Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus (aastatel 1940–1946 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus) oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu (aastatel 1940–1946 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu) tööaparaat.

Eesti NSV kõrgeim valitsemisorgan Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustati pärast Eesti Vabariigi valitsuse kukutamist ja Nõukogude võimu kehtestamist 25. augustil 1940 (Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Johannes Varese ja sekretäri V. Tellingu allakirjutatud otsus, avaldatud Eesti NSV Teatajas 1940).

Rahvakomissaride Nõukogu esimehe Johannes Lauristini 29. augusti 1940 otsusega nr 2 nimetati Harald Haberman Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu asjadevalitsejaks (ENSV Teataja, 1940).

Eesti NSV RKN ametnike ja teenistujate koosseis kinnitati 25. augustil 1940 järgmise struktuuriga:

  1. Eesti NSV RKN esimees
  2. Eesti NSV Asjadevalitsus

A. Kantselei

B. Majandusosakond

C. Riigiraamatukogu

Eesti NSV RKN määrusega 20. jaanuarist 1941 nr 97 allutati Riigi Trükikoda Eesti NSV RKN Asjadevalitsusele.

Teise maailmasõja ajal, 1941. aasta septembrist kuni 1944. aasta septembrini oli Eesti NSV valitsus evakueeritud Moskvasse ja Tšeljabinskisse. Asjadevalitsuse tegevuse kohta sel perioodil puudub küllaldane ülevaade.

Eesti NSV valitsus pöördus Tallinna tagasi 1944. aasta septembris.

Eesti NSV RKN Asjadevalitsuse ajutine põhimäärus kinnitati 19. detsembril 1945, mis kehtis 1947. aastani.

Vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu seadlusele 25. märtsist 1946 kujundati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks (ENSV Teataja, 1946, 38, 307).

Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 185 17. märtsist 1947 kinnitati Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse põhimäärus, mis kehtis kuni 1954. aastani (ENSV Teataja,1947, 10, 86).

Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega 20. aprillist 1954 nr 182 kehtestati Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse uus põhimäärus.

Põhimääruse kohaselt oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus Ministrite Nõukogu täidesaatev ja korraldav organ ning tema aparaadiks valitsuse määruste ja korralduste täitmise kontrolli organiseerimise alal ministeeriumides, keskasutustes ja -organisatsioonides, samuti täitevkomiteedes, neis töö õige organiseerimise üle kontrolli teostamisel.

Asjadevalitsus koostas Ministrite Nõukogu tööplaanide projektid, tegeles nõukogude aparaadi täiustamisega, valmistas ette kaadrit nii oma aparaadi kui ka täitevkomiteede jaoks ning pidas ministeeriumide ja keskasutuste juhtiva kaadri arvestust.

Asjadevalitsusel oli õigus organiseerida vajalikke abiettevõtteid.

21. detsembril 1945 kinnitas asjadevalitseja oma käskkirjaga nr 311 Eesti NSV RKN Asjadevalitsuse asjaajamise juhendi, mis kehtis 1956. aastani ja kaotas oma kehtivuse uue asjaajamise juhendi kehtestamisega 20. märtsil 1956, käskkiri nr 38.

Asjadevalitseja käskkirjaga nr 113 19. detsembrist 1962 kinnitati Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse uus asjaajamise juhend, millega vana kaotas oma kehtivuse.

Aastatel 1945–1963 toimusid Asjadevalitsuses järgmised struktuurilised muudatused:

nr Osakonna nimetus Osakonna moodustamise kuupäev ümbernimetamine kuupäev Osakondade nimetused pärast ümbernimetamist, seisuga 1.1.1964
1 Ministrite Nõukogu esimehe ja aseesimeeste sekretariaat 25.1.1945 - Ministrite Nõukogu esimehe ja tema

