Eesti trükikodade loend
Ilme
See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2022) |
Siin on loetletud Eestis praegu ja varem tegutsenud trükitööstuse ja kirjastuse ettevõtted.[1][2][3][4]
Sulgudes toodud aastaarvud, ei pruugi kirjelda trükikoja või kirjastuse vanust, vaid millises vahemikus on tuvastatud antud ettevõtte trükitud väljaandeid.
#
[muuda | muuda lähteteksti]- 17. riigitrükikoda (Peterburi; 1919–1923)
- Trükikoda nr 24 (Loksa; 1951–1957) trükiti Loksa rajoonilehte Leninlik Lipp
- Trükikoda nr 25 Keila (endine trükikoda "Külvaja") (1953–1961) ajaleht Bolševistlik Sõna, hiljem Kollektiivne Töö
- Trükikoda nr 26 (Kiviõli, Kauba tn 9; 1951–1955) ajalehe Stahhaanovlik Töö toimetus ja trükikoda)
- Trükikoda nr 27 (Tapa, Lai 13; 1950–1962) trükiti Tapa rajooni ajalehte „Edasi Kommunismile“
- Trükikoda nr 28 (Kose, J. Lauristini mnt, 1-a; 1953–1959) – 1953. aastal trükiti ajalehte Oktoobri Võit, trükikoda tegutses ka pärast ajalehe sulgemist.
- Trükikoda nr 29 (Väike-Maarja, Simuna mnt 5; 1950–1962) – ajalehe Kommunismi Koit toimetus ja trükikoda.
- Trükikoda nr 30 (Rapla, Tallinna mnt 9; 1951–1953) – ajalehe Ühistöö toimetus ja trükikoda. Lisaks trükiti ajalehti Rapla Novaator ja Stalinlik Sõprus> Rapla Trükikoda tegevus lõppes 1995. aastal
- Trükikoda nr 31 (Märjamaa, Kasti tee 3; 1951–1962) – ajalehe Kolhoosi Tõde toimetus ja trükikoda.
- Trükikoda nr 32 (Lihula; 1950–1961) – ajalehe Koit toimetus ja trükikoda
- Trükikoda nr 33 (Türi; 1951–1959) – ajalehe Leek toimetus ja trükikoda
- Trükikoda nr 34 (Mustvee; 1951–1959) – ajalehe Oktoobri Tee toimetus ja trükikoda
- Trükikoda nr 35 (Kallaste; 1951–1959) – ajalehe Nõukogude Küla toimetus ja trükikoda
- Trükikoda nr 36 (Põltsamaa; 1951–1962) – ajalehe Kiir toimetus ja trükikoda
- Trükikoda nr 37 (Vändra; 1950–1962) – ajalehe Sotsialismi Võit toimetus ja trükikoda
- Trükikoda nr 38 (Pärnu-Jaagupi; 1952–1959) – ajalehe Töösangar toimetus ja trükikoda
- Trükikoda nr 39 (Suure-Jaani, Tallinna tn 9; 1950–1959) – ajaleht Oktoobri Lipp
- Trükikoda nr 40 (Kilingi-Nõmme; 1951–1958) – ajalehe Kolhoosi Tee toimetus ja trükikoda
- Trükikoda nr 41 (Elva; 1950–1963) – ajalehe Uus Tee toimetus ja trükikoda
- Trükikoda nr 42 (Abja; 1951–1962) – ajalehe Kommunaar toimetus ja trükikoda, lisaks trükiti erilisa Noorus
- Trükikoda nr 43 (Otepää; 1951–1959) – ajalehe Kommunismi Lipp toimetus ja trükikoda
- Trükikoda nr 44 (Põlva; 1951–1960) – ajalehe Bolševistlik Lipp ja alates 1953 Koit trükkimine
- Trükikoda nr 45 (Räpina; 1951–1953) – ajaleht Nõukogude Patrioot
- Trükikoda nr 46 (Tõrva; 1951–1959) – ajaleht Uus Elu
- Trükikoda nr 47 (Antsla; 1951–1959) – ajaleht Kolhoosi Elu
- Trükikoda nr 48 (Vastseliina; 1951–1959) – ajaleht Kolhoosi Küla
- Trükikoda nr 49 (Orissaare; 1951–1959) – ajaleht Punalipp
A
[muuda | muuda lähteteksti]- Arnold Aasa "Koduülikool" (Tartu, 1938–1939)
- Eelari Aasme – "Türi Trükikoda" (Türi, 1922–1946) Türi Trükikoda likvideeriti augustis 1946 pärast tulekahju
- A. Aavik trükikoda (Haapsalu?; 1920–1921)
- Jaan Adamson – trükikoda "Kultura" (Valga; 1914–1923) (vaata trükikoda "Kultura")
- Adolph Aint (kasutusel ka Adam Aint) trükikoda (Tartu; 1877–1880)
- Aktaprint (Tallinn)
- Aleksandri 14 trükioda – vaata Trükk ja Kirjastus, (Tartu; 1924–1940)
- Amerika Eesti Kirjastuse Osaühisus (1909–1913)
- Amerika Eesti Kirjastuse Selts (1913–1929)
- Amhold & Ulemann, värvitrükikoda (Tallinn; 1918–1927)
- Joh. Anja (Elva, ?–1940) > 1950. a Trükikoda nr 41
- August Annuk' i trüki- ja köitekoda (Tartu; 1937)
- Märt Antje (Tallinn; 1906–1911)
- A. Antov trükikoda "Eha" (Tallinn)
- Elmar Antov trükikoda – "E. Antov & Ko" trükikoda (Nõmme, Liiva põik; 1929–1932)
- Meeta Antov, trükikoda "Linda" (Viljandi, 1890)
- K. Anvelt trükikoda (Narva; 1913–1918)
- AS Pakett (Tallinn)
- "Asna" pappkarbitööstus ja trükikoda (Tallinn) (1937 omanikuks märgitud Samuel Nahbo)[5] (1940 omanikuks märgitud Jeruhom Asnovits[6])
- "Fortuna" – karbi- ja raamatuköitmise tööstus, Jerochom Asnovitš (Tallinn, Uus tän. 30, 1931 viidi üle Vene t. 17)
- Jerochom Asnovitš (kasutusel ka Jeruhom Asnovits) – "Asna" ja "Fortuna" omanik (Tallinn; ?–1940)
- Astoria tubakatehas (Tallinn, 1935)
- "Aura" kirjastus, Juhan Rava (1935–1937)
- Auratrükk (Tartu)
- "Autojuht" kirjastus – Leete Rahu (Tartu;
- Automaat (Tallinn; 1933) (William Tomingas trükikoda Tallinnas)
- Theodor Avendt (Awendt) trükikoda (Tallinn; 1929–1932)
- H. Avikson (Viljandi; 1913–1914)
B
[muuda | muuda lähteteksti]- "Balticum" kirjastus, H. Nuume
- "Baltikum" kirjastus, Konstantin Rebane
- Dawid Beilinson ja H. Pakkin – trükikoda "Librls" (Tallinn, Narva mnt. 15; ?–1940)
- Benjamin Beilinson trükikoda (1928)
- Theofilie Bendt Raamatuköitmine
- Johannes Berg – trüki- ja köitekoda "Saarlane" , (Kuressaare; ?–1940)
- Eduard Bergmann trükikoda (Tartu; 1905–1935)
- Gustav von Bergmann
- Biecki raamatuköitmine (Tallinn, Müürivahe tn; ?–1940)
- J. Biek – raamatuköitmise ja lineerimise töökoda (1928–1934)
- Kirjastus "Bios" Geža Jakó ja Ko
- A. Birkhan (Pärnu; 1914)
- L. Blumenfeldt trükikoda (Pärnu; 1926–1940)
- Voldemar ja Ilmar Blumenfeldt (Pärnu)
- Voldemar (Blumenfeldt) Lumi – (Pärnu; 1931–1940)
- Aleksander Eduard Brandt (Tallinn; 1879–1883) raamatukaupmees-kirjastaja
- Christoph Brendeken, (eesti trükistes ka Kristow Prendeken) (Tallinn; 1676–1710);
- Johan Brendeken (Johannes Brendeken) (algul Tartu; hiljem Pärnus 1690–1709); (Tema vend oli Christoph Brendekeni trükikoja omanik Tallinnas)
- Paul Bruns – trükikoda "Vikerkaar"
- Friedrich Alexander Borm (Pärnu; 1881–1895) – 1895 müüs trükkali ja kirjastaja H. Laakmanni pojale L. W. Laakmannile.
