Ridala kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib piirkonnast Läänemaal; endise küla kohta Haapsalu rajoonis ja Lääne maakonnas vaata artiklit Ridala (Läänemaa); küla kohta Laimjala vallas Saare maakonnas vaata artiklit Ridala (Laimjala)

Ridala kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Rötel

kihelkonnakirik: Ridala Püha Maarja Magdaleena kirik
Ridala Püha Maarja Magdaleena kirik

Ridala kihelkond (ladina Rotalia; Rotelewic) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ridala kirikukihelkond (saksa Kirchspiel Roethel in Wiek) rajati arvatavasti aastail 12201230 ja kaasajal kattub see umbes 90% ulatuses endise Ridala valla territooriumiga. Kihelkonna maadel asub ka Läänemaa keskus Haapsalu (Hapsal). Enne seda moodustas Ridala kirikukihelkonna ala osa Ridala muinaskihelkonna territooriumist (esmamainimine aastast 1215).

Kihelkonnakirik oli Ridala Püha Maarja-Magdaleena kirik.

Muinaskihelkond hõlmas peale hilisema kirikukihelkonna ka Lääne-Nigula, Martna ja Noarootsi ala. Asustus oli suhteliselt tihe, teada on ka linnuste olemasolu (Tubrilinn). Aastal 1215 toimus Ridalasse ristisõdijate rüüsteretk. Ridala kirikukihelkond kuulus Saare-Lääne piiskopkonda. Aastatel 12601270 rajati Haapsalu piiskopilinnus, selle kõrvale tekkis Haapsalu linn. Enne Liivi sõda on teada Uuemõisa piiskopimõis, Kiltsi mõis, Ungru mõis ja Võnnu mõis. 14. ja 15. sajandil asus rannikule elama rootslasi. Kihelkonnakooli kohta on teateid aastast 1788. 19. sajandi lõpus rajati baptisti kogudusi ja Mäemõisa õigeusu kirik.

Ridala kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Ridala kihelkonnas paiknes 18 mõisat – 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis ja 3 karjamõisat.

Ridala kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Asuküla vald (Assoküll) (1866–)
  • Sinalepa vald (Sinnalep) (1866–)
  • Võnnu-Jõesse vald (Võnnu)(Wenden und Jesse (Wenden)) (1866–)
  • Käblamõisa vald (Kebbelhof) (1866–1890)
  • Kiideva vald (Kiwidepäh) (1866–1890)
  • Kiltsi vald (Wessenfeld) (1866–1890)
  • Mäemõisa vald (Berghof) (1866–1890)
  • Parila vald (Pargel) (1866–1890)
  • Ridala kirikuvald (Röthel) (1866–1890)
  • Ungru vald (Linden) (1866–1890)
  • Käblaküla vald (Kebbeldorf) (1866–1893)
  • Lauguta vald (Lõuguta) (Laukota) (1866–1893)
  • Uuemõisa vald (Neuenhof) (1887–1891)[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]