22, Austrias A13), Brenner Autobahn/Autostrada del Brennero, algab Innsbruckis, kulgeb üle Brenneri mäekuru, Bozeni/Bolzano, Verona ja lõpeb Modena juures. See on üks kõige tähtsamaid põhja-lõunasuunalisi ühendusteid Euroopas.
Pärast Schengeni kokkuleppe sõlmimist 1992. aastal ja Austria järgnenud Euroopa Liitu astumist 1995. aastal kaotati 1997. aastal tolli- ja piirikontroll Brenneri mäekurus. Kuid Austria taastas piirikontrolli 2015. aastal vastuseks Euroopa rändekriisile. 2016. aasta aprillis teatas Austria, et see ehitab mäekurule 370 meetrit pika tara, kuid selgitas, et "seda kasutatakse ainult inimeste "suunamiseks" ja et see ei ole barjäär".
Europabrücke (Euroopa sild), mis paikneb laias laastus poolel teel Innsbrucki ja Brenneri mäekuru vahel, on suur raudbetoonist sild, mis kannab kuuerealist Brenner Autobahni üle Silli jõe oru (Wipptali). Kõrgusega 180 m ja sildega 820 m peeti silda valmimise järel 1963. aastal inseneri meistriteoseks. See on koht, kus benji-hüpped sillalt on saanud populaarseks turismiatraktsiooniks.
Kuid üha kasvav kaubaveo ja vaba aja liiklus on isegi ilma piirikontrollita põhjustanud tipptundidel pikki liiklusummikuid. Brenneri mäekuru on ainus suur mäekuru piirkonnas; muud läheduses asuvad alternatiivid on jalgrajad üle kõrgemate mägede kõrgusel üle 2000 m. Selle tulemusena on õhu- ja mürasaaste tekitanud ulatuslikku arutelu piirkondlikus ja Euroopa poliitikas. Alates 2004. aastast ületab Euroopa silla umbes 1,8 miljonit veokit aastas.
Raudtee[muuda | muuda lähteteksti]
Maanteeliikluse hõlbustamiseks on plaanis täiendada Brenneri raudteed Veronast Innsbruckini mitme tunneliga, sealhulgas Brenneri baastunnel Brenneri all. Kuigi 2006. aastal toimus tunneli ametlik purunemiskatse (koos samal aastal puuritud uuringutunnelitega), algas märkimisväärne töö alles 2011. aastal. Rahastamisprobleemid on nihutanud tunneli kavandatud valmimisaja 2022. aastast 31. detsembrini 2025.