- Friedrich Wilhelm Borm trükikoda – Perno Postimees trükk (Pärnu; 1840-1881) omandas 1840 G. Marquardti trükikoja
- August Busch (Tallinn; 1899–1903) (müüs trükikoja M. Martnale)
- G. Bölau kivitrükikoda (Nõmme; 1915–1940)
D
[muuda | muuda lähteteksti]- Artur Devis (Artur Dewis) (Tallinn; 1928–1929)
- A.Devis ja J. Magnus (Tallinn; 1926–1929) – Artur Devis
- Joseph Drobinsky trükikoda (Narva; 1790) – (fiktsioon, tegelikult ei olnud Narvas sel ajal trükikoda)
- V. Dusens (Tallinn; 1912)
E
[muuda | muuda lähteteksti]- "Edasi" trükikoda (Viljandi; 1940)
- "Edu" Kirjastus, Endel Vahtrik (Tallinn; 1927–1939)
- "Edu" Trükikoda, Philipp Vahtrik ja Ado Pratka (Tallinn, Vene 16; ?–1940)
- "Eha" Trükikoda, A. Antov
- "Eha" Trükitööstus, Selma Lehtmets (1932)
- Voldemar Ehrenpreis (või Woldemar Constantin Ehrenpreis) (Tallinn; 1907–1939)
- "Erk" Villem Eriks ja Vladimir Redshenkoff
- Nikolai Erna trükikoda (Rakvere)
- Kirjastus- ja reklaam "Eesti" August Jänes
- "Eesti Graniirtööstus" trükikoda (Tallinn, Tatari 21a; ?–1940)
- Eesti Kirjanduse Selts, trükikoda (Tartu; ?–1940)
- "Eesti Kirjastus" J. Järv (Tallinn; 1943)
- Eesti Kirjastuse Ühisus "Postimees"
- Eesti Kirjastus-Ühisus "Võrumaa Elu"
- Eesti Kirjastusühisus Voldemar Kentmann & Ko
- "Eesti Kultuurilooline Kirjastus" J. Järv
- Eesti Osaühisuse trükikoda
- "Kirjastus Eesti Raamat Feldmann & Jürisson" A. Feldmann, H. Jürisson
- "Eesti Rahvakirjastus" Alfred Künnapuu
- "Eesti Talu" kirjastus H. Lutterus
- Eesti Ühistrükikoda (Tallinn; 1918–1943) > 1940 "Ühistrükk"
- Eesti Ühistegelise Liidu trükikoda (Tallinn, Narva 27; ?–1940)
- Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Trükikoda (Tallinn)
- Eestimaa Kubermanguvalitsuse trükikoda (Tallinn; 1904–1907)
- Eestimaa Sinodi trükikoda (Tallinn; 1879–1919)
- "Eestimaa Trükikoda" (endine J. H. Gressel), (Tallinn; 1921–1940)
- Eestimaa trükikoja As. (Tallinn, Rataskaevu 10; ?–1940)
- Karl-Sulev Einer – kirjastus "Kuldkiri" (Tallinn, 1938–1939)
- EKP J. Kreuksi nim. Rajooni-komitee Trükikoda (Paduvere, Jõgevamaa; 1932–1934)
- EKP Tallinna Komitee (1931)
- A. Elken (Tallinn; 1926–1927)
- O. Elsner (Berliin; 1922)
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Trükikoda (Tallinn; 1947-1970)
- Friedrich Engel – agentuur ja kirjastus "Import-Eestis"
- Ülo Erm raamatuköitmise töökoda (1930–1940)
- Esimene Eesti Kunstikirjastus, Peterson (Tartu; 1937–1938)
- "Estoköit", raamatuköitmise ja värvitrükitööstus, Eduard Taska õppetöökoda (Tallinn; 1918–1927)
- "Estotrükk" trükikoda – Voldemar Rebane ja Ko. (Tallinn; 1923–1940)
- Elva trükikoda (Elva)
F
[muuda | muuda lähteteksti]- Kirjastus "Tervis" Aleksander Fabricius
- Fantaasia (Tartu; 2013)
- John Feisberg ja A. Tetermann (1909–1913) (trükiti peamiselt vaimulikku kirjandust) 1913 müüdi trükikoda osaühisusele "Ühiselu"
- John Felsberg (Johannes või ka Juhan Welsberg) (New York; 1926) Algus trükiti tema trükikojas Amerika Teekäija ja hiljem nädalalehte Ameerika Eestlane
- Walter Feisberg (New York; 1949–1955) trükkis Meie Teed kuni 1955, samuti nädalalehte Vaba Eesti Sõna
- "Film ja Elu" kirjastus, Fanny Karu (Tartu, 1933–1936)
- G. Flaur (Tallinn; 1903–1905)
- "Fortuna" – karbi- ja raamatuköitmise tööstus, Jeruhom Asnovitš
- Martin Franzdorf (ka Franzdorff; eestistatud Aruküla) (Narva; 1895–1917)
- Tõnu M. Franzdorf (Narva; 1906–1913)
- Ed. Freibach
G
[muuda | muuda lähteteksti]- Elena Gelb, raamatuköitmise ja lineerimise tööstus
- Berend Gildenmann
- F. Gnifkovski (kasutusel ka F. F. Gnifkovski) (Narva; 1906–1910)
- F. Gnifkovski ja J. Grünthal (end. Pachmann) (Narva; 1888)
- "Graafika" trüki-, papi- ja köitekoda – Georg Kulli, Artur ja Rudolf Solo (Tallinn, Liivalaia 47; 1932–1940)
- "Graafika" trüki-, papi- ja köitekoda, Melanie Solo (Tallinn, Liivalaia 47; ?)
