Erinevus lehekülje "Raua tänava lahing" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
(→‎Kirjandus: välislink üle toodud artiklist Staabi- ja sidepataljon)
'''SidepataljoniRaua tänava lahinguks''' nimetatakse [[21. juuni|21.]]–[[22. juuni]]l [[1940]] (1940. aasta [[juunipööre|juunipöörde]] ajal) Tallinnas [[Tallinna 21. Algkool|21. Algkooli]] juures toimunud relvakonflikti Eesti [[Sidepataljon]]i ja [[PunaarmeeNSV Liit|NSV Liidu]] okupatsioonivõimu poolt loodud nn töölisomakaitse vahel.
 
Pärast Eesti okupeerimist 17. juunil sundloovutati Eesti sõjaväe [[kasarmu]]d [[Punaarmee]]le, seetõttu paigutati Sidepataljon ümber [[Raua tänav (Tallinn)|Raua tänava]] koolimajja. 21. juuni õhtul kella 19:30 paiku saabusid koolimaja juurde end töölisomakaitse esindajateks nimetanud relvastatud ja punaste käelintidega isikud, kes nõudsid pataljoni sõduritelt relvade loovutamist. Sõdurid keeldusid esialgu keeldusid sellest, ent seejärel, kui kooli juurde saabus ka Punaarmee soomuk, andsid nad siiski relvad ära, sest Eesti sõjaväele oli antud käsk vältida konflikte NSV Liidu sõjaväega. Seejärel jäeti koolimajja mõnemeheline relvastatud riigipöörde toetajate salk. Kella 22 paiku saadi aga teada, et ametisse on astunud okupatsioonivõimude moodustatud [[Johannes Varese valitsus]], misjärel riigipöörde pooldajate salk lahkus ning sõduritele lubati edaspidi relvad tagasi anda.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/katkend-raamatust-tallinn-teises-maailmasojas-okupatsioonivagede-saabumine-ja-raua-tanava-lahing-4-osa?id=80131924 Katkend raamatust: Tallinn Teises maailmasõjas. Okupatsioonivägede saabumine ja Raua tänava lahing, 4. osa], Delfi, 11. november 2017.</ref>
[[Sidepataljon]], mis pärast Eesti sõjaväe [[kasarmu]]te sundloovutamist Punaarmeele paiknes [[Raua tänav (Tallinn)|Raua tänava]] koolimajas, keeldus [[juunipööre|juunipöörde]] ajal relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati [[NSV Liit|NSV Liidu]] Punaarmee väeosa [[raskekuulipilduja]] toru. Kui relvad konfiskeeriti, leidsid Eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis.
 
Siiski ei olnud töölisomakaitse konfiskeerimise käigus avastanud kõiki sõdurite käes olnud relvi ning lisaks sellele avastasid Eesti sõdurid koolimaja õuest mobilisatsiooni tarbeks varutud relvad, milledega nad endid taas relvastasid. Enne keskööd tuli uus riigipöörajate salk valvet üle võtma, mis ei olnud teadlik eelmise salga lahkumisest. Sõdurid keeldusid neid sisse laskmast ning tõenäoliselt avasid okupatsioonivõimude pooldajad seepeale esimesena tule, mistõttu langes reamees [[Johannes Mandre]]. Seepeale taandusid Sidepataljoni sõdurid koolimajja ning avasid akendest vastutule. Vastupanu tekkis spontaanselt ning lahing peeti väidetavalt ilma ohvitseride poolse juhtimiseta, kuna enamik neist oli major [[Rudolf Veidebach]]i matusel. On ka võimalik, et hiljem eitasid sõdurid ohvitseride ja allohvitseride osaluse puudumist seetõttu, et säästa neid vastuhakus osalemise juhtimise süüst ning mahalaskmisest.<ref>[https://mehele.ohtuleht.ee/836751/ainus-vastupanu-punaarmeele-sidepataljoni-lahing-raua-tanaval-21-juunil-1940 Ainus vastupanu Punaarmeele: Sidepataljoni lahing Raua tänaval 21. juunil 1940], 29. oktoober 2017.</ref>
Enne keskööd tulid kommunistid valvet üle võtma, kuid see ei läinud neil korda. Vastupanu tekkis spontaanselt ilma juhtimiseta, kuna kõik pataljoni ohvitserid olid major [[Rudolf Veidebach]]i matusel. Maja ümber hakkas hargnema lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus [[sõjaminister]] [[Tõnis Rotberg]] ja kuus [[soomusauto]]t.
 
