Keila kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Keila kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Kegel

kihelkonnakirik: Keila Mihkli kirik

Keila kihelkond (lühend Kei, sks Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Harjumaa lääneosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond, Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Keila kirikukihelkond tekkis 13. sajandi algul ning oli nii pindalalt kui ka mõisate arvult väga suur. Kihelkonna aladel oli varem olnud Vomentagana muinaskihelkond, millest nii 13. sajandil kui ka hiljem eraldati veel mitmeid lääne- ja edelapoolseid alasid.[1]

Keila kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 38 mõisat – neist 1 kirikumõis, 22 rüütlimõisast peamõisat koos 10 kõrvalmõisaga, 4 poolmõisat ja 1 linnamõis. Lisaks veel 10 karjamõisat.[1]

  • Kiisa (Kisa), Saku karjamõis
  • Klooga (Lodensee) rüütlimõis
  • Koppelmaa (Koppelmann) poolmõis
  • Kuivaveski mõis, Klooga karjamõis
  • Kumna (Kumna) rüütlimõis
  • Kõltsu (Wellenhof) poolmõis
  • Käesalu (Kaesal), Keila-Joa kõrvalmõis
  • Laulasmaa (Laulasma) rüütlimõis
  • Lehmja mõis (Lehmja), Harku karjamõis[2]
  • Lehola (Lehhola) rüütlimõis
  • Lepiku mõis, Rannamõisa karjamõis
  • Laabi mõis, Hüüru karjamõis[3]
  • Lippi mõis, Ääsmäe karjamõis
  • Luka (Lukka) (Lucca) poolmõis
  • Maeru mõis (Meyer), Jõgisoo kõrvalmõis
  • Meremõisa (Merremois), Keila-Joa kõrvalmõis
  • Muraste (Morras), Rannamõisa kõrvalmõis
  • Mustamäe (Hohenhaupt), Jälgimäe kõrvalmõis
  • Nahkja mõis (Nachtigal), Keila karjamõis
  • Naissaare mõis (Nargön)
  • Niitvälja (Eschenrode) poolmõis
  • Ohtu (Ocht) rüütlimõis
  • Peetri (Peterhof), Vääna kõrvalmõis
  • Pällu mõis (Pällo), Tuula karjamõis
  • Rahula (Rahhola) rüütlimõis
  • Rannamõisa (Strandhof) rüütlimõis
  • Saku (Sack) rüütlimõis
  • Saue (Friedrichshof) rüütlimõis
  • Suur-Aru mõis (Suurarro), Tuula karjamõis


Harju kreis, Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Keila kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Habersti (Haabersti) vald (1866–1891)
  • Harku vald (1891–1917)
  • Harku-Hüüru vald (1866–1891)
  • Humala vald (1872–1891)
  • Jõgisoo (Jõgisuu) vald (1866–1891)
  • Jälgimäe vald (1866–1891)
  • Keila vald (1866–1917)
  • Keila-Joa (Joa) vald (1866–1872)
  • Keila-Joa (Joa) vald (1872–1880)
  • Keila-Joa (Joa) vald (1881–1891)
  • Klooga-Karjaküla vald (1866–1891)
  • Kopelmaa-Voore vald (1866–1891)
  • Käesalu vald (1881–1891)
  • Lehola vald (1866–1891)
  • Naissaare vald (1866–1914)
  • Ohtu vald (1866–1891)
  • Rahula vald (1886–1891)
  • Rannamõisa-Muraste (Ranna-Muraste) vald (1866–1891)
  • Saku vald (1866–1891)
  • Saue vald (1866–1917)
  • Tuula vald (1866–1891)
  • Valingu vald (1866–1891)
  • Vanamõisa vald (1886–1891)
  • Vanamõisa-Rahula vald (1866–1886)
  • Vääna-Viti vald (1866–1891)
  • Ääsmäe vald (1866–1891)
  • Üksnurme vald (1866–1891)[4]

Keila kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Keila kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahva Muuseum hakkas Keila kihelkonna aladelt pärimust koguma juba päris oma tegutsemise algusaegadel. 1993. aasta seisuga oli muuseumis Keila kihelkonnast 420 numbrit esemeid, millest tekstiili ja ehteid 120, majapidamisesemeid 146, tehnika valdkonda kuuluvaid esemeid 77, elatusaladesse puutuvaid esemeid 59, veo-, kandmis- ja liikumisabinõusid 17 ja kultuuriloolisi esemeid üks. 2008. aasta lõpuks oli Keila kihelkonda kuuluvate esemete arv kasvanud umbes 40 eseme võrra. Fotokogus on üle 550 foto.[5]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu kihelkonna tohutu maa-ala kuulub tänapäeval Harju maakonna koosseisu ning on jaotatud väga paljude valdade vahel. Harku valla ning Keila ja Saue linnade maad asuvad täielikult endises Keila kihelkonnas, samuti Keila vald tühise erandiga edelapoolses osas. Nii Harku kui ka Keila vallad hõlmavad mõlemad umbes veerandi kihelkonna maadest. Ka enamik Saue vallast (välja arvatud selle lõunaosa) kuulub Keila kihelkonda, samuti üle poole Saku vallast viimase läänepoolses osas ning Vasalemma valla idaosa. Keila kihelkonna kirdepoolne osa Haabersti mõisa ümbrusega ja Mustamäe kõrvalmõisaga (Glehni loss) kuulub kaasajal aga Tallinna linnale.[1]

Kihelkonna aladele jäävad tänapäeva asulatest seega Keila linn, Saue linn ja Nõmme linnaosa ning Klooga, Vasalemma, Tabasalu, Harku, Laagri ja Saku alevikud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]