- Greif (Tartu)
- Johann Hermann Gresseli trükikoda (Tallinn; 1802-)
- Julius Hermann Gressel trükikoda (uue nimega – Eestimaa Trükikoda; (Tallinn; 1895–1902))
- M. Hermann kirjastaja (Tartu)
- Ado Grenzstein “Oleviku” trükikoda ja raamatukauplus (Tartu Uueturu tn; 1888)
- Michael Gerhard Grenzius ja Georg Kupzau trükikoda (Põltsamaa; 1786–1789)
- Michael Gerhard Grenzius (Tartu; 1789–?)
- A. G. Grigorjevi trükikoda (Narva; 1888–1920)
- A. G. Grigorjevi pärijad – Aleksander ja Anna Grigorjev (Narva; 1933–1937)
- Gouvemements-Typographie (1859–1869)
- N. Gulbis, raamatuköitmistööstus
H
[muuda | muuda lähteteksti]- Haapsalu Ühistrükikoda (Haapsalu; 1930–1940)
- Artur Haav klišheetööstus (Tallinn, Suur-Karja 21; ?–1940) (Tsinkograafiaäri Artur Haav)
- Artur Hallik trüki ja köitekoda (Kuressaare; 1930–1936)
- Haridus- ja Rahandusdirektooriumi trükikäitiste trükikoda (1940–1942) (koondas enda alla endised natsionaliseeritud trükikojad)
- Hans Heidemanni nimeline trükikoda (Tartu; 1941–1986) (alates 1940 endine K. Mattieseni trükikoda)
- "Hansa" trükikoda (Tallinn; 1939–1945) > alates 1945 trükikoda "Tööstustrükk"
- Johannes Heidmets (Põltsamaa; 1933–1940)
- E. Heisler – "Reklaam" trükikoda (Tallinn, Pikk 41; 1928–1940)
- Karl August Hermanni trükikoda (Tartu; -1896) (müüs trükikoja ja raamatukaupluse oma poolvennale Mihkel Hermannile)
- Mihkel Hermann trükikoda (Tartu; 1896–1940)
- Herold (Tartu)
- August Heubel, (Tallinn; 1880)
- Aleksander Hoerschelmann trükikoda
- Ludmilla Hunt trükikoda
- E. Hunt (Paide; 1930–1931) (Kas Viljandi Ernst Hunt?)
- Ernst Hunt (Viljandi; 1920–1929)
- Ernst Hunt ja A. Sammul (Viljandi; 1914–1915)
- Louis Höflingeri kivitrükikoda (Tartu; 1857– ) (müüdi Karl August Hermannile)
I
[muuda | muuda lähteteksti]- Ilutrükk (Tartu; ?–1940) filiaal asus ka (Tallinnas, Kinga 6)
- Agentuur ja kirjastus "Import-Eestis" Friedrich Engel
- Martin Christoph Iversen ja Johann Sigismund Fehmer trükikoda (Tallinn; 1786–1796)
J
[muuda | muuda lähteteksti]- J. Jaanisto – kirjastus "Kirjavara"
- Adolf Jannsen (A. Jansen trükikoda) (Pärnu, Kuninga 32; 1930–1940)
- Adolf Jaik, Tartu lineer- ja trükikoda (Tartu, ?–1940)
- Wilhelm Adolf Just (Tartu, 1878–1887) 1887. a oksjonil müüdi Carl Heinrich Leopold Laakmannile
- Emma A. Justi raamatu- ja kivitrüki äri (1886–), (Adolf Just koos abikaasaga) Tartu
- Wilhelm Adolf Just (Tartu; 1878–1886) (tulevikus Koondfond Ludvig Roose ja Emma Justi trükikoda)
- H. Jõgi – kirjastus "Uudisraamat"
- Jõhvi trükikoda (Jõhvi)
- August Jänes – kirjastus- ja reklaam "Eesti"
- Voldemar Järger (esineb ka V. Jäger) tsinkograafia tööstusettevõte (Tartu, Kompanii 4; ?–1940)
- Karl Jürison ja Theodor Tiedt (Põltsamaa; 1900–1903) vaata Theodor Tiedt ja Carl Jürisson
- August Jürisson trükikoda
- Aleksander Jürvetson (Jürimäe) trükikoda "Kultuur" (Pärnu, Martna tn; 1917–1940) omandas trükikoja vennalt Kristjan Jürvetsonilt. – (Jürimäe) > 1935. aastal kolis ta Martna (Hospidali) tänavalt oma trüki-ja köitekoja "Kultuur" Pärnu, Brackmanni 1. koos "Vaba Maa" Pärnu väljaande toimetusega[7] > 1940 trükikoda natsionaliseeriti ja liideti Pärnu Päevalehe trükikojaga, millele pärast riigistamist anti nimeks "Pärnutrükk". Saksa okupatsiooni ajal oli see endiselt Pärnutrüki osakond > 1952. aastal kolis Kalevi (Rüütli) tänavalt sellesse majja Pärnu linna ajalehe "Töörahva Hääl" toimetus 1988. aastast Pärnu Postimees. 1998. aasta sügisel kolis toimetus Rüütli tänavale) > 2006 likvideeriti AS Trükk ja trükikoja kasutuses olnud ruumid jäid vabaks
- Kristjan Jürvetson trükikoda (Pärnu, Martna tn; 1910–1917) < 23.10.1910 müüs August Kleini trükikoja Kristjan Jürvetsonile > 1917 müüs oma vennale Aleksander Jürvetsonile
K
[muuda | muuda lähteteksti]- Karl Kabanov (Karl Kaskneem) trükikoda (Tallinn, Raekoja plats 18-3;1934–1940)
- Kaja
- Aleksander Thomas Kajander, litograafiatöökoda (Valga; 1876-1878), raamatutrükikoja (1880) oli Valga esimene trükikoda – 1880. aastal trükikoja. Aastatel 1876-1878 anti tema töökojas litograafiliselt välja Valga esimest ajalehte "Walksches Annoncenblatt", hiljem selle järglast nimega "Walkscher Anzeiger".
