Viinhape

Viinhape

Teised nimetused	2,3-dihüdroksübutaandihape (IUPAC) dihüdroksüsuktsiinhape
Keemiline valem	HOOC-CH(OH)-CH(OH)-COOH
CAS-number	526-83-0
Välimus	valge pulber
Molaarmass	150,087 g/mol
Tihedus	1,79 g/cm³
Lahustuvus vees	133 g/100 ml (20°C)
Lahustuvus	metanool, etanool, 1-propanool, glütserool
Sulamistemperatuur	171-174 °C L- või D-viinhape; 206°C DL, ratsemaat; 165-166°C meso-, veevaba; 146-148°C meso-, hüdraat
Omadused	ärritab, toidulisaaine E334, hapu, antioksüdant

Viinhape (ehk 2,3-dihüdroksübutaandihape) on orgaaniline hape, mida leidub paljude puuviljade mahlas (viinamarjamahl) ja veinides ning seda lisatakse toiduainetele (E334) hapu maitse tugevdamiseks ja antioksüdandina.

Viinhappe keemiline valem on HOOC-CH(OH)-CH(OH)-COOH. See on vees lahustuv valge kristalne aine. Kuulub see kahealuseliste karboksüülhapete klassi, molekulis on kaks kiraalsuskeset, mistõttu saab esineda erinevate stereoisomeeridena, kuid looduses esineb (+)-viinhape. Viinhappe soolasid nimetatakse tartraatideks ja neid kasutatakse meditsiinis.

Viinhappe keemiat

Viinhape eraldati esmakordselt umbes aastal 800 AD kaaliumtartraadist HOOC(CHOH)2COOK, mis sadeneb veinist ja on tuntud kui viinakivi.

Viinhappe molekulis on kaks kiraalsuskeset, mistõttu esinevad neli modifikatsiooni: D-(-)- ehk (R,R)-viinhape, L-(+)- ehk (S,S)-viinhape, kahe eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape. Viinhappe enantiomeerid (D- või L-) on olulised orgaanilise sünteesi lähteained teiste kiraalsete molekulide sünteesimisel.


viinhape (looduslik) L-(+)-viinhape	D-(-)-viinhape	mesoviinhape
(1:1) DL-viinhape "ratsemaat"

Vaata ka