Viinhape

Allikas: Vikipeedia
Viinhape
Viinhape
Teised nimetused 2,3-dihüdroksübutaandihape (IUPAC)

dihüdroksüsuksiinhape

Keemiline valem HOOC-CH(OH)-CH(OH)-COOH
CAS-number 526-83-0
Välimus valge pulber
Molaarmass 150,087 g/mol
Tihedus 1,79 g/cm3
Lahustuvus vees 133 g/100 ml (20°C)
Lahustuvus metanool, etanool, 1-propanool, glütserool
Sulamistemperatuur 171-174 °C L- või D-viinhape; 206°C DL, ratsemaat;

165-166°C meso-, veevaba; 146-148°C meso-, hüdraat

Omadused ärritab, toidulisaaine E334, hapu, antioksüdant

Viinhape (ehk 2,3-dihüdroksübutaandihape) on orgaaniline hape, mida leidub paljude puuviljade mahlas (viinamarjamahl) ja veinides ning seda lisatakse toiduainetele (E334) hapu maitse tugevdamiseks ja antioksüdandina.

Viinhappe keemiline valem on HOOC-CH(OH)-CH(OH)-COOH. See on vees lahustuv valge kristalne aine. Kuulub see kahealuseliste karboksüülhapete klassi, molekulis on kaks kiraalsuskeset, mistõttu saab esineda erinevate stereoisomeeridena, kuid looduses esineb (+)-viinhape. Viinhappe soolasid nimetatakse tartraatideks ja neid kasutatakse meditsiinis.

Viinhappe keemiat[muuda | muuda lähteteksti]

Viinhape eraldati esmakordselt umbes aastal 800 AD kaaliumtartraadist HOOC(CHOH)2COOK, mis sadeneb veinist ja on tuntud kui viinakivi.

Viinhappe molekulis on kaks kiraalsuskeset, mistõttu esinevad neli modifikatsiooni: D-(-)- ehk (R,R)-viinhape, L-(+)- ehk (S,S)-viinhape, kahe eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape. Viinhappe enantiomeerid (D- või L-) on olulised orgaanilise sünteesi lähteained teiste kiraalsete molekulide sünteesimisel.

L-tartaric acid.png

D-tartaric acid.png Meso-Weinsäure Spiegel.svg

viinhape (looduslik)
L-(+)-viinhape

D-(-)-viinhape

mesoviinhape

(1:1)
DL-viinhape
"ratsemaat"

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]