- Elmar Kaldt – "Sõnavara Kirjastus" (Tallinn; 1927–1940)
- "Kalev" kirjastus, Arseni Kiisk
- "Kalev" kirjastus, Johan Lüüs
- G. Kalla (Tallinn, Müürivahe tänav 17) (1914–1919) < (1914. aastal ostis J. Topmanni trükikoja) > müüs A. Kümmel
- Aleksander Kallus trükikoda (Kuressaare; 1929)
- August Kalmet Raamatuköitmise töökoda (1928–1931)
- Oskar Kangro trükikoda (Tallinn, Kuninga 3; ?–1940)
- Voldemar Kann
- Fr. Karlsoni trükikoda "Kultura" (Valga, algselt Sepa 9. 1911. aastal kolis Moskva uulits 27 (Kronbergi majja))
- Fanny Karu, kirjastus "Film ja Elu"
- Karl Kaskneem trükikoda (Tallinn, Raekoja plats 18-3; 1934–1940)
- Johannes Katlasepp kivitrükk (1924–1925)
- Sophia Katlama – "Ligra" kivitrükikoda, (Tallinn, Narva 13/15; ?–1940)
- Jaan Kattus (Tõrva; 1918–1940)
- Ajakirja "Kaunis Kodu" kirjastus, Kristof Keskküla
- Richard Kaups trükikoda (Keila "Külvaja")
- Keiler ja poeg (Tallinn)
- Wilh. Kentmann (1877–1878)
- Eesti Kirjastusühisus Voldemar Kentmann & Ko
- Karl Kissa köitekoda
- August Theodor Kerr, trüki- ja litograafiatöökoda (Tallinn; 1877–1878)
- Trükikoda "Kiirtrükk" Abel Kuusk ja Madis Küla (Tallinn, Rüütli 4; 1930–1940)
- Arseni Kiisk, kirjastus "Kalev"
- Kiri (Tallinn; 1920–1925)
- J. Kirsipuu (1927)
- Kirjastuühisus (Narva)
- Kirjastus "Kirjavara" J. Jaanisto
- Kirjastus "Kirjavara" Henno Rahamägi ja Artur Grönberg
- Hugo Kivisaar, raamatuköitekoda (Tartu; ?–1940)
- Kivitrükk (1928)
- August Kleini trükikoda (Pärnu; 1910) > 23.10.1910 müüs Kristjan Jürvetsonile
- Franz Ferdinand Kluge kirjastus (Tallinn, 1847–1940)
- Kirjastuse ettevõte "Kluge & Ströhm" (Tallinn, 1848–1940)
- Jüri Kodres – Köite-, lineerimis- ja nahatööstus – köitetööstus "Lineerija" (Tallinn, Niguliste 16; ?–1940)
- O. Kold, kirjastus "Loov Eesti"
- H. Kolga, kirjastus "Rada"
- Kommerts (Tallinn, Vene tn 10; ?–1940)
- Trükikoda Kommunist (Tallinn, Pikk tn 2) (1940–1941) endise Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse nimetus > aastatel (1942–1944) Eesti Omavalitsuse trükikoda
- Kommunistlise Partei Eesti Keskkomitee trükikoda (EKP KK trükikoda) (1919–1931)
- E. Konks (Otepää; ?–1940)
- Eesti-inglise kirjastusühing Paul Kogerman ja Ko
- Kirjastus "Kool" Erich Jaanvärk
- KP Narva Komitee trükikoda (Narva; 1920)
- Kristof Keskküla – ajakirja "Kaunis Kodu" kirjastus
- Kroonpress (Tartu)
- Kubermango trükkimaja (Tallinn, 1875-1876) – Ristirahwa Pühhapäwa leht
- Georg Kuhs – (ka Jüri Kuus) (Rakvere, 1880–1895)
- Kultuur (Pärnu, Hospidali 14; 1932–1934) Aleksander Jürvetson (Jürimäe)
- Kirjastus "Kultuur" L. Matt
- Trükikoda "Kultuur" Johannes Jaanson ja Karl Missikson
- Kirjastus-osaühing "Kultuurkoondis"
- Kirjastus "Kuldkiri" Karl-Sulev Einer
- Trükikoda "Kultura" (Jaan Adamson trükikoda) (Valga, Kesk tn 27; 1914–1923)
- Kuopio Uus Trükikoda (1906; Peterburi)
- Kuresaare Nädalileht (Kuresaare; 1900–1909)
- Jakob Kõrv trükikoda (16.10.1907 omandasid trükikoja Johannes ja Alma Paalmann)
- Valter Kõrver ja Rudolf Mähar klišeetööstus, (Tallinn, Harju 28; ?–1940)
- J. Kärner (Narva; 1920–1921) (endine linna trükikoda)
- H. J. Kärt – trükikoda "Linda"
- Jacob Johann Köhleri trükikoda (Tallinn)
- Külvaja (Keila, Jaama tn. 3/Haapsalu mnt. 29, 31; (1931–1934) (omanik Richard Kaups); Tallinn, Rataskaevu 6 (1935–1940))
- "Küla" kirjastus, E. Oldekop
- A. Kümmel ostis G. Kalla trükioja 1920? (Tallinn, Müürivahe tänav 17)
- Alfred Künnapuu – "Eesti Rahvakirjastus"
- Eduard Küün raamatuköitmise ja lineerimise tööstus
L
[muuda | muuda lähteteksti]- Heinrich Laakmanni trükikoda (Tartu; 1837–1936)
- L. W. Laakmann (Pärnu; 1895–)
- H. Laane trükikoda (Pärnu, Rüütli 47; 1902–1940)
- Julius Wilhelm Lackner trükikoda (Tallinn; ?–1865)
- Ed. Ladzinski & Ko trükikoda (Tallinn; 1925)
- Er. Lantzky Kivitrükikoda (1928–1933)
- V. Laks trükikoda, (Tallinn; ?–1940)
- V. Laks, Haapsalu Graafikatööstus (Haapsalu; ?–1940)
- V. Lampe ja Co (või W. Lampe ja Ko) (Tallinn, Olevimägi 5; 1928–1940)
- Valerie ja Hans Lans trükikoda
- Nadežda Lebedeva – kirjastus- ja raamatuladu "Raamat"
- A. Leetmaa kirjastuskontor "Sõna"
- H. Lehtmets trükikoda (Tallinn, Olevimägi 5; ?–1940)
- Selma Lehtmets, trükitööstus "Eha"
- Kirjastus "Leksikon" August Roots ja Uno Leesik
- E. Lemberi – "Viru" trükikoda, (Tallinn, Viru 6; ?–1940)
- O. Lepik (Valga, Pihkva tn; 1936–1940) Veel 1940. aastal ilmunud ajalehte “Lõuna-Eesti” trükiti O.Lepiku trükikojas
- J. Saar ja O. Lepik trükikoda (Valga, Pihkva tn; 1923–1933)[8]
- Margarethe Levmann[9] (Rakvere, 1903–1938) (kasutusel ka M. Levman, M. Lewmann, Margarethe Levmann, Margarethe Leomann, Ühistrükikoda Rakveres)
- "Librls" trükikoda – Dawid Beilinson ja H. Pakkin (Tallinn, Narva mnt. 15; ?–1940)
- "Linda" trükikoda, H. J. Kärt
- "Linda" trükikoda, Meeta Antov
- "Lindfors Erben" trükikoda, Friedrich Gotthilf Montag (surn. 1836), Tallinn
- "Ligra" kivitrükikoda, Sophia Katlama (Kasutusel ka "Ligra" graafiline asutis) (Tallinn, Narva 13/15; ?–1940)
- "Liiklus" Kirjastus, Jaan Oja
- T. Liiv (Kuressaare; 1906–1925)
- Karin Lill köitekoda
- Linda
- Lindfors trükkal
- Lindforsi pärijad (varasemas eesti keeles ka: Lindworsi pärijad), (Tallinn; alates 1829) (1829–1917 oli Tallinna gümnaasiumi trükikoda, 1920ndatel omandas kirjastus Ühiselu)
- Lineerija trükikoda (Tallinn, Niguliste 16; ?–1940) (Omanik Jüri Kodres)
- A. Linno trükikoda (Tapa; ?–1940), 1940 aastal muudeti Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega "Tapa Trükikoda"
- A. Linter ja A. Morel trükikoda (Petseri; 1937–1940)
- „Loodus", trükilaotööstus (Tartu; 1939–1940) (endine OÜ K. Mattieseni trükikoda) (1940 natsionaliseerimisega uus nimetus "Hans Heidemanni nimeline trükikoda")
- "Loov Eesti" kirjastus, O. Kold
- Chr. Lorenz trükikoda (Tallinn, Kuninga 6; ?–1940)
- "Lur", trükitööstus (1918–1927)
- Johannes Luuk trükikoda (kasutusel ka Johan Luuk) (Tapa, Pikk tn. 17; 1925–1937) 1937. aastal võttis äri üle Hans Oja
- H. Lutterus – kirjastus "Eesti Talu"
- G. E. Luiga (end. A. Pert) (1914–1916)
- Voldemar Lumi trükikoda, (Pärnu; 1931–1940) (endine Blumenfeldt)
- Johan Lüüs – Kirjastus "Kalev"
M
[muuda | muuda lähteteksti]- Kirjastusühisus "Maa" (1910–?)
