Simuna kihelkond

Simuna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Simonis) (lühend Sim) oli ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangus, Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.

Kihelkonda ümbritsesid põhjas Viru-Jaagupi ja Väike-Maarja kihelkond, idas Iisaku, lõunas Torma ja Laiuse kihelkond, läänes Koeru kihelkond. KIhelkonnas asus Pandivere kõrgustik, Kellavere mägi ja Emumägi.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Simuna kihelkond asutati 1220. aastatel Lemmu muinaskihelkonna lõunapoolsete maade põhjal.

Asulad muinasajal[muuda | muuda lähteteksti]

13. sajandil koostatud Taani hindamisraamatus olid nimetatud hilisema Katkuküla (algne nimekuju Katko) kihelkonna ehk Simuna kihelkonna külad. Nimi Katko tähistab "katkist" allikaterohket maad (vt Katkuallikas). Pudiviru 14 küla olid järgmised:

Suur-Tammiku, 21 adramaad
Lasinurme, 17 adramaad
Salla, 15 adramaad
Hirla, 12 adramaad
Koila, 12 adramaad
Käginurme, 12 adramaad (asukoht teadmata)
Avanduse, 10 adramaad (hiljem: Avanduse mõisale kuulus ka Pallasvere ja Metsaküla)
Emumäe, 10 adramaad
Avispea, 8 adramaad
Väike-Tammiku, 8 adramaad
Villakvere, 6 adramaad
Selli, 5 adramaad
Kadiküla, 3 adramaad
Kärsa, 2 adramaad (hiljem: Kärsa mõisale kuulusid ka Jaola ja Uhe külad)

Asulad 18. sajandil[muuda | muuda lähteteksti]

Loetletud muinasaegsetest küladest Villakvere koos selle põhjaosas olnud väikese Kemba asulaga (mitte segi ajada endise Kemba külaga Kärde lähedal) kuulus juba 18. sajandil Tartumaa Laiuse kihelkonna koosseisu (vt Vaimastvere vald).

Peale loetletud asulate kuulusid Simuna kihelkonda veel Simuna, Härma (tänapäeval Käru), Käru (Käru mõisale kuulus hiljem ka Tuulivere), Laekvere, Liinemõisa (tänapäeval Pudivere), Moora, Muuga, Määri, Mõisamaa (sh endised Mandavere, Järvemäe, Haukamäe ja Vända asula), Paasvere, Pudivere, Rahkla, Rohu, Venevere, Vägeva ja Võivere mõisa asulad.

Täpsema ülevaate Simuna kihelkonna küladest annab 18. sajandil Ludwig August Mellini koostatud kaart. Kaardil on lisaks loetletutele märgitud järgmised külad:

Simuna kihelkonda kuulusid ka Suure-Rakke, Väike-Rakke, Edru ja Koluvere külad, kuid 20. sajandi alguses tekkinud Rakke aleviku territoorium oli osa Järvamaa Koeru kihelkonnast.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Simuna kihelkonnakool (tol ajal Katkuküla kool) loodi juba Rootsi ajal 1690. aastal.^[1]

Esimese külakoolina asutati 1756. aastal Lasinurme, siis 1786. aastal Padu, Salutaguse, Muuga, Paasvere, Salla, Selli, Tammiku, Käru, Kissa, Rahkla, Rakke, 1787. aastal Koila, Sootiigi, Hirla, Kurtna koolid.

19. sajandil rajati kihelkonnas ka rahvakoolid: Lõusa (1822), Rahkla (1830), Muuga (1832), Paasvere (1836), Määri (1838), Avanduse (1838), Salla (1839), Venevere (1840), Rohu (1840), Tammiku (1840), Käru (1842), Koila (1842), Piibe (1845), Lasinurme (1849), Selli (1850), Mõisamaa (1852), Rakke (1855), Võivere (1855), Kurtna (1864), Sootiigi (1871), Moora (1874), Nadalamaa (1884), 1863. aastal oli kihelkonnas 18 rahvakooli.

