Mine sisu juurde

Martna kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Martna kirik

Martna kihelkond (lühend Mar; saksa keeles Kirchspiel Martens) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Piirkonna ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Haapsalu kreis Eestimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798)

Omaette kirikukihelkonnaks sai Martna arvatavasti 13. sajandil. Varem kuulusid selle alad tõenäoliselt Ridala muinaskihelkonna idaossa.[1] 13. sajandil aga eraldus kirikukihelkonnana, Martna kirikut on kirjalikes allikates esimest korda mainutud juba 13. sajandi lõpul. Koha praegune nimi tuleneb Püha Martini kiriku nimest, paiga vana nimi on olnud Ummern. Martna kihelkond on teada aastast 1234. Kirikut on esmamainitud 1298. aastal, kui orduvägi selle purustas. Nüüdne Püha Martini kirik ehitati 1500. aastal.[2]

Martna kihelkonna mõisad

[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 18 mõisat: 1 kirikumõis, 9 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat. Eelnevale lisaks ka üks karjamõis.[1]

Martna kihelkonna vallad

[muuda | muuda lähteteksti]

Martna kihelkonna pärand

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahva Muuseum alustas kihelkonnast pärimuse kogumist 1913. aastal. Esimeste kogujate päevikutest ilmneb, et vanavara leidus vähe, eriti rannaäärsed külad olid tühjad. Kokku on Eesti Rahva Muuseumi esemekogus Martna kihelkonnast 345 eset, 27 etnograafilist joonist, üle 300 foto, 18 etnograafilist kirjeldust, 12 matkapäevikut.[6]

Kihelkonna alad tänapäeval

[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna Lääne maakonna aladele. 90% kihelkonna aladest kattub endise Martna vallaga, Matsalu lahe põhjakaldal asuv läänenurk kuulub endisse Ridala valda ning kihelkonna lääneservas soosaarel asuva väikse Patsu mõisa ümbrus kuulub Lääne-Nigula valda.[1]

  1. 1,0 1,1 1,2 Martna kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)
  2. Eduard Samuel Linnu mälestused 5. Eesti Kirik, 8. veebruar 2006.
  3. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 105–106.
  4. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  5. Martna kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
  6. Martna kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]