- Georg Madisson trükikoda (Pärnu, Brackmanni 1 (Ringi 1); 1928–1929) toimetas ja trükkis neli numbrit ajalehte Pärnu Sõnumid. > 1929 aastal müüs trükikoja K. Missiksonile.
- J. Magnus (Haapsalu; 1934)
- J. Magnus ja J. Ratasepp (Tallinn; 1929)
- Eesti kirjastus "Majandus" Hille Tanre
- Majandus- ja Transpordidirektooriumi trükk (Tallinn; 1941–1942) endine Tallinna Eesti Kirjastuse Ühisus
- Majandus- ja Rahandusdirektooriumi trükikäitiste trükikoda
- "Maret" kirjastus – Ajakiri "Maret". Trüki- ja köitekoda V. Kask, R. Puusepp (Tartu; 1939–1940)
- Johann Gotthard Marquardti trükikoda (Pärnu; 1809–1840)
- Mihkel Martna trükikoda (Tallinn; 1903–1906)
- C. J. G. Minuth trükikoda (Tallinn 1799–1815)
- Verner Masing – Raamatuköitmise ja lineerimise tööstus
- L. Matt – kirjastus "Kultuur"
- Carl Gottlieb Mattiesen – Mattieseni trükikoda (ka K. Mattieseni või trükikoda, Mathieseni trükikoda) (Tartu; 1848–1864) endine Schünmanni trükikoda
- Carl Emil Johann Mattiesen (Tartu; 1864–1929) Carl Gottlieb Mattieseni poeg
- OÜ K. Mattieseni trükikoda (Tallinn; 1925–1939) 1939 omandas trükikojahoone kirjastus OÜ " Loodus" > (1940 natsionaliseerimisega uus nimetus "Hans Heidemanni nimeline trükikoda")
- Meie Kodumaa (Pärnu, Hospidali tn; 1913–1914) – omanik Aleksander Jürvetson. > Hiljem "Kultuur"
- Meie Maa (Kuressaare; ?–1940)
- J. E. Meigas (Tallinn; 1930–1931)
- Johannes Meister trükikoda "Kultuur" (Valga; 1929–1940)
- Adolf Meinberg ja Karl Lück trükikoda
- Roman Metsakond, kartonaaž- ja reljeeftrükitööst (Tallinn; ?–1940)
- Ester Michelson trükikoda (Põltsamaa; 1931–1932) 1933. a müüs Johannes Heidmetsale
- A. Mickwitz trükikoda (Tallinn; 1889–1919)
- Marie Mihkelstein – trüki- ja karbitööstus
- Chr. Miidtra Zinnograafiatööstus (fotograaf) (Tartu, 1930)
- H. Minis (Narva; ?–1940)
- M. Minis ja B. Beilinson (Narva)
- M. Minis trükikoda (Narva; 1923–1930)
- N. Minis trükikoda ? (Narva)
- K. Missikson & Ko trükk (kasutusel ka G. Missikon) (Pärnu, Brackmanni 1; 1929) 1929 aastal ostis trükikoja Georg Madissonilt
- P. Mšinnik kivitrükikoda (Tallinn, Soo 24; ?–1940)
- Taavet Mutsu, (T. Mutso) trükikoda "Teatritrükk" (Tallinn, Vene 6; ?–1940)
- Johan Muuli raamatuköitmine
- M. Mõisaäär trükikoda (Haapsalu; 1900)
- Kirjastus Mõte (asutaja Juhan Lilienbach)
- J. Mällo ja Pojad, trüki-, köite- ja klišeetööstus (Tartu; 1914–1940) > 1940–? "Aktivist"
- J. Müller trükikoda "Tarbetrükk" (Tallinn, Paldiski 14a; ?–1940)
- B. Mäns (Päevalehe trükikoda) (1919–1921)
- P. Männik, kivitrükikoda (Tallinn, Soo 23; ?–1940)
- Julius Männik kivitrükk (Tallinn; 1936–1940)
- Julius Männik ja Gabriel Linkholm (litograafia) (Tallinn; 1934)
N
[muuda | muuda lähteteksti]- Narva Kirjastuse Ühisus (Narva; ?–1940)
- O. Nieländer (Narva; 1924–1937)
- Adele Nõmpere (end. Adele Nõmberg) trükikoda (käibel ka A. Noinpere trükikoda) (Tallinn, Suur-Ameerika 3a)
- Trükikoda "Nool" (Tallinn, Kreutzvaldi 2; ?–1940)
- Kirjastusühisus "Noor-Eesti" (Tartu, Kastani tn; 1913–1940) (1940 aastal ühendati Gustav Rohu trükikoda Noor-Eesti trükikojaga) > Pärast II maailmasõda sai trükikoda nimeks "Kommunist" > 1950 nimetati trükikojaks "Pioneer" > 1960. aastate alguses "Hans Heidemanni nimeline trükioda" > 1990. aastate alguses "Tartu trükikoda" > 1996 aastast OÜ Greif[10]
- Johan Nurk, trükitööstus
- Johan Nurmberg – "Oma Maa" kirjastus, kasutusel ka (Johan Nürnberg), (Viljandi; 1920–1940)
- H. Nuume – kirjastus "Balticum"
- "Nõmme trükk", trükikoda (Nõmme; ?–1940)
O
[muuda | muuda lähteteksti]- Hans Oja trüki ja köitekoda (Tapa, Pikk tn. 17; 1938–194?) < endine Johannes Luuk trükikoda
- Jaan Oja – kirjastus "Liiklus"
- Arnold Oksa ja Ko kirjastus "Tasuta Raamat"
- Oktoober (Tallinn; 1973)
