Haljala kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Haljala kirik

Haljala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Haljall, lühend Hlj) oli kihelkond Eestimaa kubermangu Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.

Kihelkonna pindala oli 520 km².[1]

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Haljala kirikukihelkond asutati 13. sajandi algul Repeli muinaskihelkonna põhja- ja idaosade baasil.[2] Esimest korda on kihelkonda mainitud 1241. aastal, mil Taani hindamisraamat loetleb 35 Haljala kihelkonna küla, teiste seas Haljala (Halelae).

16. sajandi lõpul oli Haljala lühikest aega Viru-Jaagupi ja 17. sajandi esimesel veerandil Kadrina kihelkonnaga ühendatud.[3]

Kihelkonnakirikuks oli Haljala Püha Mauritiuse kirik, kihelkonnas oli ka neli abikirikut: Toolse, Käsmu, Pihlaspää ja Vainopää. Toolse kabel hävis 17. sajandi lõpul. Pihlaspääle oli kabel ehitatud 1673. aastal, kuid pärast oli lagunenud.[3] Hävinud Pihlaspää kabeli asemele ehitas Sagadi mõisnik Eduard von Fock Eskusse aastal 1845 kivist kiriku.[4]

1687. aastal asutatud Haljala kool on kogu Virumaa vanim.[5]

Haljala kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 kirikumõis, 16 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Lisaks veel 11 karjamõisat.[2]

Haljala kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Lääne-Viru maakonna koosseisu. Kihelkonna kesk- ja lõunapoolsed osad umbes 45% ulatuses moodustavad Haljala valla. Põhjapoolsed osad vastu Soome lahte moodustavad Vihula valla idapoolse osa. Väike kagupoolne ala kuulub Viru-Nigula valda ning väike lõunapoolne ala Rakvere valda. Väike idapoolne tükike kihelkonnast kuulub Sõmeru valla lääneserva. Pikk kihelkonna läänesopp kuulub Kadrina valda.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Haljala kihelkond 770. Haljala Valla Sõnumid, 2. märts 2011.
  2. 2,0 2,1 2,2 Haljala kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 3. märts 2012)
  3. 3,0 3,1 Haljala kirik EELK (vaadatud 3. märts 2012)
  4. EESTI EVANGEELIUMI LUTERIUSU KIRIKUD. Toimetanud Bruno Ederma, Asta Jaik. Konstantin Jaik'i kirjastus Tartu 1939 (lk. 70)
  5. "Haljala kirikus pühitsetakse kihelkonna 770 aastapäeva" Kaev.net, 24. juuni 2011
  6. Aru mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  7. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]