Uiguuri keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Uiguuri keel
Kõneldakse Hiina, Kasahstan, Usbekistan, Afganistan, Türgi jt
Piirkonnad Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond Hiinas, erinevad riigid Euroopas ja Aasias
Kokku kõnelejaid Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas umbes 10–25 miljonit elanikku, Kasahstanis 300 000 inimest, vähem teistes Euroopa ja Aasia piirkondades
Keelesugulus Altai keelkonda kuuluv idaturgi keel
Keelekoodid
ISO 639-3 uig
Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond Hiinas

Uiguuri keel (uiguuri keeles ئۇيغۇر تىلى, hääldus uyğur tili) on Altai keelkonda kuuluv idaturgi keel, mille ingliskeelsed nimetused on ka Uighuir, Uighur, Uiguir, Uigur, Uygur, Weiwu’er, Wiga. Uiguuri keelt kõneldakse peamiselt Hiinas Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas, aga ka Kasahstanis, Usbekistanis, Afganistanis, Türgis ning mujal Euroopas ja Aasias. [1]

Kõnelejate arv[muuda | muuda lähteteksti]

Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas räägib uiguuri keelt umbes 10–25 miljonit elanikku (andmed varieeruvad), lisaks veel Kasahstanis 300 000 inimest, vähem teistes Euroopa ja Aasia piirkondades.[2]

Põhiarvsõnad 1–10[muuda | muuda lähteteksti]

1-bir 2-ikki 3-üch 4-tört 5-bäsh 6-alti 7-yättä 8-säkkiz 9-toqquz 10-on [2]

Keele struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Uiguuri keelele on omane SOV (subjekt-objekt-verb)-tüüpi sõnajärg ja sufiksite ning tagasõnade kasutamine. Omastavad asesõnad, omadussõnad, arvsõnad ja kõrvallaused asuvad enne nimisõna, küsisõnad lause alguses. Sõnade järjekord on oluline eristamaks aluseid ja kaudsihitisi. 8 nimisõna käänet moodustatakse sufiksite abil. Verbi sufiksid määravad aluse isiku ning ainsuse ja mitmuse. [1]

Nagu paljudes turgi keeltes, esineb ka uiguuri keeles vokaalharmoonia. Ühe eripärana võib välja tuua vokaalide reduktsiooni, mille puhul sufiks võib mõjutada sõnatüve.Näiteks:ata ´isa´; -im ´minu´; ata+im=etim ´minu isa´ [2]

Uiguuri keeles jäetakse tihtipeale sõna lõpus r hääldamata. Selle asemel pikendatakse r-häälikule eelnevat vokaali. Näiteks sõna adamlar (´inimesed´) hääldatakse sageli adamlaa. [2]

Uiguuri tähestik erineb teistest araabiakirjalistest tähestikest selle poolest, et seal on ära märgitud nii konsonandid kui vokaalid. [3]

Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]

Män Uyghurche oquymen. – ´Ma õpin uiguuri keelt.´ [4]

mamutlar – ´Mamut koos oma teiste pereliikmetega´ [5]

Män estoniyilik – Ma olen eestlane (Eesti riigi kodanik).

Män eston – Ma olen eestlane (etniline eestlane).

Män Estoniyädin – Ma olen pärit Eestist.

Meniŋ ismim Toomas – Minu nimi on Toomas.

hemme adem zatidinla erkin, izzet-hörmet we hoquqta babbarawer bolup tughulghan. ular eqilghe we wijdan'gha ige hemde bir-birige qérindashliq munasiwitige xas roh bilen muamile qilishi kérek. [6] - 'Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.' [7]

Laensõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Uiguuri keeles leidub mitmeid laensõnu, allpool on vaid mõned näited. Hiina keelest pärinevad eeskätt toidunimed.

