Viktor Masing

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Viktor Masing (11. aprill 1925 Tartu18. märts 2001) oli eesti botaanik, biogeograaf, sooteadlane, ökoloog ja loodusteaduste populariseerija, bioloogiadoktor (1969), Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993). Ta oli üks Eesti mitmekülgsemaid loodusetundjaid.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1946. aastal Tartu 5. Õhtukeskkooli ja 1951 Tartu Ülikooli bioloog-zooloogina. Töötas aastatel 1951-1956 Eesti Põllumajandusülikoolis omandas Viktor Masing väärtuslikke kogemusi metsanduse ja soode uurimise alal, seal valmis ka 1958. aastal kaitstud kandidaaditöö Ida-Eesti soode kohta. 1956 asus tööle Tartu Ülikooli, kus töötas vanemõpetaja, dotsendi ja professorina. 1969 kaitstud doktoritöö käsitles taimekoosluste struktuuri. 1971 anti Viktor Masingule professori kutse, alates 1993 oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.[1]

Aastast 1993 oli Viktor Masing Eesti Teaduste Akadeemia liige biogeograafia alal. Ta kuulus akadeemia bioloogia. geoloogia ja keemia osakonda.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Viktor Masingu peamisteks uurimisvaldkondadeks olid metsa- ja sooteadus ja biotsönoloogia, aga ta kirjutas uurimusi ka geobotaanika, ornitoloogia, looduskaitse (eriti soode kaitse), maastikuteaduse, linnaökoloogia jm alal. Ökoloogias arendas ta konsortsiumide õpetust. Tema tegevus oli alati suunatud looduse kui terviku mõistmisele ja tänu sellele saavutas ta rahvusvahelise tuntuse.[1]

Viktor Masingust on jäänud nii Eesti kui maailma teadusvaramusse kümneid sageli tsiteeritavaid töid, kirjutiste üldarv ületab 600 piiri.[1] Masing arendas eestikeelset teadusterminoloogiat, eriti botaanika ja ökoloogia alal. Ta oli "Eesti entsüklopeedia" toimetajaid, samuti lasteentsüklopeedia ENEKE peatoimetaja. Tema koostatud on ka "Ökoloogialeksikon" ja ta oli kõrgkooliõpiku "Botaanika" (I 1965, II 1970, III 1979) üks autoreid. Ühtlasi kirjutas ta loodusõpetuslikke ja looduskaitselisi lasteraamatuid, nagu 1986. aastal ilmunud lasteluuleraamat taimedest "Sa vaata vaid".

Suuresti tänu Viktor Masingu tööle moodustati 1981. aastal 30 Eesti sookaitseala.

Ta oli Eesti Looduseuurijate Seltsi looduskaitse ja botaanika sektsiooni esimees, aastast 1985 ELUSi auliige.

Alates 1996. aastast valitakse tema ettepanekul Eestis igal aastal aasta puu.

Tõlketöö[muuda | muuda lähteteksti]

Masing tõlkis saksa keelest eesti keelde rea etoloogide ja teiste loomade käitumise uurijate (Niko Tinbergen, Konrad Lorenz, Irenäus Eibl-Eibesfeldt, Bernhard Grzimek, Karl von Frisch) töid. Samuti on ta tõlkinud vene keelest paleobotaanilist (Sergei Meien) ja maastikuteaduslikku (Boriss Rodoman) kirjandust.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Viktor Masing oli abielus Linda Pootsiga.

Tema poeg on zooloog Matti Masing ja tütar arst Tiiu Märtson.[3]

Viktor Masing on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Viktor Masing Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
  2. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 873
  3. Masing, Viktor 1999. "Sammud samblas ja liivas: Meenutusi möödunust ja teatmeid tehtust". Tartu: Vanemuise Seltsi kirjastus, 110.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kiira Aaviksoo, Kalevi Kull, Jaanus Paal, Hans Trass (eds.). "Consortium Masingii: A Festschrift for Viktor Masing." Tartu: Tartu University, 1995
  • Kalevi Kull. "Viktor Masingu sinasõprus loodusega" Kultuurileht, 21. aprill 1995, lk. 7
  • Hans Trass (koost). "Professor Viktor Masingu trükitööd". Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1985
  • Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 88-89
  • Hans Trass. "Viimane entsüklopedist" Postimees, 11. aprill 2005
  • Toomas Kukk. "Viktor Masing, Eesti viimaseid entsüklopediste". Teoses Lehed ja tähed 5 : vaim ja aeg. MTÜ Loodusajakiri, 2009. ISBN 978-9985-9151-5-8