Viinamari: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
[[Pilt:Duras grape.jpg|pisi|Mustjassinised viinamarjad]]
[[Pilt:Duras grape.jpg|pisi|Mustjassinised viinamarjad]]
[[Pilt:Swan Valley red grapes.jpg|pisi|Punased viinamarjad]]
[[Pilt:Swan Valley red grapes.jpg|pisi|Punased viinamarjad]]
⚫
'''Viinamari''' on [[viinapuu]] (''Vitis'') [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluvate taimede [[vili]].
⚫
[[Pilt:Trocknung Rosinen.jpg|pisi|Viinamarjade kuivatamine]]
⚫
'''Viinamari''' on [[viinapuu]] (''Vitis'' [[Linnaeus|L.]]) perekonda kuuluvate liikide [[vili]].


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==

Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat. [[Neoliitikum]]i perioodist (4500 [[eKr]]) pärinevaid [[Harilik viinapuu|hariliku viinapuu]] (''Vitis vinifera'') [[seeme|seemneid]] on leitud [[Küpros]]elt. [[Pronksiaeg|Pronksiajast]] (umbes 3200 eKr) pärit seemneid on leitud aga [[Jericho]] lähedalt. Algselt looduslikult levinud liikidelt lihtsalt marju korjanud inimesed hakkasid peagi viinamarjadest veini valmistama. [[Egiptus]]est leitud [[hieroglüüf]]idelt võis lugeda, et veini on seal valmistatud juba aastal 2400 eKr. Tänapäeval kõige laialdasemalt kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavalt [[Kaukasus]]e mäestikust lõuna poole jäävas piirkonnast (Kirde-[[Türgi]], [[Gruusia]], [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Iraan]]i põhjaosa). Kaasajal on erinevatest liikidest aretatud üle 10 000 [[kultivar]]i.<ref name="oxford"> J. G. Vaughan, C. Geissler. "The New Oxford Book of Food Plants", USA: Oxford University Press, 1997. ISBN 0198548257. </ref>
Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat. [[Neoliitikum]]ist (4500 eKr) pärinevaid [[Harilik viinapuu|hariliku viinapuu]] (''Vitis vinifera'') [[seeme|seemneid]] on leitud [[Küpros]]elt. [[Pronksiaeg|Pronksiajast]] (umbes 3200 eKr) pärit seemneid on leitud [[Jericho]] lähedalt. Algselt looduslikult kasvanud viinapuudelt lihtsalt [[mari|marju]] korjanud inimesed hakkasid peagi viinamarjadest [[mahl]]a valmistama. Kuumas ilmas läks mahl [[käärimine|käärima]] ja inimesed avastasid, et seegi kõlbab juua. Saadud jooki nimetatakse [[vein]]iks. Hiljem hakati [[viinamarjamahl]]a juba meelega kääritama. [[Egiptus]]est leitud [[hieroglüüf]]idelt võis lugeda, et veini on seal valmistatud juba aastal 2400 eKr. Tänapäeval kõige laialdasemalt kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavasti [[Taga-Kaukaasia]]st. Kaasajal on eri liikidest aretatud üle 10 000 [[kultivar]]i.<ref>J.G. Vaughan, C. Geissler. "''The New Oxford Book of Food Plants''", USA: Oxford University Press, 1997. ISBN 0198548257</ref>

[[Antiikaeg|Antiikajal]] hakati viinamarjadest [[aretamine|aretama]] sorte sooja ja külma, kuiva ja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks. Antiikaja lõpul oli viinamarjasorte juba poolteistsada.<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 260-261</ref>

Viinamarjade kasvatamise juhised moodustasid antiikajal [[põllumajandus]]õpikute põhiosa, sest viinamarjakasvatus andis kõige suuremat [[kasum]]it, kuid oli ühtlasi [[töö]]mahukaim kultuur. Viinamarju kasvatav [[ori]] oli 3 korda kallim põllul töötavast.<ref name=Antiigileksikon/>

Viinamarjade koristamine oli antiikajal tähtis ja pidulik sündmus, millele oli kujunenud rikkalik kombestik. Rohkesti on säilinud viinamarjakoristuse kirjeldusi.<ref name=Antiigileksikon/>


