Uiguuri keel

Allikas: Vikipeedia
Uiguuri keel
Kõneldakse Hiina, Kasahstan, Usbekistan, Afganistan, Türgi jt
Piirkonnad Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond Hiinas, erinevad riigid Euroopas ja Aasias
Kokku kõnelejaid Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas umbes 10–25 miljonit elanikku, Kasahstanis 300 000 inimest, vähem teistes Euroopa ja Aasia piirkondades
Keelesugulus Altai keelkonda kuuluv idaturgi keel
Keelekoodid
ISO 639-3 uig
Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond Hiinas

Uiguuri keel on Altai keelkonda kuuluv idaturgi keel, mille ingliskeelsed nimetused on ka Uighuir, Uighur, Uiguir, Uigur, Uygur, Weiwu’er, Wiga. Uiguuri keelt kõneldakse peamiselt Hiinas Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas, aga ka Kasahstanis, Usbekistanis, Afganistanis, Türgis ning mujal Euroopas ja Aasias. [1]

Kõnelejate arv[muuda | muuda lähteteksti]

Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas räägib uiguuri keelt umbes 10–25 miljonit elanikku (andmed varieeruvad), lisaks veel Kasahstanis 300 000 inimest, vähem teistes Euroopa ja Aasia piirkondades.[2]

Põhiarvsõnad 1–10[muuda | muuda lähteteksti]

1-bir 2-ikki 3-üch 4-tört 5-bäsh 6-alti 7-yättä 8-säkkiz 9-toqquz 10-on [2]

Keele struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Uiguuri keelele on omane SOV (subjekt-objekt-verb)-tüüpi sõnajärg ja sufiksite ning tagasõnade kasutamine. Omastavad asesõnad, omadussõnad, arvsõnad ja kõrvallaused asuvad enne nimisõna, küsisõnad lause alguses. Sõnade järjekord on oluline eristamaks aluseid ja kaudsihitisi. 8 nimisõna käänet moodustatakse sufiksite abil. Verbi sufiksid määravad aluse isiku ning ainsuse ja mitmuse. [1]

Nagu paljudes turgi keeltes, esineb ka uiguuri keeles vokaalharmoonia. Ühe eripärana võib välja tuua vokaalide reduktsiooni, mille puhul sufiks võib mõjutada sõnatüve.Näiteks:ata ´isa´; -im ´minu´; ata+im=etim ´minu isa´ [2]

Uiguuri keeles jäetakse tihtipeale sõna lõpus r hääldamata. Selle asemel pikendatakse r-häälikule eelnevat vokaali. Näiteks sõna adamlar (´inimesed´) hääldatakse sageli adamlaa. [2]

Uiguuri tähestik erineb teistest araabiakirjalistest tähestikest selle poolest, et seal on ära märgitud nii konsonandid kui vokaalid. [3]

Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]

Men Uyghurche oquymen. – ´Ma õpin uiguuri keelt.´ [4]

mamutlar – ´Mamut koos oma teiste pereliikmetega´ [5]

hemme adem zatidinla erkin, izzet-hörmet we hoquqta babbarawer bolup tughulghan. ular eqilghe we wijdan'gha ige hemde bir-birige qérindashliq munasiwitige xas roh bilen muamile qilishi kérek. [6] - 'Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.' [7]

Kirjaviis[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva Hiinas kasutavad uiguurid araabia kirja, Venemaa eri aladel kasutatakse kirillitsat ja Türgis ladina kirja. Paljudel uiguuri keelealadel, nagu Illi, Kaxgar, Hotan ja Lop, on oma murre. Uiguuri keel kuulub Hiina ametlikult tunnustatud vähemuskeelte hulka ja on tihedalt seotud usbeki keelega. [2]

Huvitavat[muuda | muuda lähteteksti]

Uiguuri tähestik põhineb sogdi kirjal, mille juured omakorda on pärit aramea kirjast. Uiguuri kirja kirjutatakse ülevalt alla tulpades ja vasakult paremale. [8]

Mongoli kirja juured pärinevad umbes 14. sajandist p. Kr. turgi keelkonna uiguuri keele kirjutamise süsteemist ning seda kirjutatakse samuti tulpades vasakult paremale. 7. sajandil p. Kr. kasutati ühe vana Kesk-Aasia turgi keele kirjutamiseks turgi ruunikirja, mille päritolu on aga teadmata. [9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 http://www.ethnologue.com/language/uig Kasutatud november 2013.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Austin, P. , K. 2008. Tuhat keelt. Elavad, ohustatud ja hääbunud.Kirjastus Koolibri: Tallinn, 2009 (lk 145)
  3. http://www.eki.ee/knab/lat/kblug1.pdf Kasutatud november 2013.
  4. Pereltsvaig, A. 2012. Languages of the world. An introduction. Cambridge University Press. (lk 90)
  5. http://wals.info/valuesets/36A-uyg Kasutatud november 2013.
  6. http://www.lexilogos.com/declaration/index_english.htm Kasutatud november 2013.
  7. http://www.vm.ee/?q=node/12958 Kasutatud november 2013.
  8. http://www.uyghur.co.uk/en/language.html Kasutatud november 2013.
  9. Comrie, B. , Matthews, S. , Polinsky, M. 1996. Keelteatlas. Maailma keelte päritolu ja areng. Kirjastus Koolibri, 2000. (lk 202–203)