Vello Paatsi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vello Paatsi (30. september 1948 Tartu28. detsember 2015) oli Eesti geograaf, kultuuri- ja teadusloolane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vello Paatsi oli töölise poeg.[1]

Lõpetas 1967 Tartu 1. Keskkooli ja 1973 geograafiaosakonna.

Geograafiamagister 1993 (TÜ), väitekiri "Eestlase geograafiline silmaring ja geograafia õpetamise algus (kuni 1850. aastani)". Ph.D. (kasvatusteadused, 2003, Tallinna Pedagoogikaülikool), väitekiri "Eesti talurahva loodusteadusliku maailmapildi kujunemine rahvakooli kaudu (1803–1918)".

Oli 1973–1978 Eesti Põllumajanduse Akadeemia filosoofiakateedri nooremteadur, 1978–1989 ajakirja Eesti Loodus osakonnatoimetaja, 1989–1992 Tartumaa Muuseumi vanemteadur, ühtlasi 1990–1992 TÜ kultuurikateedri vanemõpetaja, 1992–2001 kultuurikeskuse lektor, 2002–2004 Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi teadur, 2004– vanemteadur.

Lugenud eesti vanemat kultuurilugu, kultuuriloo allikaid, kunstiõpetuse, geograafia ja bioloogia ajalugu Eestis.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurinud Eesti maastikulise liigestuse käsitlusi ja vanema perioodi kultuurilugu, samuti loodusteaduste õpetamise ajalugu. Avaldanud kirjutisi J. G. Granö, J. Kentsi, E. Markuse, Johann Voldemar Jannseni, Carl Robert Jakobsoni, Johann Heinrich Rosenplänteri jt tuntud geograafide ja kultuuritegelaste kohta. Osalenud ekspeditsioonidel Altais, Taimõri poolsaarel ja Kaug-Idas. EGS-i, LUS-i, Eesti Pedagoogika Ajaloo Seltsi liige. Üle 50 teadustrükise ja 150 aimeartikli.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirja Keel ja Kirjandus aastapreemia (2001), kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi teaduspreemia (2004).

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mida teha Fabian Gottlieb v Bellingshauseniga? // Eesti Loodus (1980) 10
  • J. G. Granö Tartu Ülikoolis (kaasautor A. Paatsi). // Eesti Loodus (1982) 6
  • Looduskaitseline kasvatus eesti rahvakoolis (kuni 1917. aastani). // Looduskaitse ja ökoloogiline kasvatus Eestis. Tallinn, 1990
  • Kooliraamatute loendus 1843. aastal Tartu- ja Võrumaal. Tallinn, 1991
  • Maastikulised liigestused kooligeograafias 1917–1944. Tartu, 1995
  • Johannes Gabriel Granö Virossa. Salo, 1997 (II trükk 2000, Turku)
  • Veel üks Peterson eesti vanemasse luuleilma (kaasautor S. Nagelmaa). // Akadeemia (1998) 9
  • Eestikeelsed maakardid kuni 1940. aastani (kaasautor). Tartu, 1999
  • The 20th century milestones of Estonian geography (kaasautor A. Raukas). // Estonia: geographical studies.Tallinn, 2000
  • Geoteadustest Eestis 20. sajandil (kaasautor A. Raukas). // EGS-i aastaraamat (2001) 33
  • Kas Jannsen oli ostetav? // Keel ja Kirjandus (2001) 5
  • Täiendusi Johann Heinrich Rosenplänteri eluloole. // Keel ja Kirjandus (2002) 11
  • Raamat Tartu- ja Võrumaal 19. sajandi esimesel poolel I–II. // Paar sammukest XX, XXII: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat (2003, 2006)
  • Pilk Jakobsonide perekonnalukku. // Keel ja Kirjandus (2005) 4

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 122
  • Eesti entsüklopeedia 14, 350
  • Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat (1995), 243; (2005), 175–176
  • Õpetajate Leht (1999), 12. III
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.