asetäitjate sekretariaat

2 Informatsioonigrupp 25.1.1945 1947 likvideeriti
3 Vabariikliku tööstuse grupp 25.1.1945 Tööstuse, ehituse, transpordi ja kohaliku majanduse osakond
4 Kohaliku tööstuse ja töönduskooperatsiooni grupp 25.1.1945
5 Kommunaalmajanduse ja ehituse grupp 25.1.1945 11.7.1957 Tööstuse, ehituse, transpordi ja kohaliku majanduse osakond
6 Transpordi, teedemajanduse ja side grupp 25.1.1945 11.12.1959
7 Kütte ja energeetika grupp 16.1.1946 12.1954
8 Põllumajanduse ja tööstusnäituse sektor 1.1949 11.12.1959
9 Vabriku-, tööstus- ja raudteekoolidesse noorte kutsumise (mobiliseerimise) sektor 1.1949 12.1954
10 Kohalike teede osakond 3.1951 12.1952
11 Kultuuri ja kirjanduse grupp 25.1.1945 1948 Kultuuri ja tervisehoiu osakond
12 Tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse grupp 25.1.1945
13 Organiseerimise-instrueerimise grupp 25.1.1945 11.12.1959 Kohalike nõukogude organite osakond
14 Kaadriosakond 25.1.1945
15 Rahandusgrupp 25.1.1945 1959 Finatnsosakond
16 Juriidiline osakond 25.1.1945 - Juriidiline osakond
17 Salajane osakond 25.1.1945 19.2.1958 Esimene osakond
18 Sõjaosakond 25.1.1945
19 Protokolligrupp 25.1.1945 5.8.1958 Üldkantselei
20 Tõlgete osakond 25.1.1945
21 Üldosakond 25.1.1945 11.12.1959
22 Raamatukogu 25.1.1945
23 Kaubanduse ja tarbijate kooperatiivide grupp 25.1.1945 11.12.1959 Kaubandusosakond
24 ENSV RKN juures asuv hindade komisjon 25.1.1945
25 Majandusvalitsus 25.1.1945 - Majandusvalitsus
26 Põllumajanduse ja varumise grupp 25.1.1945 - Põllumajanduse ja varumise osakond

Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse allasutused ja majandid:

1. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Trükikoda

Riigi Trükikoda allutati RKN-i 20. jaanuari 1941 määrusega nr 97 Eesti NSV RKN Asjadevalitsusele. 1949. aastal nimetati Riigi Trükikoda ümber Eesti NSV MN Asjadevalitsuse abikäitiseks – Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Trükikojaks (ENSV MN korraldus 10. jaanuarist 1949 nr 13-k ja 8. aprilli 1949 korraldus nr 262-k).

2. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Määruste ja Korralduste Kogu toimetus

1940. aastal reorganiseeriti Riigi Trükikoja juures asuv Riigi Teataja toimetus Eesti NSV Teataja toimetuseks. Alates 1960. aastast kandis see nime Eesti NSV Ministrite Nõukogu Määruste ja Korralduste Kogu toimetus.

3. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Autobaas

1944. aasta oktoobris asutati Eesti NSV MN Asjadevalitsuse Auto-remonttöökoda (Eesti NSV RKN korraldus 27. oktoobrist 1944 nr 292-k). Reorganiseeriti isemajandavaks Eesti NSV MN Asjadevalitsuse Autobaasiks 1960. aastal (Eesti NSV MN asjadevalitseja käskkiri 30. detsembrist 1959 nr 248).

4. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Dieetsöökla

Alustas tegevust 1944. aasta septembris (Eesti NSV RKN korraldus 27. oktoobrist 1944 nr 29) ja likvideeriti, siis anti üle restoran Gloria alluvusse 1960. aasta aprillis (Eesti NSV MN korraldus 31. märtsist 1960 nr 475-k).

5. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse abimajand Viimsi

Asjadevalitsuse alluvusse anti 1944. aasta oktoobris (Eesti NSV RKN korraldus 26. oktoobrist 1944 nr 280). Likvideeriti 1962. aasta novembris ja liideti Pirita aiandussovhoosiga, kuhu kuulusid üleandmisele ka dokumentaalsed materjalid (Eesti NSV MN korraldus 3. novembrist 1962 nr 1521-k).

6. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse abimajand "Purila"