Preislased

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal. Nad rääkisid balti keelte hulka kuuluvat preisi keelt.

10. sajandil alanud sõdades vallutati paganlik Pommeri ja 11. sajandi alguses liideti see piirkond Poola kuningriigiga ning allutati kiriklikult roomakatoliku kiriku Gniezno peapiiskopkonnale. 12. sajandil toimunud Vendi ristisõja tulemusel allutati ja ristiusustati Visla ääres ja sellest ida pool elanud lääneslaavlasedvendid. 13. sajandi alguses toimus sama Liivi ristisõja ja Eestimaa vallutamise tulemusel tänapäeva Läti ja Eesti alal.

Balti hõimude asuala ca 1200 pKr
Preislased ja Kesk-Euroopa 919-1125
Preisi hõimude asualad 13. sajandil

Alistatud territooriumite vahele jäid paganlikeks territooriumiteks Preisimaa: Kulmimaa, Pomesaania, Pogesaania, Warmia, Natangia, Sambija, Nardovia ehk Jatvingia, Skalvia, Sudovia ja Galindiabalti hõimudega asustatud alad.

Preisi hõimude ja kristluse vastuvõtnud Poola kuningriigi vahel, mis hakkas 12. sajandil lagunema sisemiste lahkhelide tõttu, toimusid vastastikused rüüsteretked, mis laastasid Preisimaa piirialasid, eriti Masoovia hertsogkonda ja Płocki piiskopkonda. Masoovia hertsog Konrad kutsus preislaste rüüsteretkede tõkestamiseks 1225. aastal appi Saksa ordu kõrgmeistri Hermann von Salza, lubades tasuks preislaste alistamise eest ordule Kulmimaa (saksa keeles Kulmland).

Next.svg Pikemalt artiklis Preisi ristisõda.

Preislased saksastusid 17. sajandiks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]