1832. aastal tuli Simunasse köstriks Wilhelm Normann (1812–1906), kes asutas oma majas väikese kooli, mille 1835. aastal muutis kihelkonnakooliks, mis töötas pidevalt 52 aastat.

1866. aasta jaanipäeval organiseeris V. Normann Simuna laulupüha, mis oli järgnevate suurte laulupäevade üks varasemaid eelkäijaid. Enne olid laulupühad toimuud ainult Saaremaal Ansekülas ja Virumaal Jõhvis.

Simuna kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aru mõis (saksakeelne nimetus Arro, Brunnenhof) Paasvere mõisa karjamõis,
Avanduse mõis (Awandus) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Edivere mõis (Eddifer) Muuga mõisa karjamõis,
Emumäe mõis (Emmomäggi) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Härma mõis Käru mõisa kõrvalmõis (Hermannshof), Väike-Maarja vald
Imukvere poolmõis (Immokfer), eraldati Venevere mõisast,
Kellavere mõis (Kellawer) Moora mõisa karjamõis,
Koila mõis (Koil), Väike-Maarja vald
Kulli poolmõis^[küsitav] (Kulli), eraldati Venevere mõisast
Kuremaa mõis (Jensel) Käru mõisa karjamõis,^[2]
Käru mõis (Kerro) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Lasinurme mõis (Lassinorm) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Laekvere mõis (Ladigfer) Moora kõrvalmõis, Vinni vald
Liinemõisa mõis (Helenenhof) Pudivere mõisa kõrvalmõis
Luusika mõis (Lusik) Venevere mõisa karjamõis
Lõusa mõis (Laus) Vinni valla Muuga küla alal.
Moora mõis (Mohrenhof, Tartfer) rüütlimõis, Vinni vald
Muuga mõis (Münkenhof) rüütlimõis, Vinni vald
Mõisamaa mõis (Moisama) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Määri mõis (Meyris) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Orguse mõis (Orgus) Avanduse mõisa karjamõis
Paasvere mõis (Pastfer) rüütlimõis, Vinni vald
Pallasvere mõis (Pallastfer) Avanduse mõisa karjamõis
Pudivere mõis Avanduse mõisa kõrvalmõis (Poidifer), Väike-Maarja vald
Rahkla mõis (Rachküll) rüütlimõis, Vinni vald
Rohu mõis (Rocht) rüütlimõis, Vinni vald
Rosenbachi mõis^[3]
Salla mõis (Sall) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Simuna kirikumõis (Pastorat St. Simonis), asukoht tänapäeval Väike-Maarja vald
Selli mõis (Sellie), Jõgeva vald
Sootaguse mõis (Fichtenthal) Lasinurme mõisa karjamõis
Suockferi poolmõis (Suockfer)^[küsitav], poolmõis
Tammiku mõis (Tammik) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Tillika mõis (Tilika) Koila mõisa karjamõis
Tuulivere mõis (Tulifer) Käru mõisa karjamõis
Venevere mõis (Wennefer) rüütlimõis, Vinni vald
Võivere mõis (Woibifer), Avanduse kõrvalmõis, Väike-Maarja vald
Väiküla mõis (Weikül, Weitelby) Lõusa mõisa karjamõis
Vägeva mõis (Weggewa) Selli mõisa karjamõis,^[4]
Vända mõis (Wanda, Wända) Lasinurme mõisa karjamõis.