Päritolukeel Sõna Uiguuri keeles Eesti keeles
Vene keel велосипед ۋېلىسىپىت, welisipit jalgratas
доктор دوختۇر, doxtur doktor (medits.)
поезд پويىز, poyiz rong
область ئوبلاست, oblast oblast
телевизор تېلېۋىزور, telewizor televiisor
ви́лка ۋىلكا, wilka kahvel
адрес ئادرېس, adres aadress
дива́н دىۋان, diwan diivan
почта پوچتا, počta post (postiteenus)
кепка كەپكە, käpkä nokamüts
шарф شارپا, šarpa sall
моро́женое ماروژنى, marožni jäätis
аэроплан ئايروپىلان, ayropilan lennuk
аэродром ئايرودروم, ayrodrom lennujaam
щётка چوتكا, čotka hari (ntks hambahari, põrandahari)
торт تورت, tort tort
медицина مېدىتسىنا, meditsin meditsiin
церковь چېركاۋ, čerkaw kirik
трактор تراكتور, traktor traktor
Hiina keel 凉粉 liángfěn لەڭپۇڭ, läŋpuŋ Hiina külmnuudlid
豆腐 dòufu دۇفۇ, dofu tofu
中国 zhōngguó جۇڭگو, juŋgo Hiina
书记 shūji شۇجى, šuji (partei)sekretär
白菜 báicài بەسەي, bäsäy hiina kapsas
Araabia keel كتاب kitāb كىتاب, kitap raamat
خَلْق ḵalq خەلق, xälq rahvas
جُمْهُورِيَّة jumhūriyya جۇمھۇرىيىتى, jumhuriyiti vabariik
مَرْكَز markaz مەركەز, märkäz keskus
خَرِيطَة ḵarīṭa خەرىتە, häritä (maa)kaart
أَدَبِيَّات ʾadabiyyāt ئەدەبىيات, ädäbiyat kirjandus
مَزَار mazār مازار, mazar haud
جَامِعْ ʾjāmiʿ مەسچىت, mäsčit mošee
Pärsia keel شهر šahr شەھەر, šähär linn
دوست dôst دوست, dost sõber
گل gol گۈل, gül lill
گوشت gušt گۆش, göš liha
بازار bâzâr بازار, bazar turg, bazaar
آسمان âsemân ئاسمان, asman taevas

Kirjaviis[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva Hiinas kasutavad uiguurid araabia kirja, Venemaa eri aladel kasutatakse kirillitsat ja Türgis ladina kirja. Paljudel uiguuri keelealadel, nagu Illi, Kaxgar, Hotan ja Lop, on oma murre. Uiguuri keel kuulub Hiina ametlikult tunnustatud vähemuskeelte hulka ja on tihedalt seotud usbeki keelega. [2]

Huvitavat[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloos kasutusel olnud uiguuri tähestik põhineb sogdi kirjal, mille juured omakorda on pärit aramea kirjast. Uiguuri kirja kirjutatakse ülevalt alla tulpades ja vasakult paremale. [8]

Mongoli kirja juured pärinevad umbes 14. sajandist p. Kr. turgi keelkonna uiguuri keele kirjutamise süsteemist ning seda kirjutatakse samuti tulpades vasakult paremale. 7. sajandil p. Kr. kasutati ühe vana Kesk-Aasia turgi keele kirjutamiseks turgi ruunikirja, mille päritolu on aga teadmata. [9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 http://www.ethnologue.com/language/uig Kasutatud november 2013.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Austin, P. , K. 2008. Tuhat keelt. Elavad, ohustatud ja hääbunud.Kirjastus Koolibri: Tallinn, 2009 (lk 145)
  3. http://www.eki.ee/knab/lat/kblug1.pdf Kasutatud november 2013.
  4. Pereltsvaig, A. 2012. Languages of the world. An introduction. Cambridge University Press. (lk 90)
  5. http://wals.info/valuesets/36A-uyg Kasutatud november 2013.
  6. http://www.lexilogos.com/declaration/index_english.htm Kasutatud november 2013.
  7. http://www.vm.ee/?q=node/12958 Kasutatud november 2013.
  8. http://www.uyghur.co.uk/en/language.html Kasutatud november 2013.
  9. Comrie, B. , Matthews, S. , Polinsky, M. 1996. Keelteatlas. Maailma keelte päritolu ja areng. Kirjastus Koolibri, 2000. (lk 202–203)