Jüri kihelkond
Jüri kihelkond (lühend Jür, saksa keeles Kirchspiel St. Jürgens) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkond moodustati aastail 1220–1221 ja kuni 16. sajandini[1] kandis nime Vaskjala samanimelise küla järgi.
Jüri kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]19. sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:
- Jüri kirikumõis
- Aruvalla mõis
- Kautjala mõis, Tallinna linnamõis,
- Kurna mõis,
- Lagedi kroonumõis,
- Lehmja mõis,
- Nabala mõis maanõunike kolleegiumi lauamõis,
- Rae mõis,
- Sausti mõis
- Vaida mõis[2].
Jüri kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]- Aruküla vald (1866–1891)
- Aruvalla vald (1866–1891)
- Kautjala vald (1866–1891)
- Kurna vald (1866–1917)
- Lagedi vald (1866–1891)
- Lehmja vald (1866–1891)
- Mõigu vald (1866–1891)
- Nabala vald (1866–1891)
- Rae vald (1866–1917)
- Sausti vald (ka Kaarepere vald; 1866–1891)
- Vaida vald (1866–1891)[3]
Jüri kihelkonna kalmistud
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Enn Tarvel. Valge kotka tiiva all. Tallinn 2024. Lk 261.
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 52–53.
- ↑ Jüri kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Mihkel Aitsam, Rahutused Rae mõisas. Jüri kihelkonna Rae muistsed külad ja mõisnikud, Päewaleht, nr. 132, 16 mai 1939
- Julius Põldmäe, „Jüri kihelkond: minevik ja tänapäev“, Kirjastuskooperatiiv „Faatum“ 1991
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jüri kihelkond portaalis "Eesti mõisad"
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 428–430.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 52–53.