Martna kihelkond
Martna kihelkond (lühend Mar; saksa keeles Kirchspiel Martens) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Omaette kirikukihelkonnaks sai Martna arvatavasti 13. sajandil. Varem kuulusid selle alad tõenäoliselt Ridala muinaskihelkonna idaossa.[1] Martna kihelkond on teada aastast 1234. Kirikut on esmamainitud 1298. aastal, kui orduvägi selle purustas. Nüüdne Püha Martini kirik ehitati 1500. aastal.[2]
Martna kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkonnas paiknes 18 mõisat: 1 kirikumõis, 9 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat. Eelnevale lisaks ka üks karjamõis.[1]
- Martna kirikumõis (Pastorat Martens)
- Ehmja (Echmes) rüütlimõis
- Enivere (Sternberg) poolmõis, 1868. aastani rüütlimõis
- Haeska (Hasik) rüütlimõis
- Jõesse (Jesse), Võnnu kõrvalmõis
- Keskvere (Keskfer) rüütlimõis
- Kurevere (Kurrefer, Kurefer), Väike-Rõude kõrvalmõis
- Laiküla (Layküll) poolmõis, 1872. aastani rüütlimõis
- Libumäe (Libbomäggi), Väike-Rõude kõrvalmõis, jagatud hiljem taludeks
- Maalse (Maals), Ehmja poolmõis, eraldati Ehmja mõisast 1850. aastal
- Niinja (Niens), Suure-Lähtru kõrvalmõis
- Patsu (Patz), Liivi kõrvalmõis
- Putkaste (Putkas) rüütlimõis
- Rannamõisa (Vogelsang) rüütlimõis
- Suure-Lähtru (Groß-Lechtigall) rüütlimõis
- Suure-Rõude (Groß-Ruhde) rüütlimõis
- Väike-Lähtru (Klein-Lechtigall) rüütlimõis
- Väike-Rõude (Klein-Ruhde) rüütlimõis[3]
- Soomõisa poolmõis (Moorhof).[4]
Martna kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]
- Ehmja vald (1866–1890)
- Enivere vald (1866–1890)
- Haeska vald (1866–1893)
- Keskvere vald (1866–1890)
- Laiküla vald (1866–1890)
- Lähtru vald (1866–1917)
- Maalse vald (1866–1878)
- Martna vald (= Kuluse vald) (1866–1917)
- Ohtla vald (1866–1890)
- Putkaste vald (1866–1890)
- Rannamõisa vald (1866–1890)
- Rõude vald (1890–1896)
- Suure-Rõude vald (1866–1890)
- Väike-Lähtru vald (1866–1890)
- Väike-Rõude vald (1866–1890)[5]
Martna kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Rahva Muuseum alustas kihelkonnast pärimuse kogumist 1913. aastal. Esimeste kogujate päevikutest ilmneb, et vanavara leidus vähe, eriti rannaäärsed külad olid tühjad. Kokku on Eesti Rahva Muuseumi esemekogus Martna kihelkonnast 345 eset, 27 etnograafilist joonist, üle 300 foto, 18 etnograafilist kirjeldust, 12 matkapäevikut.[6]
Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna Lääne maakonna aladele. 90% kihelkonna aladest kattub endise Martna vallaga, Matsalu lahe põhjakaldal asuv läänenurk kuulub endisse Ridala valda ning kihelkonna lääneservas soosaarel asuva väikse Patsu mõisa ümbrus kuulub Lääne-Nigula valda.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Martna kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ Eduard Samuel Linnu mälestused 5. Eesti Kirik, 8. veebruar 2006.
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 105–106.
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
- ↑ Martna kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Martna kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Martna kihelkond". Artikleid ja mälestusi. 700 aastat Martna esmamainimisest. (Martna Vallavalitsus 1998)
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 534–536.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 105–106.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Martna kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
- Martna Kihelkond Martna kooli õpilaste loodud veebileht muistendite ja meenutustega