Konrad Lorenz: erinevus redaktsioonide vahel
tunnustus |
aps |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
==Tunnustused== |
==Tunnustused== |
||
Konrad Zacharias Lorenz valiti [[1968]]. aastal Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks. |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
Aastal [[1974]] valiti ta [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks. |
|||
| ⚫ | |||
Oma esimese suure töö "''[[Der Kumpan in der Umwelt des Vogels]]''" ([[1935]]) pühendas ta [[Eesti]]st pärit bioloogile [[Jakob von Uexküll]]ile. |
Oma esimese suure töö "''[[Der Kumpan in der Umwelt des Vogels]]''" ([[1935]]) pühendas ta [[Eesti]]st pärit bioloogile [[Jakob von Uexküll]]ile. |
||
| 36. rida: | 38. rida: | ||
{{JÄRJESTA:Lorenz, Konrad}} |
{{JÄRJESTA:Lorenz, Konrad}} |
||
[[Kategooria:Zooloogid]] |
[[Kategooria:Zooloogid]] |
||
[[Kategooria:Austria bioloogid]] |
[[Kategooria:Austria bioloogid]] |
||
Redaktsioon: 18. september 2013, kell 13:01
Konrad Zacharias Lorenz (7. november 1903 Viin – 27. veebruar 1989 Viin) oli Austria zooloog ja etoloog.
Ta oli üks loomade käitumist uuriva teaduse etoloogia rajajaid.
1940 sai ta Königsbergi ülikoolis psühholoogia professoriks. 1941 värvati ta Wehrmachti, kus teenis arstina. Ta langes varakult venelaste kätte vangi ja 1942–1948 NSV Liidus sõjavang. Vangistuses jätkas ta tööd arstina. Vangistuses hakkas ta kirjutama raamatut, mille käsikiri lubati tal alles jätta, samuti kuldnokk, keda ta vangilaagris pidas.
Venemaal kirjutatud käsikirja põhjal valmis tal raamat "Die Rückseite des Spiegels, Versuch einer Naturgeschichte menschlichen Erkennens", mis ilmus 1973 Austrias.
Austrias tegutseb pärast Lorenzi surma Konrad Lorenzi Instituut teoreetilise bioloogia alal.
Tunnustused
Konrad Zacharias Lorenz valiti 1968. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.
Aastal 1973 pälvis ta koos Karl von Frischi ja Niko Tinbergeniga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.
Aastal 1974 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.
Teosed
Oma esimese suure töö "Der Kumpan in der Umwelt des Vogels" (1935) pühendas ta Eestist pärit bioloogile Jakob von Uexküllile.
Üks ta tuntud raamatuid on "Das sogenannte Böse" ("Niinimetatud kurjus: agressiooni loodusloost", ingliskeelses tõlkes "On Agression"), mille esmatrükk ilmus 1963.
Eesti keeles
- "Niinimetatud tigedus". "Eesti Loodus" 1969 8: 499–502; 9: 562–565; 11: 696–700; 12: 765–768.
- "Vihaleajavad loomalood". "Eesti Loodus" 1969 12: 768.
- "Inimene leiab sõbra". Tallinn 1975: "Valgus".
- "Kuningas Saalomoni sõrmus". "Eesti Loodus" 1980: 2–4, 6–12, 1981: 1–2.
- "Kuningas Saalomoni sõrmus". Tõlkinud Tiiu Keskpaik. Tallinn 1984: Valgus.
- "Harjumus, tseremoonia ja nõidus" (peatükk raamatust "Niinimetatud kurjus. Agressiooni loodusloost"). Tõlge ja järelsõna: Tiiu Keskpaik. Vikerkaar" 1996 1/2: 145–164.
Tema kohta
- Tiiu Keskpaik. "Konrad Lorenz, mees Altenbergist". "Eesti Loodus" 1980 2: 112.
- Eerik Kumari. "Konrad Lorenz". "Eesti Loodus" 1969 8: 498.
- Viktor Masing. "Nendest, kes mõistavad loomade keelt (Nobeli preemia kolmele etoloogile)". "Eesti Loodus" 1974 6: 337.