== Marjad ==
== Marjad ==

Viinamarjad moodustuvad [[viljastumine|viljastunud]] [[emasõis|emasõiest]] ning kasvavad tavaliselt kobarates, mille suurus sõltub liigist ja kultivarist. Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100–300 marjani. Marjade mass on keskmiselt 1,0–3,0 g ning nad võivad olla erineva värvusega – mustad, punased, purpurjad, valged, rohelised, kollased jm. Paljude sortide marjad on kaetud vahaja kirmega. Valdav osa kultivaride marjadest sisaldavad kuni 4–6 seemet, kuid söömiseks kasvatatakse ka seemneteta sorte. Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ning sisaldavad ligi 0,5 % [[viinhape]]t.<ref name="grapes"> G. L. Creasy, L. L. Creasy. "Grapes (Crop Production Science in Horticulture)", CABI, 2009. ISBN 1845934016 . </ref>
Viinamarjad moodustuvad [[viljastumine|viljastunud]] [[emasõis|emasõiest]] ning kasvavad tavaliselt [[kobar]]ates, mille suurus sõltub liigist ja kultivarist. Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100–300 marjani. Marja mass on keskmiselt 1,0–3,0 g ja nad võivad värvilt olla [[must]]ad, [[punane|punased]], [[purpur]]jad, [[valge]]d, [[roheline|rohelised]] või [[kollane|kollased]]. Paljude sortide marjad on kaetud vahaja [[kirme]]ga. Valdava osa kultivaride marjades on 4–6 seemet, kuid söömiseks kasvatatakse ka seemneteta sorte. Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ja sisaldavad ligi 5‰ [[viinhape]]t.<ref name=grapes>G.L. Creasy, L.L. Creasy. "''Grapes (Crop Production Science in Horticulture)''", CABI, 2009. ISBN 1845934016</ref>

Viinamarjad jagatakse laias laastus kaheks: marjadena söömiseks mõeldud lauamarjadeks ja veini valmistamiseks mõeldud veinimarjadeks. Kuigi nad kuuluvad samasse liiki, on nende vahel siiski aretamisest tulenenud erisusi. Lauamarjadel on suured seemneteta marjad ja suhteliselt õhuke koor. Veinimarjad on väiksemad, seemneteta ja paksu koorega, sest suur osa veini lõhnast tuleneb marjade koorest. Veinimarjad on ka märksa magusamad, sest neid koristatakse tavaliselt siis, kui nad sisaldavad massi järgi 24% [[suhkur|suhkrut]], seevastu lauamarjad koristatakse siis, kui nende suhkrusisaldus on umbes 15%.


== Kasutamine ==
== Kasutamine ==
⚫
[[Pilt:Trocknung Rosinen.jpg|pisi|Viinamarjade kuivatamine]]
Kõige rohkem kasutatakse viinamarju [[vein]]i tootmisel, sellele järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine [[rosin]]ate tootmiseks. Marjadest valmistatakse veel [[mahl]]a, [[konjak]]it, [[vahuvein]]i, džemmi, [[veiniäädikas|veiniäädikat]] jms. Seemnetest valmistatakse [[õli]].
Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel, sellele järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine [[rosin]]ate tootmiseks. Marjadest valmistatakse veel mahla, [[konjak]]it, [[vahuvein]]i, [[džemm]]i, [[veiniäädikas|veiniäädikat]] jms. Seemnetest valmistatakse [[õli]].

Antiikajal valmistati peamiselt punast veini, aga kreeklaste ja roomlaste lemmikjook oli tume vein, mida nimetati mustaks. Punase veini valmistamiseks lasti viinamarjamahlal seista siniste marjakestade peal. Sinistest viinamarjadest kuivatatud rosinate [[leotis]] andis vähem värvi.<ref name=Antiigileksikon/>

Kääritamiseks pandi viinamarjamahl suurtesse [[väävel|väävliga]] töödeldud [[savi]]tünnidesse ja viidi [[kelder|keldrisse]]. Mõnikord kääritati viinamarju päikese käes või köetud ja suitsutatud keldris. Äädikaks käärimist püüti takistada vaigupulbri, [[kips]]i, [[lubi|lubja]] ja [[merevesi|merevee]] lisamisega.<ref name=Antiigileksikon/>

Seevastu siis, kui oli vaja käärimist vältida, hoiti magusat viinamarjamahla külmas kohas õhukindlalt või kuumutati.<ref name=Antiigileksikon/>

Tänapäeval läheb üksnes 2% maailma viinamarjatoodangust rosinateks.


== Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis ==
== Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis ==

Viinamarjad kuuluvad tähtsamate aiasaaduste hulka maailmas. 2009. aastal toodeti maailmas 67,56 miljonit tonni viinamarju ja [[viinamarjaistandik]]e kogupindala oli 7,60 miljonit [[hektar]]it.<ref name="fao"/>
⚫
Viinamarjad on tähtsad aiasaadused. 2009. aastal toodeti maailmas 67,56 miljonit tonni viinamarju ja [[viinamarjaistandik]]e kogupindala oli 76 tuhat km².<ref name=fao>{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 22.12.2011| Keel = inglise}}</ref>
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+Suurimad tootjad 2009. aastal<ref name=fao/>
⚫
|+Suurimad tootjad 2009. aastal<ref name="fao">{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 22.12.2011| Keel = inglise}}</ref>
! Riik
! Riik !! Toodang !! Osakaal
! Toodang,<br> tonnides
! Osakaal,<br>%
|-
|-
| {{PisiLipp|Itaalia}} || 8 242 500 || 12,2
| {{PisiLipp|Itaalia}} || 8 242 500 t || 12,2%
|-
|-
| {{PisiLipp|Hiina}} || 8 039 091 || 11,9
| {{PisiLipp|Hiina}} || 8 039 091 t || 11,9%
|-
|-
| {{PisiLipp|USA}} || 6 411 660 || 9,5
| {{PisiLipp|USA}} || 6 411 660 t || 9,5%
|-
|-
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 6 101 620 || 9,0
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 6 101 620 t || 9,0%
|-
|-
| {{PisiLipp|Hispaania}} || 5 573 400 || 8,2
| {{PisiLipp|Hispaania}} || 5 573 400 t || 8,2%
|-
|-
| {{PisiLipp|Türgi}} || 4 264 720 || 6,3
| {{PisiLipp|Türgi}} || 4 264 720 t || 6,3%
|-
|-
| {{PisiLipp|Tšiili}} || 2 500 000 || 3,7
| {{PisiLipp|Tšiili}} || 2 500 000 t || 3,7%
|-
|-
| {{PisiLipp|Argentina}} || 2 184 610 || 3,2
| {{PisiLipp|Argentina}} || 2 184 610 t || 3,2%
|-
|-
| {{PisiLipp|India}} || 1 878 000 || 2,8
| {{PisiLipp|India}} || 1 878 000 t || 2,8%
|-
|-
| {{PisiLipp|Iraan}} || 1 876 850 || 2,8
| {{PisiLipp|Iraan}} || 1 876 850 t || 2,8%
⚫
|-
| '''Maailm kokku'''
| '''67 557 199'''
| 100
|-
|-
| '''Maailm kokku''' || '''67 557 199 t''' || 100%
|}
|}


{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toitained]]<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 9.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
|+[[Toitained]]<ref name=toit>{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 9.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
⚫
! [[Toitained]] !! Väärtus <br>100 g kohta

! [[Toitained]]
⚫
! Väärtus <br>100 g kohta
⚫
|-
⚫
| [[Vesi]] || 80,54 g
|-
|-
| [[Kalorsus]] || 69 kcal
| [[Kalorsus]] || 69 kcal
|-
|-
| [[Valgud]] || 0,72 g
| [[Vesi]] || 80,54 g
⚫
|-
⚫
| [[Lipiidid]] || 0,16 g
⚫
|-
⚫
| [[Tuhk]] || 0,48 g
|-
|-
| [[Süsivesikud]] || 18,10 g
| [[Süsivesikud]] || 18,10 g
|-
|-
| [[Sahharoos]] || 0,15 g
| [[Fruktoos]] || 8,13 g
|-
|-
| [[Glükoos]] || 7,20 g
| [[Glükoos]] || 7,20 g
⚫
|-
⚫
| [[Fruktoos]] || 8,13 g
|-
|-
| [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 0,9 g
| [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 0,9 g
⚫
|-
⚫
| [[Valgud]] || 0,72 g
⚫
|-
⚫
| [[Tuhk]] || 0,48 g
⚫
|-
⚫
| [[Lipiidid]] || 0,16 g
|-
|-
⚫
| [[Sahharoos]] || 0,15 g
|}
|}


