Keila kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Keila kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Kegel

kihelkonnakirik: Keila kirik

Keila kihelkond (lühend Kei, sks Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Harjumaa lääneosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Keila kirikukihelkond tekkis 13. sajandi algul ning oli nii pindalalt kui ka mõisate arvult väga suur. Kihelkonna aladel oli varem olnud Vomentagana muinaskihelkond, millest nii 13. sajandil kui ka hiljem eraldati veel mitmeid lääne- ja edelapoolseid alasid.[1]

Keila kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 38 mõisat: neist 1 kirikumõis, 22 rüütlimõisast peamõisat koos 10 kõrvalmõisaga, 4 poolmõisat ja 1 linnamõis. Lisaks veel 10 karjamõisat[1], läbi ajaloo aga rohkemgi[2]

Keila kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Habersti (Haabersti) vald (1866–1891)
  • Harku vald (1891–1917)
  • Harku-Hüüru vald (1866–1891)
  • Humala vald (1872–1891)
  • Jõgisoo (Jõgisuu) vald (1866–1891)
  • Jälgimäe vald (1866–1891)
  • Keila vald (1866–1917)
  • Keila-Joa (Joa) vald (1866–1872)
  • Keila-Joa (Joa) vald (1872–1880)
  • Keila-Joa (Joa) vald (1881–1891)
  • Klooga-Karjaküla vald (1866–1891)
  • Kopelmaa-Voore vald (1866–1891)
  • Käesalu vald (1881–1891)
  • Lehola vald (1866–1891)
  • Naissaare vald (1866–1914)
  • Ohtu vald (1866–1891)
  • Rahula vald (1886–1891)
  • Rannamõisa-Muraste (Ranna-Muraste) vald (1866–1891)
  • Saku vald (1866–1891)
  • Saue vald (1866–1917)
  • Tuula vald (1866–1891)
  • Valingu vald (1866–1891)
  • Vanamõisa vald (1886–1891)
  • Vanamõisa-Rahula vald (1866–1886)
  • Vääna-Viti vald (1866–1891)
  • Ääsmäe vald (1866–1891)
  • Üksnurme vald (1866–1891)[8]

Keila kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Keila kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahva Muuseum hakkas Keila kihelkonna aladelt pärimust koguma juba päris oma tegutsemise algusaegadel. 1993. aasta seisuga oli muuseumis Keila kihelkonnast 420 numbrit esemeid, millest tekstiili ja ehteid 120, majapidamisesemeid 146, tehnika valdkonda kuuluvaid esemeid 77, elatusaladesse puutuvaid esemeid 59, veo-, kandmis- ja liikumisabinõusid 17 ja kultuuriloolisi esemeid 1. 2008. aasta lõpuks oli Keila kihelkonda kuuluvate esemete arv kasvanud umbes 40 eseme võrra. Fotokogus on üle 550 foto.[9]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu kihelkonna tohutu maa-ala kuulub tänapäeval Harju maakonna koosseisu ning on jaotatud väga paljude valdade vahel. Harku valla ning Keila ja Saue linna maad asuvad täielikult endises Keila kihelkonnas, samuti endine Keila vald tühise erandiga edelapoolses osas. Harku ja Keila vald hõlmavad kumbki umbes veerandi kihelkonna maadest. Ka enamik Saue vallast (välja arvatud selle lõunaosa) kuulub Keila kihelkonda, samuti üle poole Saku vallast viimase läänepoolses osas ning Vasalemma valla idaosa. Keila kihelkonna kirdepoolne osa Haabersti mõisa ümbrusega ja Mustamäe kõrvalmõisaga (Glehni loss) kuulub nüüdisajal aga Tallinna linnale.[1]

Kihelkonna aladele jäävad tänapäeva asulatest seega Keila linn, Saue linn ja Nõmme linnaosa ning Klooga, Vasalemma, Tabasalu, Harku, Laagri ja Saku alevik.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Keila kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 3. märts 2012)
  2. Maakond: Harju, Kihelkond: Keila, Eesti ala mõisate register
  3. Lepiku krjms, rööp- või põhinimi Laabi krjms, www.eki.ee
  4. http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1290/unitid/ERA.R-1290.1.234
  5. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harku_%28m%C3%B5is%291
  6. Lippi Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  7. Hermannshof Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  8. Keila kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
  9. Keila kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 3. märts 2012)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]