Eesti nimi

Allikas: Vikipeedia

Eesti nimi (etnonüümina) esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel (20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi.

Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus "Germania" (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat hõimu, keda ta nimetas Aestiorum gentes.

Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne.

Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten ("eestlased"). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.–17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistland'iks. 1930. aastate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland.

19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eestlaste hulgas juurutas nime Eesti Johann Voldemar Jannsen.

Eesti nimi teistes keeltes[muuda | muuda lähteteksti]

Siin on loetletud Eesti nimed mitmes keeles. Mõnel juhul on nimi antud transkriptsioonis või transliteratsioonis. Sulgudes on sel juhul nime algkuju.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]