- "Olevik", kaubanduslik tööstus oü. trükikoda (Tallinn; ?–1940)
- Kirjastusühing "Olion" Jüri (Georg) Naelapea, Adam Randalu, Arnold Tiits
- "Oma" trüki ja köitekoda (Pärnu, Hommiku tn 2; 1926-1938) (omanik Hugo Kuusner)> alates 1938 Pärnu Päevalehe trükikoda > Pärnutrükk
- "Oma Maa" kirjastuse oü., Johan Nürnbergi trükikoda (Viljandi; 1920–1940)
- Otepää trükikoda
P
[muuda | muuda lähteteksti]- "Paala" trükikoda (Põltsamaa; 1928-)
- J. & A. Paalmann trükikoda (Tallinn, Vana-Viru 6; 1908–1940) (Omanikud Johannes ja Alma Paalmann)
- Paide Trükikoda (Paide, Pärnu tn 57; 1945–1994)
- Arved Palgi trükikoda (Rakvere; 1933–1935)
- K. Palk (kasutusel ka C. Palk) (Kuressaare; 1917)
- Trükikoda "Pallas" (Otepää; 1932–1938) – (Omanikud – Linda Praks ja Elmar Praks)[11] andsid välja kohalikku nädalalehte Otepää Teataja trükiti ka Elva Elu
- Kirjastus "Panorama" (Omanikud – Artur Devis ja Vladimir Gyštšik)
- Hendrik Papp (Kuressaare; 1911–1930)
- J. Paulini trükikoda (Valga; 1907) trükiti ajalehte Sõna
- Kirjastusühing "Pikker" (Tallinn; 1934 –?), (Omanikud Edgar Pau, Evald Past)
- Ado Peet trükikoda (Viljandi; 1908–1909)
- A. Pert trükikoda (vaata G. E. Luiga) (Tallinn; 1908–1914)
- Bruno Pertel fototsingograaf ja noodid (Tallinn, Müürivahe 7; 1939–1940)
- Ernst Pihlakas – kirjastus "Raamat"
- G. Pihlaka (endine R. Põder'i) trükikoda Narvas 1909
- Gustav Pihlakas ümbrikutehas ja köitekoda "Pihlakas" (Tallinn; 1885–1931) > 1940 aastal liideti Ants Tihkan köitekojaga "Universaal" > 1946 "Pihlakas" uueks nimeks "Iluköide"
- A. Pohlak (Võru; 1913–1914)
- Valter Pohlak (Pohla) (Võru; 1925–1934)
- Ahto Praksi trükikoda (Otepää; 1938–1942)[12] (Elmar Praksi noorem vend)
- Elmar Praks (Elva; 1939)
- Printall (Tallinn; 1971-praeguseni)
- Kirjastusühisus Postimees (Tartu; 1911–1940) (*Ajalehe Postimees kirjastus ja trükikoda) võttis üle Jaan Tõnissoni trükikoja > alates 1940 trükikoda Tartu Kommunist
- Postkaartide kirjastus Evald Proos
- Piltpostkaartide kirjastus H. Proos
- Trükikoda "Punane Kultuur" (Valga; 1940) > 1948 trükikojaks Valgatrükk.
- Punane Täht (Tallinn; 1941) (endine "Vaba Maa")
- Põhja-Eesti kirj-üh (Narva; 1930–1940)
- R. Põder (Narva; 1906–1908)
- ETKÜ Päevalehe trükikoda
- "Pärnu Päevaleht" trükikoda (Pärnu; Brackmanni 1; 1936)[7] < Enne oli Trükikoda "Kultuur" (vt lähemalt Aleksander Jürvetson (Jürimäe) trükikoda "Kultuur")
- Pärnutrükk (Pärnu; Ringi 1; 1940), (vt lähemalt Aleksander Jürvetson (Jürimäe) trükikoda "Kultuur")
R
[muuda | muuda lähteteksti]- R. S. Divisjoni I Div. – Rakvere Suurtükiväe Divisjoni 1 Div (Rakvere; 1936)
- "Raamat" kirjastus, Ernst Pihlakas
- "Raamat" kirjastus- ja raamatuladu, Nadežda Lebedeva
- "Raamatu Sõber" kirjastus, Helmar Rudzit
- Raamatutrükikoda (Tallinn)
- Adalbert Raba tsinkograafia (Tartu, Lompanii 8; ?–1940)
- "Rada" kirjastus, H. Kolga
- Henno Rahamägi ja Artur Grönberg, kirjastus "Kirjavara"
- Kirjastus "Rahvaraamat" K. Lomp
- Kirjastus "Rahvaraamat" Karl Vahtra
- Leete Rahu – kirjastus "Autojuht"
- Kirjastus "Rahvaside" A. Tiitus
- Peeter Ramberg (Tõrva; 1932–1940) (eestistatud nimega P. ja R. Raidma trükikoda)
- Rapla Trükikoda (Rapla, Tallinna mnt 9; 1951–1995)
- Johannes Ratassepp (Tallinn, Lai 43; 1930–1940)
- Johannes Ratasepp ja Johan Magnus trükikoda
- Johannes Raudsepp (Tartu; 1924–1925)
- A. Raudsepp ja J. Kirsipuu trükikoda (Tallinn; 1922)
- "Raudvara" kirjastus Juhan Kesanurm
- "Raudvara" kirjastus ("Sõnastus") H. Lilles
- Juhan Rava, kirjastus "Aura"
- Konstantin Rebane – Kirjastus "Baltikum"
- Voldemar Rebane – Trükikoda "Estotrükk", (Tallinn, Aia 4; ?–1940)
- A. Rennit trükikoda (Viljandi; 1905–1910)
- J. Reimann (Pärnu; 1908–1910)
