Harju-Jaani kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Harju-Jaani kihelkond

saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien

kihelkonnakirik: Harju-Jaani Ristija Johannese kirik
Harju-Jaani kirik, Raasikul

Harju-Jaani kihelkond (lühend HJn, saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast kagu pool ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu Harju kreis

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Maavalla Koda nimetab kihelkonda Sahataguse kihelkonnaks.[1]

Harju-Jaani kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:

Harju-Jaani kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kehra-Kaunissaare vald (Kedder und Kaunissaar) (1866–1880)
  • Haljava vald (Hallinap) (1866–1890)
  • Paasiku vald (Pasik) (1866–1890)
  • Aruküla vald (Arroküll) (1866–1891)
  • Kambi-Raasiku vald (Kampen und Rasik) (1866–1891)
  • Kiviloo vald (Fegefeuer) (1866–1891)
  • Perila-Rätla vald (Pergel und Rettel) (1866–1891)
  • Anija vald (Annia) (1866–1898)
  • Peningi vald (Penningby) (1866–1898)
  • Kehra vald (Kedder) (1866–1890)
  • Anija vald (Annia) (1898–)
  • Peningi vald (Penningby) (1898–)
  • Raasiku vald (Rasik) (1898–)[4].

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva Raasiku alevik ja Kehra linn asuvad Harju-Jaani kihelkonna maadel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]