Karuse kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Karuse kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Karusen in Wiek

kihelkonnakirik: Karuse Margareeta kirik
Karuse Margareeta kirik

Karuse kihelkond (saksa Kirchspiel Karusen in Wiek) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Karuse naaberkihelkonnad olid Lihula ja Mihkli idas ning Hanila lõunas ja läänes.

Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Kihelkonnakirik oli Karuse Margareeta kirik.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Juba muinasajal oli olemas Karuse muinaskihelkond (Sõrve, Henriku Liivimaa kroonikas Cozzo), mis sai arvatavasti kohe pärast sakslaste poolt vallutamist 13. sajandil kirikukihelkonnaks (esmamainimine aastast 1267Karissen). Kihelkonnas asus Vatla maalinn. Aastatel 12421561 kuulus kihelkond Liivimaa ordule. Kihelkonnas asus Matsalu ordumõis. Saastnas elas rootslasi. Enamik mõisu rajati Rootsi võimu ajal. Alates 1860. aastaist siirdus talupoegi Venemaale. 1880. aastail levis baptism, 18851886 siirdus umbes neljandik rahvast õigeusku (Uue-Virtsu õigeusu kirik).

Karuse kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Karuse kihelkonnas paiknes 10 mõisat - 1 kirikumõis ning 5 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ja karjamõisat.

Karuse kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Karuse kihelkonna külad[muuda | muuda lähteteksti]

Hõbesalu, Illuste, Järise, Kalda, Karuse, Keemu, Kinksi, Kiska, Koora, Kunila, Kuuendiku, Laulepa, Linnuse, Liustemäe, Lõo, Matsalu, Meelva, Metsküla, Muriste, Mõiste, Mäeküla, Nehatu, Nurme, Nurmsi, Paga, Pajumaa, Petaaluse, Pivarootsi, Poanse, Saastna, Tuhu, Tuudi, Tuudi-Jõeääre, Vagivere, Vatla, Viira, Virita, Võigaste, Õeküla, Äila, Äärepere

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kaasajal paiknevad kunagise kihelkonna alad Lääneranna vallas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]