Kelder

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mahajäetud kelder Aksi saarel
Elamu kelder

Kelder (murdes ja vananenud kõnekeeles ka saksapäraselt keller) on hoone esimese korruse alune hoiuruum või hoonest eemale kas pooleldi või tervenisti maa sisse ehitatud hoiuruum, kus säilitatakse näiteks kartuleid, juurvilju, hoidiseid[1][2]. Kelder on tavaliselt hoone kõige alumine (maa-alune) osa. Seda kasutatakse ka erineva riistvara ja varude paigutuse kohana. Keldrit võib iseloomustada päeva ning aasta temperatuuride stabiilsusega maa soojustusomaduste ja loomuliku päevavalguse puuduse pärast.

Keldri nimetus pärineb ladina sõnast cella (kamber jms). Venekeelne nimetus "podval" tuleneb asukohtadest, mis vanasti paiknesid kindlustes nende kaitsva mullavalli all kindlustusehitistest madalamal tasemel. Prantsuse sous-sol tähendab sõna-sõnalt maa(pinna)st allpool asumist.

Keldrite kõrgus on enam kui kaks meetrit, madalama kõrguse puhul ruumi nimetatakse tehniliseks põrandaaluseks ning faktiliselt juba ei ole ruum. Kõrgetes hoonetes keldrid on tavaliselt rohkem arenenud (hoone püsivuse jaoks) ning võivad isegi koosneda mitmetest korrustest. Väikse korruste arvuga hoonetes on kelder tavaliselt madala sügavusega. 20. sajandi viimasel kolmandikul hakkas keldriga elamute arv langema seoses kesksoojusvarustuse levimisega ning neis pommivarjendite tegemise praktika lõppemisega. Hoonete ehitamisel ilma keldrita oluliselt väheneb maa-aluse osa väärtus. Välised keldriseinad võtavad arvesse aktiivse krunti rõhu vastuvõtu ning neile krundiga vahendavaid ajakoormusi, mis on varingu prismal (nt tornkraanadest või kaubaautodest). Keldrite üleujutuste vältimiseks paigaldatakse ehitamise käigus drenaažisüsteem, tehakse välisseinte ja põranda hüdroisolatsioon, õhuniiskuse reguleerimiseks rajatakse ventilatsioonisüsteem.

Väiksemad keldrid on tavaliselt kasutatud majandustarveteks ning riistvarade osade ja ehitise kommunikatsioonide paigaldamiseks; avaramates keldrites tihti tehakse ladusid, väikseid kontoreid, ettevõtteid ja poode; suurtes kompleksides kasutatakse keldreid maa-aluste autoparklatena. Mittekasutatud keldrid nagu ka pööningud on tihti kodutute varjupaigaks.

Eramutes asuvad keldrid tavaliselt köögi all ning neid kasutatakse toiduainevaru, aiasaagi ja talvekonservide säilitamiseks. Enne keldrite kasutuselevõttu kasutati samalaadse hoiuruumina maasse kaevatud auku (nimetatud ka maa-auguks või koopaks)[2].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [1] (vaadatud 01.04.2013)
  2. 2,0 2,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 214-215.