{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/>
|+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/>
! Toiteelement
! Toiteelement !! Väärtus <br>100 g kohta
⚫
|-
! Väärtus <br>100 g kohta
⚫
| [[Kaalium]] (K) || 191,0 mg
⚫
|-
⚫
| [[Fosfor]] (P) || 20,0 mg
|-
|-
| [[Kaltsium]] (Ca) || 10,0 mg
| [[Kaltsium]] (Ca) || 10,0 mg
⚫
|-
⚫
| [[Raud]] (Fe) || 0,36 mg
|-
|-
| [[Magneesium]] (Mg) || 7,0 mg
| [[Magneesium]] (Mg) || 7,0 mg
⚫
|-
⚫
| [[Fosfor]] (P) || 20,0 mg
⚫
|-
⚫
| [[Kaalium]] (K) || 191,0 mg
|-
|-
| [[Naatrium]] (Na) || 2,0 mg
| [[Naatrium]] (Na) || 2,0 mg
|-
|-
| [[Tsink]] (Zn) || 0,07 mg
| [[Raud]] (Fe) || 0,36 mg
|-
|-
| [[Vask]] (Cu) || 0,13 mg
| [[Vask]] (Cu) || 0,13 mg
⚫
|-
⚫
| [[Tsink]] (Zn) || 0,07 mg
|-
|-
| [[Mangaan]] (Mn) || 0,07 mg
| [[Mangaan]] (Mn) || 0,07 mg
103. rida: 113. rida:
|-
|-
| [[Seleen]] (Se) || 0,1 μg
| [[Seleen]] (Se) || 0,1 μg
|-
|colspan="3" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
|}
|}


{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/>
|+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/>
! Vitamiin
! Vitamiin !! Väärtus<br>100 g kohta
! Väärtus <br>100 g kohta
|-
⚫
| [[C-vitamiin|C]] || 10,8 mg
|-
|-
| [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 0,069 mg
| [[Vitamiin A|A]] || 3,0 μg
|-
|-
| [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 0,070 mg
| [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 69 μg
|-
|-
| [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 0,188 mg
| [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 70 μg
⚫
|-
⚫
| [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 188 μg
|-
|-
| [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 5,60 mg
| [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 5,60 mg
|-
|-
| [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 0,050 mg
| [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 50 μg
|-
|-
| [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,086 mg
| [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 86 μg
⚫
|-
⚫
| [[C-vitamiin|C]] || 10,8 mg
|-
|-
| [[Vitamiin E|E]] || 0,19 mg
| [[Vitamiin E|E]] || 0,19 mg
|-
⚫
| [[Vitamiin A|A]] || 3,0 μg
|-
|-
| [[Folaadid]] || 2,0 μg
| [[Folaadid]] || 2,0 μg
135. rida: 142. rida:
|-
|-
| [[Vitamiin K|K]] || 14,6 μg
| [[Vitamiin K|K]] || 14,6 μg
|-
|}
|}
{{-}}
{{-}}

== Viinamarjad religioonis ==

Paljudes [[religioon]]ides olid viinamarjad tähtsad.

[[Vana-Kreeka]]s peeti viinamarjakasvatuse leiutajaks [[Dionysos]]t. Viinamarjad olid olulisel kohal [[Tantalos]]e piinades.

[[Vana-Rooma]]s samastati Dionysost Bacchusega.

[[Judaism]]is ja selle eeskujul [[kristlus]]es peeti [[Noa]]d esimeseks, kes hakkas viinamarju kultiveerima. Ühtlasi oli Noa esimene, kes end purju jõi ja purjuspäi kõlvatusi korda saatis.<ref>[[Esimene Moosese raamat|1Mo.]] 12:20–27</ref>

[[Jeesus Kristus]] nimetas ennast tõeliseks viinapuuks<ref>[[Johannese ilmutuse raamat|Jh.]] 15:1–8</ref>. Vein kuulub [[armulaud|armulaua]] koosseisu. [[Katoliiklus|Katoliku kiriku]] õpetuse järgi muutuvad armulaua[[leib]] ja -vein [[preester|preestri]] [[pühitsus]]e tulemusena vastavalt Jeesuse [[ihu]]ks ja [[veri|vereks]] ning seda muundumist nimetatakse [[transsubstantsioon]]iks<ref>Võõrsõnade leksikon, [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1979]]</ref>. Armulaua [[sakrament]] esineb paljudes [[kristlus|kristlikes]] kirikutes, sealhulgas [[luteri kirik|luteri]] ja [[õigeusu kirik]]us. Kristlastele on nii saadud inimvere joomine kohustuslik. See arvatakse puhastavat [[patt]]udest ja tagavat igavese [[õndsus]]e.

