Harju-Jaani kihelkond
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Harju-Jaani kihelkond (lühend HJn, saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast kagu pool ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Sisukord
Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Maavalla Koda nimetab kihelkonda Sahataguse kihelkonnaks.[1]
Harju-Jaani kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
19. sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:
- Harju-Jaani kirikumõis
- Anija mõis,
- Aruküla mõis,
- Haljava mõis, Prangli ja Aksiga,
- Kambi mõis,
- Kehra mõis,
- Kiviloo mõis
- Perila mõis,
- Peningi mõis,
- Raasiku mõis,
- Retla mõis[2].
- Kaserahu mõis (Birkenruh), poolmõis, eraldati Kose kihelkonna Pikva mõisast 1884. aastal,
- Kaunisaare mõis (Kaunisaar), poolmõis, eraldati Peningi mõisast 1815. aastal,
- Paasiku mõis (Pasik), poolmõis, eraldati Jõelähtme kihelkonna Jägala mõisast 1858. aastal,
- Uus-Võhmuta mõis (Neu-Wechmuth), poolmõis, eraldati Võhmuta poolmõisast,
- Võhmuta (Wechmuth), poolmõis, eraldati Perila mõisast 1895. aastal.[3]
Harju-Jaani kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]
- Kehra-Kaunissaare vald (Kedder und Kaunissaar) (1866–1880)
- Haljava vald (Hallinap) (1866–1890)
- Paasiku vald (Pasik) (1866–1890)
- Aruküla vald (Arroküll) (1866–1891)
- Kambi-Raasiku vald (Kampen und Rasik) (1866–1891)
- Kiviloo vald (Fegefeuer) (1866–1891)
- Perila-Rätla vald (Pergel und Rettel) (1866–1891)
- Anija vald (Annia) (1866–1898)
- Peningi vald (Penningby) (1866–1898)
- Kehra vald (Kedder) (1866–1890)
- Anija vald (Annia) (1898–)
- Peningi vald (Penningby) (1898–)
- Raasiku vald (Rasik) (1898–).[4]
Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeva Raasiku alevik ja Kehra linn asuvad Harju-Jaani kihelkonna maadel.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Perila Veskimäel kuuleb pajatusi ja vanu pillilugusid. Maavalla Koja koduleht, 23.08.2006. (Kasutatud 23. veebruaril 2011.)
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. 56–57.
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
- ↑ Harju-Jaani kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Harju-Jaani kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 423–427.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. 56–57.