Simuna kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Avanduse vald (1867–1917)
Emumäe vald (1868–1893)
Kohila vald (1868–1893)
Käru vald (1868–1893)
Laekvere vald (1869–1892)
Lasinurme vald (1868–1893)
Lõusa vald (1869–1893)
Moora vald (1868–1869 ja (1869–1892)
Muuga vald (1868–1892)
Mõisamaa vald (1871–1893)
Mõisamaa-Tammiku vald (1868–1871)
Määri vald (1868–1893)
Paasvere vald (1868–1917)
Pudivere vald (1868–1893)
Rahkla vald (1868–1892)
Rohu vald (1868–1893)
Salla vald (1867–1868) ja (1868–1917)
Selli vald (1866–1893)
Tammiku vald (1871–1893)
Venevere vald (1866–1892)
Võivere vald (1868–1893)^[5]

Kirikukihelkond 20. sajandil[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1918–1940 kuulusid Simuna kirikukihelkonda:

Simuna kihelkonna maad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Endise Simuna kihelkonna maad jäävad enamjaolt tänapäeva Lääne-Virumaa aladele, vaid ta väike lõunapoolseim ots Selli mõisa ümbruses kuulub Jõgeva valda tänapäeva Jõgevamaal. 18. sajandi kaardi järgi jooksis kihelkonna lõunapiir Praeguse Endla looduskaitseala Männikjärve rabas läbi Männikjärve.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Simuna kool. Ajaloost (Vaadatud 10. august 2013)
↑ Kuremaa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 16.05.2020)
↑ Rosenbachi mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 16.05.2020)
↑ Vägeva mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 16.05.2020)
↑ "Eesti haldusüksused (kuni 1917)". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 18. juulil 2011.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Heino Ross, "Simuna kihelkonna mõisad I" (Avanduse, Emumäe, Lammasküla, Lasinurme, Koila, Kärsa, Käru), Tallinn 2001, ISBN 9789949215058
Heino Ross, "Simuna kihelkonna Mõisad II" (Laekvere, Lõusa, Moora, Mõisamaa, Määri, Rahkla), 248 lk, 2011, ISBN 9789949218752
Heino Ross, "Simuna kihelkonna mõisad III" (Rakke, Rohu, Selli, Tammiku, Võivere), 318 lk, 2011, ISBN 9789949301331
Heino Ross, "Simuna kihelkonna mõisad IV" (Paasvere), 272 lk, 2012, ISBN 9789949304196
Heino Ross, "Simuna kihelkonna mõisad V" (Muuga), 200 lk, 2012, ISBN 9789949305834
Heino Ross, "Simuna kihelkonna mõisad VI", (Salla), 200 lk, 2012, ISBN 9789949307555
Heino Ross, "Simuna kihelkonna mõisad. VII", Täiendused, Väike-Viru, 2013, 239 lk, ISBN 9789949309108
Koostanud Heino Ross, "Simuna. Kihelkonna keskus", Väike-Viru 2009, ISBN 9789949183111
Heino Ross, "Simuna kihelkonnas lauldi ja mängiti", 2001
Heino Ross, "Avanduse mõis" (1999)
Heino Ross, "Simuna koolid" (2008)
Heino Ross, "Simuna kihelkonnas lauldi ja mängiti" (2001)
Heino Ross, "Simuna Laenu-Hoiu Ühisus 100" (2005), ISBN 9949106001
Heino Ross, "Simuna Post 90" (2005)
Heino Ross, "Pudivere mõis Virumaal", 216 lk, Väike-Viru 2010, ISBN 9789949211319
Heino Ross, "Salla/Külmojad" (2006)
Heino Ross, "Venevere" /Lääne-Virumaal, 136 lk, Väike-Viru 2004, ISBN 994910579X
Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 494–500.
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk 84–86.
Ilse Post. Ajalooline traditsioon Simuna kihelkonnast, Avanduse ja Salla vallast 1932. a. suvel Eesti Kirjandusmuuseum. 2004.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Simuna kihelkonna joonis Eesti mõisaportaalist

[F2Azn-1] Simuna kool. Ajaloost (Vaadatud 10. august 2013)

[2] Kuremaa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 16.05.2020)

[3] Rosenbachi mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 16.05.2020)

[4] Vägeva mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 16.05.2020)

[rGVUH-5] "Eesti haldusüksused (kuni 1917)". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 18. juulil 2011.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]