- "Reklaam", E. Heisleri trükikoda (Tallinn; 1926–1940)
- Christoph Reusneri Gümnaasiumi trükikoda (Tallinn; 1633)
- Riigi Trükikoda (Tallinn, Niine tänav 11; 1924–1940) (Kasutusel ka Riigitrükikoda)
- Gustav Roht, trükikoda ja köitekoda (Tartu; 1933–1940) > 1940 ühendati Gustav Rohu trükikoda Noor-Eesti trükikojaga
- K. Romm ja Ko. klišeetööstus (Tallinn, Pikk 36; ?–1940)
- L. Roose trükikoda (Tartu; ?–1940)
- Kirjastus "Leksikon" August Roots ja Uno Leesik
- Jaan Roosileht & Ко, trükikoda (Tallinn; 1935–1940)
- Helmar Rudzit – kirjastus "Raamatu Sõber"
S
[muuda | muuda lähteteksti]- Saaremaa Kirjastuse Ühisus (Kuressaare; 1928–1929)
- "Saarlane" trüki- ja köitekoda, Johannes Berg (Kuressaare; ?–1940)
- "Saarlane" trüki- ja köitekoda P. Lauri ja M. Trei (Johannes Berg)
- "Saarte Trükikoda" (Kuresaare; 1940)
- H. Sack raamatuköitmine
- Sakala trükikoda (Viljandi; 1926–1940) > 1950 nimetati trükikojaks "Bolševik"
- Sakalamaa trükikoda (Põltsamaa; 1931)
- Sarap, R Raamatuköitmistööstus (Tartu; Riia ja Tähe nurgal; 1933)
- A. Sari trükikoda (Tallinn; ?–1940) > (1940–1944) "21.juuni Trükikoda"
- Osvald Sarik – trükikoda "Sõnavara" (Tallinn, Aia 5-b; ?–1940), Kuni 1937.a oli omanikuks ka Eugen Kruuse, sellel ajal oli trükikoja nimeks "O. Sarik & Ко"
- Sarkamo trükikoda
- Ludwig Heinrich Schnakenburgi trükikoda (Tartu; 1875–1908)
- Mihkel Schiffer trükikoda (Tallinn; 1906–1912)
- Mihkel Schiffer ja Hinrik Tiedermann (Tallinn; 1899) – (hiljem Heinrich Tiidermann)[13]
- Mihkel Schiffer ja M. Antje (Tallinn; 1900–1905)
- Carl Schulz (Tartu; 1858–?) (pärast mitut omanikuvahetust läks 1875. a Ludwig Heinrich Schnakenburgi omandusse)
- Johann Christian Schünmanni trükikoda (Tartu; 1814–1840) > (hilisem K. Mathieseni trükikoda)
- A. Seidelbergi (Paide; ?–1925)
- A. Seidelbergi pärijad trükikoda (Paide; 1925–1940)
- Ruuben Selmanowitsch (R. Selmanovitš) (Tartu; 1926–1940)
- Georg Friedrich Schlater kivitrükikoda (Tartu; 1832–1857)
- V. Siil, J. Loskit, I. Paris, A. Oinas, P. Hamburg – kirjastus-osaühing "Vaba Sõna"
- E. L. Skrõglovetski trükikoda (Narva; 1908)
- Feiga Slatkin – raamatuköitmise ja lineerimise tööstus (Tartu; Aleksandri 20, 1933)
- Melanie Solo – "Graafika" trüki-, papi- ja köitekoda, (Tallinn; Liivalaia 47; ?)
- S. Songi (Võru; 1921–1934)
- Spalise trükikoda (Valga; 1897) (Lätlasest omanik)[14]
- V. Steinberg – Lineerimise ja raamatuköitmise tööstus
- Luise Stolzen – Raamatuköitmise töökoda (Tallinn; Kopli 16, 1933)
- Predik Stolzen – Raamatuköite tööstus
- J. Stiim, klišeetööstus (Tartu; ?–1940)
- R. Sutt trükikoda (Jõgeva, Suur tänav 57), 1935-1940) hiljem sai omanikuks Jaan Päid
- Sõjaväe trükikoda (1919–1922)
- "Sõna" kirjastuskontor, A. Leetmaa
- "Sõnajõud" kirjastus, Harry Visman
- Kirjastus "Sõnavara" V. Valter
- Trükikoda "Sõnavara" Osvald Sarik (Tallinn, Aia 5-b; ?–1940)
- "Sõnavara Kirjastus" Elmar Kaldt (Tallinn; 1927–1940)
- Richard Sõrmus, trüki- ja köitekoda (1932–1933)
- Karl Eduard Sööt trükikoda (Tartu; 1895–1914) 1914 müüs Sööt oma trükikoja Gustav Rohule
- A. Süüden (Tartu, Rüütli 12; Riia 35; 1931–1940)
Z
[muuda | muuda lähteteksti]- Arensburger Zeitung (Kuressaare; 1917–1918)
- Eduard Zimmermann (Valga; 1926–1927) (endine "Kultuura" trükikoda)
- Jaan Zimmermann (Tallinn, Pikk tn; 1919–1933) ja (Valga; endine "Kultuura"; 1924–1926)
- G. Zirk (Tartu?; 1906)
- Oskar Zwetkov ja Edmund Kitzel trükikoda (Tallinn)
- Oskar Zvetkovi trükikoda (Tallinn, Vene 1; ?–1940)
T
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, trükikoda, köitekoda ja tsinkograafia (Tallinn, Pikk tn 2; 1908–1940) > Majandus- ja Transpordidirektooriumi trükikäitiste trükikoda > 1941 trükikoda "Kommunist".
- Tallinna gümnaasiumi trükikoda (Tallinn; 1633–?)
