Antigoniidide dünastia

Allikas: Vikipeedia
Antigoniidide dünastia
Ἀντιγονίδαι
306 eKr–168 eKr
Karte Makedoniens 200 vC-de.svg
Makedoonia (oranž) aastal 200 eKr
Valitsusvorm Monarhia
Kuningas Antigonos I Monophthalmos (306-301 eKr)
Perseus (179-168 eKr)
Pealinn Pella
Religioon Vana-Kreeka usund
Riigikeeled Kreeka
Eelnev riik Standard of Cyrus the Great (Achaemenid Empire).svg Ahhemeniidide riik
Vergina Sun - Golden Larnax.png Makedoonia impeerium
Järgnev riik Makedoonia (Rooma provints)
Seleukiidide riik

Antigoniidide dünastia (kreeka Ἀντιγονίδαι) oli hellenistlike kuningate dünastia, mis sai alguse Aleksander Suure kindralist Antigonos I Monophthalmosest ("ükssilm").

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suuremas osas Makedooniast olid antigoniidid Antipatriidide mantlipärijad, nad valitsesid ka Väike-Aasiat ja Põhja-Süüriat. Antigonos püüdis saada oma kontrolli alla kogu Aleksandri impeeriumit, aga see lõppes aastal 301 eKr Ipsose lahingus lüüasaamisega. Tema poeg Demetrios Poliorketes jäi lahingus ellu ning suutis paar aastat hiljem Vana-Makedoonias ise võimule saada. Lõpuks ta siiski kaotas koha troonil ning suri Seleukos I Nikatori vangina. Järgnes segadusteaeg, kuid aastaks 276 eKr suutis Demetriose poeg Antigonos II Gonatas uuesti dünastia Makedoonias (ja suuremas osas Kreeka linnriikidest) võimule saada. Dünastia viimane valitseja oli Perseus, kes valitses aastatel 179-168 eKr. Ta ei suutnud roomlaste agressioonile vastu seista ning 168. aasta Pydna lahinguga lõppes antigoniidide dünastia võimuaeg.

Dünastia[muuda | muuda lähteteksti]

Antigoniidide dünastia valitsejad olid:

Kuningas Valitsusaastad (eKr)
Antigonos I Monophthalmos 306-301
Demetrios Poliorketes 294–287
Antigonos II Gonatas 276–239
Demetrios Õiglane u 250
Demetrios II Aitolikos 239–229
Antigonos III Doson 229–221
Philippos V 221–179
Perseus (Makedoonia) 179–168

Makedoonia viimane kuningas Andriskos väitis, et on Perseuse järeltulija.

Antigoniidide-aegsed mündid[muuda | muuda lähteteksti]

Antigoniidide dünastia mündid