[[Islam]] keelab alkohoolsed joogid, sealhulgas veinid. Ometi on muhameedlikud riigid [[Türgi]] ja [[Iraan]] maailma 10 suurima viinamarjakasvataja hulgas.


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 21. veebruar 2012, kell 19:44

Valged viinamarjad on tegelikult rohelised
Kollased viinamarjad
Mustjassinised viinamarjad
Punased viinamarjad

Viinamari on viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili.

Ajalugu

Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat. Neoliitikumist (4500 eKr) pärinevaid hariliku viinapuu (Vitis vinifera) seemneid on leitud Küproselt. Pronksiajast (umbes 3200 eKr) pärit seemneid on leitud Jericho lähedalt. Algselt looduslikult kasvanud viinapuudelt lihtsalt marju korjanud inimesed hakkasid peagi viinamarjadest mahla valmistama. Kuumas ilmas läks mahl käärima ja inimesed avastasid, et seegi kõlbab juua. Saadud jooki nimetatakse veiniks. Hiljem hakati viinamarjamahla juba meelega kääritama. Egiptusest leitud hieroglüüfidelt võis lugeda, et veini on seal valmistatud juba aastal 2400 eKr. Tänapäeval kõige laialdasemalt kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavasti Taga-Kaukaasiast. Kaasajal on eri liikidest aretatud üle 10 000 kultivari.[1]

Antiikajal hakati viinamarjadest aretama sorte sooja ja külma, kuiva ja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks. Antiikaja lõpul oli viinamarjasorte juba poolteistsada.[2]

Viinamarjade kasvatamise juhised moodustasid antiikajal põllumajandusõpikute põhiosa, sest viinamarjakasvatus andis kõige suuremat kasumit, kuid oli ühtlasi töömahukaim kultuur. Viinamarju kasvatav ori oli 3 korda kallim põllul töötavast.[2]

Viinamarjade koristamine oli antiikajal tähtis ja pidulik sündmus, millele oli kujunenud rikkalik kombestik. Rohkesti on säilinud viinamarjakoristuse kirjeldusi.[2]

Marjad

Viinamarjad moodustuvad viljastunud emasõiest ning kasvavad tavaliselt kobarates, mille suurus sõltub liigist ja kultivarist. Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100–300 marjani. Marja mass on keskmiselt 1,0–3,0 g ja nad võivad värvilt olla mustad, punased, purpurjad, valged, rohelised või kollased. Paljude sortide marjad on kaetud vahaja kirmega. Valdava osa kultivaride marjades on 4–6 seemet, kuid söömiseks kasvatatakse ka seemneteta sorte. Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ja sisaldavad ligi 5‰ viinhapet.[3]

Viinamarjad jagatakse laias laastus kaheks: marjadena söömiseks mõeldud lauamarjadeks ja veini valmistamiseks mõeldud veinimarjadeks. Kuigi nad kuuluvad samasse liiki, on nende vahel siiski aretamisest tulenenud erisusi. Lauamarjadel on suured seemneteta marjad ja suhteliselt õhuke koor. Veinimarjad on väiksemad, seemneteta ja paksu koorega, sest suur osa veini lõhnast tuleneb marjade koorest. Veinimarjad on ka märksa magusamad, sest neid koristatakse tavaliselt siis, kui nad sisaldavad massi järgi 24% suhkrut, seevastu lauamarjad koristatakse siis, kui nende suhkrusisaldus on umbes 15%.

Kasutamine

Viinamarjade kuivatamine

Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel, sellele järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine rosinate tootmiseks. Marjadest valmistatakse veel mahla, konjakit, vahuveini, džemmi, veiniäädikat jms. Seemnetest valmistatakse õli.

Antiikajal valmistati peamiselt punast veini, aga kreeklaste ja roomlaste lemmikjook oli tume vein, mida nimetati mustaks. Punase veini valmistamiseks lasti viinamarjamahlal seista siniste marjakestade peal. Sinistest viinamarjadest kuivatatud rosinate leotis andis vähem värvi.[2]

Kääritamiseks pandi viinamarjamahl suurtesse väävliga töödeldud savitünnidesse ja viidi keldrisse. Mõnikord kääritati viinamarju päikese käes või köetud ja suitsutatud keldris. Äädikaks käärimist püüti takistada vaigupulbri, kipsi, lubja ja merevee lisamisega.[2]

Seevastu siis, kui oli vaja käärimist vältida, hoiti magusat viinamarjamahla külmas kohas õhukindlalt või kuumutati.[2]

Tänapäeval läheb üksnes 2% maailma viinamarjatoodangust rosinateks.

