Juhan Lilienbach

Allikas: Vikipeedia
Juhan Lilienbach

Juhan Lilienbach (24. oktoober 1870 Paatna küla Rakvere lähedal – 9. mai 1928 Leningrad) oli eesti luuletaja ja kirjastaja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Paatna vallakoolis. Erinevatel aegadel elas nii Rakveres, Narvas, Kuremäel ja Jõhvis töötades mitmetes erinevates ametites, oli nii värvija kui kirjakandja. Alates 1901. aastast läks elama Tallinna, kus töötas postkontori kirjutajana[1], samal ajal hakkas osalema M. I. Kalinini asutatud sotsiaal-demokraatlikus ringis, kus temast sai veendunud sotsiaaldemokraat. Hakkas VSDTP Tallinna Komitee toetusel 1905 välja andma tööliskirjandust, asudes toimetama eestikeelset töölisalbumit "Edasi". 1909 asutas kirjastuse Mõte, 1917. aasta suvel valiti ta bolševike fraktsiooni kandidaadina Tallinna linnavolikogu liikmeks[1]. 1918. aastal siirdus Lilienbach sakslaste okupatsiooni eest Leningradi, kus 19181919 juhtis Eesti Töörahva Kommuuni kirjastusosakonda, ajalehte Punane Lipp ja 19191928 kirjastust Külvaja.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Nooruses oli tal juba suur huvi rahvaluule vastu ja ta kirjutas üle 500 lk vanu muinasjutte, naljandeid, vanasõnu ja rahvalaule. Juba 1896. aastal ilmus Lilienbachi luuletused Postimehes, Sakala lisas, Rahva Lõbulehes ja Lindas Avaldanud ühiskondlik-poliitilist, aime- ja ilukirjandust, pilkelehti ja -ajakirju – VSDTP Tallinna Komitee toetusel 1906. aastal hakkas välja andma ajakirja Tiiu Tasane, mis avaldati Peterburis ja oli suunatud tsaarivalitsuse pilamisele. Pärast ajalehe sulgemist jätkas ta Peterburis toimetamist ajalehega Tapper (1906 nr 4 ja 5). Kui ka Tapper suleti, jätkas Lendlehega (1906–1907). Samal ajal andis välja seeria pilkelehti, kus igal numbril oli erinev nimi: Ajakohane Naljaleht, Edu, Pilkeleht, Reinuvader, Nooled (ilmusid 1906), Kolerakülvaja, Sügise (1907), Vali Tali (1908)[2]. Avaldas albumit Edasi (I–XI, 19051917, vaheajaga), mille esimese albumi siseküljel oli Karl Marxi portree, sisuks oli Vene-Jaapani sõja õigustused ja kutsed tuua rahvast revolutsioonile[1]. Kirjutanud menukaid poliitilisi epigramme ja kihutusluulet (kogu "Ommikulaulud", 1909). 1910. aastal asus Lillenbach kirjastama Karl Marxi eestikeelset "Kapitali", kuid tõlkija süü tõttu jäi töö pooleli[1]. Samal ajal andis välja luulekogud "Sõnajalad", 1911. aastal "Mõtted II" ja "Meie sõna". 1912. aastal ilmusid teosed "Eeva", "Maa elu ja töö", "Aasta", kirjastas Eduard Vilde "Söekaevurid"[1]. 1917. aasta augustis hakkas uuesti välja andma ajakirja Tapper, mis ilmus 1918. aastani. Pärast oktoobrirevolutsiooni oli ta bolševistide ülesandel ajalehe Punane Lipp toimetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Nõukogude Õpetaja nr 44, 29 oktoober 1955 - Eesti proletaarse kirjanduse rajaja
  2. Nõukogude Õpetaja 1951, 29 juuni J.Lilienbachi pilkeajakirjad (lk2)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]