Kirbla kihelkond
Kirbla kihelkond | |
---|---|
| |
saksa keeles Kirchspiel Kirrefer | |
| |
Pindala: 163 km² | |
kihelkonnakirik: Kirbla Püha Nikolause kirik | |
Kirbla kihelkond (lühend Kir; Kirchspiel Kirrefer) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Sisukord
Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kirbla kihelkond eraldati Lihula kihelkonna idapoolsetest aladest arvatavasti 14.-15. sajandil. 1728. aastal liideti Kirbla kihelkond taas Lihula kihelkonnaga, kuigi säilis kaks kirikumõisa ja kihelkonnakeskust kirikutega. Enamik allikaid vaatleb kihelkondi siiski eraldiseisvatena. [1]
Kihelkonnakirikuks oli Püha Nikolause kirik.
Kirbla kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkonnas paiknes 8 mõisat – 1 kirikumõis, 5 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis ja 1 karjamõis.[1]
- Kirbla kirikumõis (Pastorat Kirrefer)
- Kasari mõis/Väike-Keskküla (Kasargen) rüütlimõis
- Suur-Keskküla mõis (Kesküll) rüütlimõis
- Kloostri mõis (Klosterhof) rüütlimõis
- Lautna mõis (Lautel) rüütlimõis
- Rumba mõis (Rumba) poolmõis
- Seira mõis (Seyer), Vanamõisa kõrvalmõis
- Vanamõisa mõis (Wannamois) rüütlimõis[2]
Kirbla kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]
- Kasari vald (1866–1917)
- Keskküla vald (1866–1891)
- Kloostri vald (1866–1917)
- Lautna vald (1866–1892)
- Seira vald (1866–1891)
- Vanamõisa vald (1866–1917)[3]
Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
Pindalalt väga väike Kirbla kihelkond jääb tänapäeval Lääne maakonna ja Pärnu maakonna aladele. Enamik kihelkonna aladest kuulub Lääneranna valda, väike põhjapoolne ala kuulub Lääne-Nigula valda.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Kirbla kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 99–100.
- ↑ Kirbla kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Vigala ja Kirbla rahvarõivad (joonis)
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 537–538.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 99–100.