Risti kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Risti kirik

Risti kihelkond ehk Harju-Risti kihelkond (lühend Ris, saksa keeles Kirchspiel Crucis in Harrien hiljem Kirchspiel Kreuz in Harrien) oli kihelkond Harjumaa lääneosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

Paldiski kreis Liivimaa atlases (1798)
Risti kiriku torni omapärane kuju on tingitud 17. sajandil toimunud varingust.
Kihelkonnapiir Keila-Haapsalu maanteel

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Muinasajal moodustasid hilisema Risti kirikukihelkonna alad Revala maakonna Vomentagana muinaskihelkonna edelanurga.

Ristiusu vastuvõtmisest kuulus piirkond Keila kihelkonna koosseisu.

13. sajandil eraldusid Keila kihelkonnast iseseisvate kihelkondadena Harju-Madise ja Nissi kihelkond.

Läbi keskaja kuulus kihelkonna maa Padise kloostrile.

1638–1710 oli kogudusel oma vaimulik. Nõva ümbrus, mis kuulus Lääne-Nigula kihelkonda, liideti 1653. aastal Risti kogudusega. Nõval olev Olavi kabel muutus Risti kiriku abikirikuks.

1710. aastal liideti kihelkonna maa-alad kiriklikult uuesti Harju-Madise kihelkonnaga. Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

1870. aastast oli Risti kihelkond iseseisev kihelkond, mille kihelkonnakirik on Risti kirik.

Aastatel 1870–1897 kuulusid kihelkonda ka Pakri saared.

Risti kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas asus üks kirikumõis, viis rüütlimõisa, üks poolmõis ja viis karjamõisa.

Harju-Madise kihelkonna mõisavallad[muuda | muuda lähteteksti]

Harju-Madise kihelkonnas moodustati hilisema Risti kihelkonna alal järgmised mõisavallad.

Sellesse ajalooperioodi jääb ka inimestele perenimede panemine.

Harju-Madise kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Harju-Madise kihelkonna vallad alates 1866. aastast: Harju-Madise kihelkonnas moodustatud vallad hilisema Risti kihelkonna alal.

1896 moodustati

Risti kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval jäävad kihelkonna alad pea täielikult Harju maakonda, vaid osa läänepoolsest alast Nõva ümbruses jääb Lääne maakonda Lääne-Nigula valda.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Risti kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
  • Eesti kihelkondade kaart EKI lehekülgedel
  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 458–460.
  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 69–70.