Sillakohus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus. Liivimaa sillakohtute eelkäijad olid adrakohtud, mis Rootsi riigiasutuste ja Liivimaa rüütelkonna koostöös valminud uue politseikorralduse alusel 1668. aastal asendati sillakohtutega.

Sillakohus (saksa keeles Ordnungsgericht, vene keeles орднунгсгерихт) mille kohta kasutati vahel ka nimesid maakohus, seadusekohus.

Liivimaa kubermangus toimunud mõisate reduktsiooni käigus riigistati umbes 70% mõisatest ning seega nõrgenes ka Liivimaa rüütelkonna võim kubermangus, seda ärakasutades likvideeris kuningas Karl XI sillakohtud 1694. aastal, nende ülesandeid hakkasid täitma kreisifoogtid (Liivimaal riigi poolt sillakohtunike asemele määratud politseilisi ülesandeid täitvad ametnikud).

Sillakohtud taastati Vene võimu poolt 1710. aastal Põhjasõja ajal. Asehalduskorra ajal Liivimaa kubermangus sillakohtud kaotati uuesti ja nende ülesandeid täitis alammaakohus. Pärast asehalduskorra lõppu taastati Liivimaa kubermangus viis sillakohut uuesti. Eesti aladel taastati need Tartus, Pärnus ja Saaremaal.

Talurahvaseaduste ellurakendamisega pärast 1804. aastat moodustati kubermangus juurde neli sillakohut, nendest Eesti aladele kaks: Võru ja Viljandi sillakohus.

Sillakohtute õigused laienesid 19. sajandi jooksul pidevalt, nad muutusid talurahva haldusliku ja politseilise järelevalve universaalorganiks kohapeal.

Sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni seaduse „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamine” alusel.

Sillakohtu koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Sillakohus koosnes sillakohtunikust, kahest adjunktist ehk kohtunikuabist ja notarist. Peale nende ametnike olid kohtus ametis arhivaar, protokollija, tõlk, marsikomissar, kantseleiteenijad ja käskjalad.

Sillakohtunik ja adjunktid valiti rüütelkonna poolt mõisnike hulgast teenistusse kolmeks aastaks ning kinnitati ametisse Liivimaa kuberneri poolt, ülesanne oli uurida ja karistada talupoegade väiksemaid kuritegusid.

Notarid valiti ametisse rüütelkonna poolt eluajaks ning nad kinnitati ametisse kubermanguvalitsuse poolt.

Liivimaa Maanõunike kolleegium määras ametisse marsikomissari, kes vastutas sõjavägede liikumise eest teedel ja sildadel ning nende korrasoleku eest. Siit ka nimetus sillakohus. Istungeid pidas iga sillakohus oma maakonnalinnas.

Sillakohus allus kindralkubernerile, 1796. aastast Liivimaa Kubermanguvalitsusele. Sillakohtunik andis oma tegudest aru kubernerile, kellele võidi kaevata ka sillakohtu otsuse peale.

Sillakohtu ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Sillakohus tegeles:

  • põgenenud pärisorjade asukoha kindlakstegemise ja tagasitoomisega;
  • avaliku korra hoidmisega;
  • talurahvarahutuste mahasurumisega;
  • seaduste täitmise järelevalvega;
  • kubermanguvalitsuse korralduste teatavakstegemise ja nende täitmise järelevalvega;
  • teede, sildade ja parvede ehitamise ja korrashoiu korraldamisega;
  • sõjavägede läbimarsi juhatamisega;
  • järelevalvega kõrtsinduse, aastalaatade, kaubanduse ja sanitaarolukorra üle;
  • järelevalvega jahinduse, veepaisude ja kalatõkete ehitamise üle;
  • kriisiolukordade (taudid, õnnetusjuhtumid) lahendamisega;
  • kõrgemate kohtute otsuste täideviimisega;
  • kriminaalkuritegude eeluurimisega;
  • maksude ja trahvide sissenõudmisega.

Liivimaa Eesti alal olnud sillakohtud[muuda | muuda lähteteksti]

Liivimaa Läti alal olnud sillakohtud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Riia sillakohus (Der Rigasche Ordunggerichts-Kreis)[1], Liivimaa kubermangu Riia kreisis
  • Võnnu sillakohus (Der Wendensche Ordunggerichts-Kreis[2]), Liivimaa kubermangu Võnnu kreisis
  • Valga sillakohus (Der Walksche Ordunggerichts-Kreis[3]), Liivimaa kubermangu Valga kreisis

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]