- Tallinna Kivitrükikoda R. Tohver (Tallinn, Tartu 49; 1938–1940)
- Tallinna Raamatutrükikoda (Tallinn)
- Tallinna Raamatuköite ja Kaunistatud Nahatööde Õppetöökoda trükikoda (Tallinn; 1940-?) endine Ed. Taska Iluköite, Nahavoolimise ja Kuldamise õppetöökoda
- Heino Tammet kirjastus
- Mart Tamverk kirjastus (Haapsalu, 1906–1929)
- Paul Tamverk trükikoda (Haapsalu, Saue tn 16; 1929–1938) 1938.aastal asus koos "Lääne Elu" toimetusega (1938. aasta augustil kolis trükikoda Tallinna)
- Hille Tanre – Eesti kirjastus "Majandus"
- Tapa Trükikoda (endine A. Linno trükikoda) (Tapa; 1940–1944)
- Roman Tarkman, raamatuköitmine ja paberiümbertöötamise tööstus
- Eduard Taska Iluköite, Nahavoolimise ja Kuldamise õppetöökoda (Tallinn; 1939) 1940 natsionaliseeriti ja uus nimetus "Tallinna Raamatuköite ja Kaunistatud Nahatööde Õppetöökoda" trükikoda
- Tartu Kommunist, (Tartu) (endine Postimehe kirjastus)
- Tartu lineerimise- ja trükikoda Johan Sepp, Ferdinand Karlson ja Karl Grau
- Tartu Soldatite, Tööliste ja Maatameeste Saadikute Nõukogu trükikoda (Tartu; 1917)
- Tartu Trükikoda (Tartu)
- Tartu Ülikooli trükikoda (Tartu, 1632–1710)
- Usaldusühingu "Tasuta Raamat" kirjastus Arnold Oksa ja Ko
- "Teadus", Jaan Tibar, trükikoda (Tartu; ?–1940)
- Teatritrükk (Taavet Mutsu trükikoda), (Tallinn; ?–1940)
- A. Teder, tsinkograafia (Tartu, Tähe 14a; ?–1940)
- J. Tenisson (Narva; 1914)
- Jaan Tibar – "Teadus" (Tartu, Rüütli 5; ?–1940)
- Theodor Tiedt ja Carl Jürisson (Põltsamaa; 1900–1903) alates 1903 omandas trükikoja Jüri Vasar
- Theodor Tiedt (Põltsamaa)
- Ants Tihkan köitekoda "Universaal" (Tallinn ,alates 1933)
- A. Tiitus – kirjastus "Rahvaside"
- Toffer & Ko (vaata R. Tohver & Ko trükikoda)
- R. Tohver & Ko trükikoda – Tallinna Kivitrükikoda Robert Tohver (Tallinn; 1938–1940) > 1940. aasta natsionaliseerimisel sai nime "Oktoober"
- J. Tomp (Pärnu; 1909–1911)
- Ants Toone tsinkograaf (Tartu)
- J. Topmann (Tallinn, 1912–1914) (1914 müüs trükikoja G. Kalla'le)
- Jaan Treufeldt ja Aleksander Kallus – Trüki- ja köitekoda (Kuressaare; 1929–1940)
- Trükikoda "Trükk ja Kirjastus" (kasutusel ka Aleksandri tn 14 trükioda), (Tartu, Aleksandri tn 14; 1924–1940)
- Tungal (Tartu; 1939–1940)
- Jaan Tõnissoni trükikoda (Tartu; –1911) > läks kirjastusühisusele "Postimees"
- "Tõrviku" trükk ja kirjastus, (Pühaste; 1932) Kusta Toom andis välja ajakirja Tõrvik, Rõngu kohalikku ajalehte Aeg ja ajakirja Hääl
- Täht (Tallinn; 1907–1939)
- Täht, trüki- ja köitekoda (Petseri; 1927–1940) > 1941. trükikoda "Bolševik"
- Täht, trükikoda (Võru; 1936–1940) > 1940. "Majandus- ja Transpordidirektooriumi trükikäitiste trükikoda"
- Võru kirjastuse osaühisus "Täht" (Võru; 1914–?)
- Richard Tänav trükikoda (Rakvere, Viru tn. 7; 1925–1940)
- Kirjastus "Töö" (1906–1909)
- Kirjastusühisus "Töö" (1909–?)
- Tööliste Nõukogu trükikoda (1917)
- Trükikoda "Tööstustrükk" (1945–?) (endine "Hansa")
- "Türi Trükikoda", Eelari Aasme (Türi, 1922–1946) Türi Trükikoda likvideeriti augustis 1946 pärast tulekahju
U
[muuda | muuda lähteteksti]- Karl Unger Köitekoda (Tartu, 1908–1939)
- "Universaal" köitekoda – Ants Tihkan köitekoda (Tallinn; alates 1933)
- Kirjastus "Uudisraamat" H. Jõgi (1940)
- Union
- Kirjastusosaühing "Uus Eesti" (1935–1940)
- Uus Ilm Publisching Co. Inc. (1930)
Ü
[muuda | muuda lähteteksti]- "Ühiselu" trükikoda (Tallinn, Pikk 42; 1922–1940)
- "Ühistrükikoda Rakveres" – Margarethe Leomann, Karl Kruusimägi ja Ko (Rakvere; 1923–1940)
V
[muuda | muuda lähteteksti]- Vaba Maa" trükikoda, (Tallinn, Pikk 54/58; 1918–1940) > "Punane Täht"
- "Vaba Sõna" kirjastus-osaühing – V. Siil, J. Loskit, I. Paris, A. Oinas, P. Hamburg
- "Valgatrükk" (Valga, 1949-1996) (endine "Punane Kultuur" (1944-1948)
- Vali Press (Põltsamaa; alates 1994)
- "Valik" kirjastus – Salme Schönberg
- V. Valter – kirjastus "Sõnavara"
- August Vaher ja Oskar Brundt köitekoda
- Endel Vahtrik – Kirjastus "Edu" (Tallinn; 1927–1939)
- Philipp Vahtrik ja Ado Pratka – trükikoda "Edu" (Tallinn, Vene 16; ?–1940)
- Mihkel Vanaküla köitekoda (Mihkel Härms?) (1938)
- M. Vares kirjastaja (Tartu; )
- Varrak (Tartu; 1927–1940)
- Jüri Vasar (või Jüri Vassar) (Põltsamaa; 1903–1905)
- Jüri Vasar (või Jüri Vassar) (Haapsalu; 1905–?)
- J. Vatsar (või J. Watsar) (Peterburi; 1914)
- Karl Vahtra – kirjastus "Rahvaraamat"
- "Vikerkaar" trükikoda – Paul Bruns
- Kirjastus "Vikerlane" Evald Past ja Ko (1940)
- "Viru" trükikoda E. Lember, H. Lember (Tallinn, Viru 6; ?–1940)
- Kirjastus-osaühisus "Virulane" trükikoda (Rakvere; 1927–1934)
- Harry Visman – kirjastus "Sõnajõud" (1938–1940)
- Võru Trükikoda (endine Võru Täht)
W
[muuda | muuda lähteteksti]- Carl Waltheri litograafiatöökoda (Tallinn; 1818–?)
- Juhan Welsberg vaata John Felsberg
- Peter Ernst Wilde (Põltsamaa, 1766–1767)
- "Wilde-Lauw" trükikoda (Põltsamaa, 1766–1768–1789) Peter Ernst Wilde ja
- Arensburger Wochenblatt (Kuressaare; 1917)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstused". Järva Teataja (1926–1944), nr. 88. 31. juuli 1940.
- ↑ ENSV TEATAJA Nr 10. Tallinn. 20. september 1940. Lk 68.
- ↑ Eestikeelne Ajairjandus 1766-1940 I osa. Tallinn: Eesti Akadeemiline Raamatukogu. 2002.
- ↑ "E-Varamu". Rahvusarhiiv. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. veebruar 2022. Vaadatud 20. veebruaril 2022.
- ↑ "Pappkarbitööstus "Asna" S. Nahbo". E-varamu.[alaline kõdulink]
- ↑ "ENSV Teataja 1940".
- ↑ 7,0 7,1 Olaf Esna (27. juuni 2014). "Ringi 1 ehk maja, kus on ajalehti trükitud". Pärnu Postimees.
- ↑ "aprill 1923". Valga linn kroonika.
- ↑ "Oma riik, oma mark 2. osa". Eesti Rahva Muuseum.
- ↑ "Trükikoda pööras uue lehekülje". Postimees. 11. september 2009.
- ↑ "Otepää Teataja saab 80aastaseks". Maaleht. 25. jaanuar 2012.
- ↑ "Huvitavaid fakte Otepää ajaloost".
- ↑ "Heinrich Tiidermann (Hinrik Tiedermann) (1863 – 1904) fotograaf ja pedagoog". Haudi.
- ↑ "aprill 1897". Valga linna kroonika.