Vahelduva intensiivsusega lahing kestis koolimaja ümber mitu tundi, kuni kohale jõudis Varese valitsuse [[sõjaminister]] [[Tõnis Rotberg]] ning kuus Punaarmee [[soomusauto]]t. Seejärel otsustasid Sidepataljoni sõdurid alistuda, relvad korjati taas kokku ning koolimaja rüüstati põhjalikult. Punaväelastel ei õnnestunud selgeks teha, kes andis Sidepataljonile käsu tule avamiseks ning tõenäoliselt keegi seda ka teha ei käskinud. Nii sõdurid kui ka töölisomakaitse tegelased süüdistasid esimesena tule avamises vastaspoolt. Sidepataljonlased jäeti kuni hommikuni töölisomakaitse valve alla ning seejärel kästi neil ümber kolida [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]isse.
Selles lahingus langesid allohvitser [[Aleksei Männikus]] ja reamees [[Johannes Mandre]]. Nemad olid nende väheste Eesti sõdurite seas, kellele sai osaks langeda [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]] Eesti vormis ja Eesti lipu all.<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/kaitsevaelastest-said-korpusepoisid/#more-288 Kaitseväelastest said korpusepoisid]</ref>.
 
Raua tänava lahingus langes Sidepataljoni poolelt lisaks reamees Mandrele ka allohvitser [[Aleksei Männikus]], keda sai okupantide poolt lastud kuulist surmavalt haavata siis, kui ta viis haavatud sõdureid haiglasse.<ref>[https://mehele.ohtuleht.ee/836751/ainus-vastupanu-punaarmeele-sidepataljoni-lahing-raua-tanaval-21-juunil-1940 Ainus vastupanu Punaarmeele: Sidepataljoni lahing Raua tänaval 21. juunil 1940], 29. oktoober 2017.</ref> Mandre ja Männikus olid nende väheste Eesti sõdurite seas, kes langesid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal Eesti vormis ja Eesti lipu all.<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/kaitsevaelastest-said-korpusepoisid/#more-288 Kaitseväelastest said korpusepoisid]</ref>. Sidepataljoni rünnanud töölisomakaitsjatest langes vähemalt üks, kuid on räägitud ka enam kui kümnest langenust.<ref>[https://mehele.ohtuleht.ee/836751/ainus-vastupanu-punaarmeele-sidepataljoni-lahing-raua-tanaval-21-juunil-1940 Ainus vastupanu Punaarmeele: Sidepataljoni lahing Raua tänaval 21. juunil 1940], 29. oktoober 2017.</ref><ref>[http://www.postimees.ee/78358/raua-tanava-lahingus-kaitsti-eesti-riigi-au Raua tänava lahingus kaitsti Eesti riigi au], Postimees, 5. veebruar 2009</ref>
 
Lahingus langenute matused korraldas 23. juunil 1940 [[Oskar Veldeman]]<ref>[http://www.veldemani.ee/et/kes-oli-veldeman Oskar Veldeman ]</ref>.
 
Kuna Raua tänava lahing oli ainus relvastatud vastupanu ilming Nõukogude okupatsiooni kehtestamise ajal, on Eesti Vabariik seda hiljem väärtustanud ning mitmele lahingus osalenule on antud Kotkaristi IV klassi teenetemärk: [[2002]]. aastal sai selle [[Eduard Kuuskor]],<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/2379/eduard-kuuskor</ref> [[2009]]. aastal [[Endel Kirs]],<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/17595/endel-kirs</ref> Heino Laansalu<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/17596/heino-laansalu</ref> ja Lembit Põldre<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/17597/lembit-poldre</ref> ning [[2017]]. aastal [[Eduard Meemann]]<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/19544/eduard-meemann</ref>. 2015. ja 2016. aastal said Meemann ja Kuuskor ka Staabi- ja sidepataljoni kõrgeima autasu: pataljoni rinnamärgi.<ref>[http://www.mil.ee/et/arhiiv/9005/staabi-ja-sidepataljoni-%C3%BClem-tunnustas-raua-t%C3%A4nava-lahingus-v%C3%B5idelnuid Staabi- ja sidepataljoni ülem tunnustas Raua tänava lahingus võidelnuid], 5. jaanuar 2016</ref>
{{pooleli}}
 
==Viited==
 
==Välislingid==
*[http://www.postimees.ee/78358/raua-tanava-lahingus-kaitsti-eesti-riigi-au Raua tänava lahingus kaitsti Eesti riigi au], Postimees, 5. veebruar 2009
*[https://mehele.ohtuleht.ee/836751/ainus-vastupanu-punaarmeele-sidepataljoni-lahing-raua-tanaval-21-juunil-1940 Ainus vastupanu Punaarmeele: Sidepataljoni lahing Raua tänaval 21. juunil 1940], 29. oktoober 2017
*[http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/katkend-raamatust-tallinn-teises-maailmasojas-okupatsioonivagede-saabumine-ja-raua-tanava-lahing-4-osa?id=80131924 Katkend raamatust: Tallinn Teises maailmasõjas. Okupatsioonivägede saabumine ja Raua tänava lahing, 4. osa], Delfi, 11. november 2017
 
{{Eesti Teises maailmasõjas}}

Navigeerimismenüü

Personaalsed tööriistad

Nimeruumid

Variandid

Trüki või ekspordi

    Teistes projektides