Martna kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Martna kihelkond (lühend Mar; saksa keeles Kirchspiel Martens) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Omaette kirikukihelkonnaks sai Martna arvatavasti 13. sajandil. Varem kuulusid selle alad tõenäoliselt Ridala muinaskihelkonna idaossa.[1] Martna kihelkond on teada aastast 1234. Kirikut on esmakordselt mainitud 1298, kui orduvägi selle purustas. Nüüdne Püha Martini kirik ehitati 1500. aastal.[2]

Martna kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 18 mõisat – 1 kirikumõis, 9 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat, 1 karjamõis.[1]

Martna kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Martna kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahva Muuseum alustas kihelkonnast pärimuse kogumist 1913. aastal. Esimeste kogujate päevikutest ilmneb, et vanavara leidus vähe, eriti rannaäärsed külad olid tühjad. Kokku on Eesti Rahva Muuseumi esemekogus Martna kihelkonnast 345 eset, 27 etnograafilist joonist, üle 300 foto, 18 etnograafilist kirjeldust, 12 matkapäevikut.[6]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna Lääne maakonna aladele. 90% kihelkonna aladest kattub endise Martna vallaga, Matsalu lahe põhjakaldal asuv läänenurk kuulub endisse Ridala valda ning kihelkonna lääneservas soosaarel asuva väikse Patsu mõisa ümbrus kuulub Lääne-Nigula valda.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Martna kihelkond". Artikleid ja mälestusi. 700 aastat Martna esmamainimisest. (Martna Vallavalitsus 1998)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]