Preislased
 | Artiklis puuduvad viited. (Märts 2019) |
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal. Nad rääkisid balti keelte hulka kuuluvat preisi keelt.
10. sajandil alanud sõdades vallutati paganlik Pommeri. 11. sajandi alguses liideti see piirkond Poola kuningriigiga ning allutati kiriklikult roomakatoliku kiriku Gniezno peapiiskopkonnale. 12. sajandil toimunud vendi ristisõja tulemusel allutati ja ristiusustati Visla ääres ja sellest ida pool elanud lääneslaavlased – vendid. 13. sajandi alguses toimus sama Liivi ristisõja ja Eestimaa vallutamise tulemusel tänapäeva Läti ja Eesti alal.
.svg)
Alistatud territooriumide vahele jäid paganlikeks territooriumideks Preisimaa Kulmimaa, Pomesaania, Pogesaania, Warmia, Natangia, Sambija, Nardovia ehk Jatvingia, Skalvia, Sudovia ja Galindia – balti hõimudega asustatud alad.
Preisi hõimude ja kristluse vastu võtnud Poola kuningriigi vahel, mis hakkas 12. sajandil lagunema sisemiste lahkhelide tõttu, toimusid vastastikused rüüsteretked, mis laastasid Preisimaa piirialasid, eriti Masoovia hertsogkonda ja Płocki piiskopkonda. Masoovia hertsog Konrad kutsus preislaste rüüsteretkede tõkestamiseks 1225. aastal appi Saksa ordu kõrgmeistri Hermann von Salza, lubades tasuks preislaste alistamise eest ordule Kulmimaa (saksa keeles Kulmland).
Pikemalt artiklis Preisi ristisõda
Pikemalt artiklis Preislased saksastusid 17. sajandiks.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Preislased |