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Viinamarjad on tähtsad aiasaadused. 2009. aastal toodeti maailmas 67,56 miljonit tonni viinamarju ja viinamarjaistandike kogupindala oli 76 tuhat km².[4]

Suurimad tootjad 2009. aastal[4]
Riik Toodang Osakaal
 Itaalia 8 242 500 t 12,2%
 Hiina 8 039 091 t 11,9%
 USA 6 411 660 t 9,5%
 Prantsusmaa 6 101 620 t 9,0%
 Hispaania 5 573 400 t 8,2%
 Türgi 4 264 720 t 6,3%
 Tšiili 2 500 000 t 3,7%
 Argentina 2 184 610 t 3,2%
 India 1 878 000 t 2,8%
 Iraan 1 876 850 t 2,8%
Maailm kokku 67 557 199 t 100%
Toitained[5]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Kalorsus 69 kcal
Vesi 80,54 g
Süsivesikud 18,10 g
Fruktoos 8,13 g
Glükoos 7,20 g
Kiudained 0,9 g
Valgud 0,72 g
Tuhk 0,48 g
Lipiidid 0,16 g
Sahharoos 0,15 g
Toiteelemendid[5]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Kaalium (K) 191,0 mg
Fosfor (P) 20,0 mg
Kaltsium (Ca) 10,0 mg
Magneesium (Mg) 7,0 mg
Naatrium (Na) 2,0 mg
Raud (Fe) 0,36 mg
Vask (Cu) 0,13 mg
Tsink (Zn) 0,07 mg
Mangaan (Mn) 0,07 mg
Fluoriid (F) 7,8 μg
Seleen (Se) 0,1 μg
Vitamiinid[5]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
A 3,0 μg
B1 69 μg
B2 70 μg
B3 188 μg
B4 5,60 mg
B5 50 μg
B6 86 μg
C 10,8 mg
E 0,19 mg
Folaadid 2,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin		 72,0 μg
K 14,6 μg

Viinamarjad religioonis

Paljudes religioonides olid viinamarjad tähtsad.

Vana-Kreekas peeti viinamarjakasvatuse leiutajaks Dionysost. Viinamarjad olid olulisel kohal Tantalose piinades.

Vana-Roomas samastati Dionysost Bacchusega.

Judaismis ja selle eeskujul kristluses peeti Noad esimeseks, kes hakkas viinamarju kultiveerima. Ühtlasi oli Noa esimene, kes end purju jõi ja purjuspäi kõlvatusi korda saatis.[6]

Jeesus Kristus nimetas ennast tõeliseks viinapuuks[7]. Vein kuulub armulaua koosseisu. Katoliku kiriku õpetuse järgi muutuvad armulaualeib ja -vein preestri pühitsuse tulemusena vastavalt Jeesuse ihuks ja vereks ning seda muundumist nimetatakse transsubstantsiooniks[8]. Armulaua sakrament esineb paljudes kristlikes kirikutes, sealhulgas luteri ja õigeusu kirikus. Kristlastele on nii saadud inimvere joomine kohustuslik. See arvatakse puhastavat pattudest ja tagavat igavese õndsuse.

Islam keelab alkohoolsed joogid, sealhulgas veinid. Ometi on muhameedlikud riigid Türgi ja Iraan maailma 10 suurima viinamarjakasvataja hulgas.

Viited

  1. ↑ J.G. Vaughan, C. Geissler. "The New Oxford Book of Food Plants", USA: Oxford University Press, 1997. ISBN 0198548257
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 260-261
  3. ↑ G.L. Creasy, L.L. Creasy. "Grapes (Crop Production Science in Horticulture)", CABI, 2009. ISBN 1845934016
  4. ↑ 4,0 4,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 22.12.2011.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Vaadatud 9.12.2010.
  6. ↑ 1Mo. 12:20–27
  7. ↑ Jh. 15:1–8
  8. ↑ Võõrsõnade leksikon, Tallinn, "Valgus" 1979

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Viinamari&oldid=2922822"