Adrakohus

Allikas: Vikipeedia

Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15. sajandi esimesel poolel ja Eestimaal 16. sajandi alguses.

Adrakohtute moodustamine ja ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Adrakohtud tegutsesid Liivimaa kubermangus kuni sillakohtute asutamiseni 1668. aastal ja Eestimaa kubermangus kuni 1888. aastani.

Adrakohtuid juhtisid adrakohtunikud:

  • vasall võis kohut mõista talupoegade üle kriminaalsüütegude asjus;
  • valvata heakorra järgele;
  • lahendasid vasallide ja talupoegade vahelisi tülisid.

Adrakohtute kui madalama astme kohtute ülesandeks oli:

  1. talumaade suuruse määramine atrade järgi;
  2. põgenenud talupoegade tagasinõudmine, esialgu põgenenud pärisorjadest talupoegade asukoha kindlakstegemine ning nende tagastamine omanikule.

Hiljem lisandus nendele ülesannetele veel talupoegade poolt toime pandud pisikuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine kergemate kuritegude eest (kuni 100 vitsahoopi, kuni 2 päeva kartsa). Samuti viisid adrakohtunikud läbi juurdlusi kriminaalasjus, esitades materjalid maakonna- või alamkohtule, ning jälgisid kõrgemate kohtute ja valitsusasutuste otsuste täitmist. 19. sajandil lisandus adrakohtute ülesannete hulka ka talupoegade rahutuste mahasurumine ja süüdlaste karistamine.

Adrakohtu esimeheks oli Adrakohtunik (vene keeles Гакенрихтер; saksa keeles Hakenrichter), mis hilisemas Venemaa Keisririigi Teenistusastmete tabelis vastas IV astme Kolleegiuminõunikule. Eestimaal kinnitati Adrakohtunik ametisse Eestimaa rüütelkonna peamehe poolt, teatades sellest kubernerile. Adrakohtuniku amet oli tasuta, kuid selle täitmine andis eelduse rüütelkonna võimuredelil edasi liikuda. Pärast kubermangude moodustamist allusid adrakohtunikud ametlikult kubernerile ning 1796. aastast Eestimaa kubermanguvalitsusele.

Adrakohtusüsteemi loomisel jagati maakonnad Adrakohturingkondadeks ehk Haagidistriktideks esialgu 1 maakonnas, hiljem 2–3 igas maakonnas. Adrakohtu koosseisu moodustasid Eestimaa Maanõunike Kolleegiumi poolt ringkonna mõisnike hulgast kolmeks aastaks valitud kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja amet aga oli aadli hulgas äärmiselt ebapopulaarne, ja kuna kaasistujaks ei soovitud olla, tuli 1768. aastal adrakohtunike arvu suurendada seniselt neljalt (igas maakonnas üks) seitsmele: Järvamaal üks, teistes kaks kohtunikku.

Eestimaal oli 19. sajandi lõpus 11 adrakohturingkonda, nendest Järvamaal 2 ning Harju-, Lääne- ja Virumaal 3.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisate asutamise intensiivsuse tõusuga 15. sajandil kasvasid ka talupoegade koormised ning sellest tulenevalt ka elukohast põgenemine. Põgenemiste ärahoidmiseks ning põgenike püüdmiseks ja väljaandmiseks sõlmisid Tartu piiskop, Kärkna kloostri abt ja nende vasallid oletatavasti juba 1411. aastal kokkuleppe, millega pandi ametisse adrakohtunik (hakenrichter). 1458. aastal uuendati esialgset kokkulepet. Uus sõlmitud kokkuleppe täpsustas põgenike tagaotsimise ja tagasitoimetamise korda.

Aastatel 1453–1466 sõlmiti analoogne kokkulepe Eestimaa ja Vana-Liivimaa vasallide suurkokkutulekul. 1482. aastal laienes see kogu Vana-Liivimaale.

Liivi ordu maameister Wolter von Plettenberg sõlmis 1509. aastal adrakohtu kokkuleppe Tallinna kirikute ja Padise kloostri abti ning ordu käsknike ja läänimeestega. Selle tulemusena seati ametisse Läänemaale üks ja Saaremaale kaks adrakohtunikku, nendest üks stifti ja teine ordu maa-alale.

Liivimaal asendati adrakohtud sillakohtutega 1668. aastal.

Adrakohtud tegutsesid edasi Eestimaal ja neile lisandusid Rootsi ajal teisedki politsei funktsioonid.

Pärast Põhjasõda 1710. aastast oli adrakohus maapolitseikohus väiksemate tüliküsimuste lahendamiseks ning talupoegade kohta käivate väiksemate süütegude puhul kohtumõistja ja otsuste täideviija.

Asehalduskorra ajal aastatel 17831796 adrakohtuniku amet ajutiselt kaotati, nende ülesandeid täitsid alammaakohtud.

Asehalduskorra lõppedes taastati adrakohtunike amet ja suurendati nende võimu. Adrakohtunikust sai ainuisikuline maapolitsei võimukandja, kes ainult erandjuhtudel kaasas kaks oma ringkonna mõisnikku kaasistujateks. Adrakohtunike pädevus avardus tunduvalt alates 18.–19. sajandi vahetusest seoses talurahvarahutustega ja vastuvõetud uute talurahvaseaduste elluviimisega.

Eestimaal tegutsesid adrakohtud 9. juunini 1888, mil nad likvideeriti ja politsei tegevus reorganiseeriti vastavalt „Läänemere kubermangude politsei ümberkorraldamise seadusele”.

Adrakohturingkonnad 19. sajandi lõpus[muuda | muuda lähteteksti]

Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:

Harju kreisis[muuda | muuda lähteteksti]

Järva kreisis[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne kreisis[muuda | muuda lähteteksti]

Viru kreisis[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]