Jaan Zimmermann

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jaan oma perega Karepal.

Jaan Zimmermann (22. aprill/4. mai 1880 Tõlliste vald, Valgamaa20. aprill 1942 Vologda oblast, Vene NFSV) oli eesti ettevõtja.

Jaan Zimmermann oli Vabadussõja ajal Tallinna 2. sõjaväehaigla majandusülem. 1920. aastate alguses asutas trükikoja J. Zimmermann, mis tegutses Tallinnas Lühike jalg 4 aastani 1935.[1]

1935. aastal müüs trükikoja ja asutas 1936. aasta jaanuaris autoäri J. Zimmermann & J. Mölder (kaasosanikuks Johan Mölder), mis esindas ja müüs Auburn, Willys ja Nash marki sõiduautosid, samuti õlisid, mootoreid, akusid, rehve, külmkappe, kirjutusmasinaid, jalgrattaid, raadioid ja muud.[2]

Aastatel 1929–1933 Kaubandus-Tööstuskoja kesk- ja väiketööstuse sektsiooni liige. 1926–1934 Eesti Autoklubi esimees. Oli ka Kaitseliidu liige (Tallinna maleva Põhja malevkonna pealik).

Aastatel 1928–1935 Eesti Autoklubi häälekandja ajakirja Auto (aastatel 1933–1934 Auto - Sport & Turism) väljaandja ja vastutav toimetaja.[3]

Arreteeriti 20. detsembril 1940, hukkus 20. aprillil 1942 Nõukogude võimu poolt represseerituna Vologda oblasti Vjatlage NKVD vangilaagri laatsaretis insuldi tagajärjel (nii on kirjas laagri surma-aktis).

Jaan Zimmermannile kuulus Girard de Soucantoni aadlisuguvõsa rajatud Villa Dombrovka Karepal, mille Zimmermann nimetas Villa Metsarahuks.[4][5]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Abiellus Juliane Künnapuga ja neil sündis kolm last: pojad August (1906) ja Alfred (1912) ning tütar Luise Johanna (1910).

Jaan Zimmermanni poja August Zimmermanni abikaasa oli laulja Milvi Laid.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]