Harju-Madise kihelkond

Harju-Madise kirik

Harju-Madise kihelkond ehk Harju ja Risti kihelkond (lühend HMd, saksa keeles Kirchspiel Lodenrode in Harrien, Kirchspiel Matthias und Kreuz, hiljem Kirchspiel Matthias in Harrien) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Harju kreis Liivimaa atlases (1798)

Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

Piirkonna ajalugu

Muinasajal moodustasid hilisema Harju-Madise kirikukihelkonna alad Revala maakonna Vomentagana muinaskihelkonna edelanurga.

Ristiusu vastuvõtmisest kuulus piirkond Keila kihelkonna koosseisu. 13. sajandi keskel eraldusid Keila kihelkonnast iseseisvaks kihelkonnaks Harju-Madise ja Nissi kihelkond.

Harju-Madise kihelkonda on ajalooürikutes esmamainitud 1343. aastal Lodenrode nime all, kuna kihelkonnas olid ka Lodede maavaldused.

1305–1317 ehitati kihelkonna maadele Padise klooster, mis kujunes kihelkonna suurimaks maavaldajaks.

1638. aastal sai Risti kogudus oma vaimuliku ning algas Risti kihelkonna eraldumine.

1710. aastal liideti Risti ala uuesti kiriklikult Harju-Madise kihelkonnaga.

1718. aastal rajas Venemaa kihelkonda laevastiku tugipunkti Rogerwiek, mille juurde hiljem tekkis Paldiski linn. Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

Harju ja Risti kihelkonda kuulusid ka Väike-Pakri ja Suur-Pakri saar.

Risti kihelkond eraldati 1870. aastal Harju-Madise kirikukihelkonnast lõplikult iseseisvaks kihelkonnaks.

Harju-Madise kihelkonnakirik on Harju-Madise kirik Madisel, mis ehitati 1764. aastal keskaegse kiriku varemetele.

Harju-Madise kihelkonna mõisad

Kunagise Vasalemma mõisa peahoone (2009)

Kihelkonda kuulusid kuni 1870. aastani ka hilisemad Risti kihelkonna mõisad.

• Annemõisa mõis (Annenhof) – Padise Kloostri mõisa karjamõis
• Ämari mõis (Habbinem) – rüütlimõis – rajati 16. sajandi lõpul
• Jõberna mõis (Jöbberna) – Padise Kloostri mõisa karjamõis
• Leetse mõis (Leetz) – rüütlimõis – rajati 17. sajandil
• Harju-Madise kirikumõis (St. Matthias) – kirikumõis
• Oti mõis (Otti) – Padise Kloostri mõisa karjamõis
• Padise kloostrimõis (Padis-Kloster) – rüütlimõis – kloostrimõis – teateid 1319
• Pallaste mõis (Pallas) – kõrvalmõis – eraldati Keilast 1802 Leetse mõisa kõrvalmõis
• Põllküla mõis (Pöllküll) – rüütlimõis – rajati 17. sajandil
• Männiku mõis (Tannenthal) – karjamõis – kuulus kloostrile
• Vasalemma mõis (Wassalem) – rüütlimõis – eraldati kloostrimõisast 1825

Hilisemad Risti kihelkonna mõisad

• Tuusari mõis (Friedenhof) – karjamõis – kuulus Nõva mõisale
• Hatu mõis (Hattoküll) – rüütlimõis eraldati kloostrist 1609
• Kurkse mõis (Kurks) – poolmõis
• Kõmmaste mõis (Kemnast) – rüütlimõis – eraldati Risti mõisast 1640
• Nõva mõis (Newe) – rüütlimõis – esmateated 1559
• Pae mõis (Risti) (Paeküll) – karjamõis – Hatu mõisa karjamõis
• Risti mõis (Kreuzhof) – rüütlimõis – rajati 17. sajandi I. poolel
• Sealepa mõis (Sealep) – Karjamõis – Nõva mõisa karjamõis
• Tamse mõis (Tams) – karjamõis – Vihterpalu mõisa karjamõis
• Valgmaa mõis (Walgma) – karjamõis – Risti mõisa karjamõis
• Vihterpalu mõis (Wichterpal) – rüütlimõis

Harju-Madise kihelkonna mõisavallad

Harju-Madise kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad on järgmised. Sellesse ajalooperioodi jääb ka inimestele perekonnanimede panemine.

• Padise kloostri mõisavald (Gemeinde Padis-Kloster) – valda kuulus Padise kloostrimõis, Harju-Madise ja Risti kirikumõis – perekonnanime sai 355 peret
• Suur-Pakri mõisavald (Gemeinde Gross-Rogoe) – saare maad kuulusid Padise kloostrimõisale – perekonnanime sai 45 peret
• Väike-Pakri mõisavald (Gemeinde Klein-Rogoe) – saare maad kuulusid Padise kloostrimõisale – perekonnanime sai 40 peret
• Vasalemma mõisavald (Gemeinde Wassalem) – perekonnanime sai 86 peret
• Ämari mõisavald (Gemeinde Habbinem) – perekonnanime sai 71 peret
• Pallaste mõisavald (Gemeinde Pallas) – perekonnanime sai 46 peret
• Põllküla mõisavald (Gemeinde Pöllküll) – perekonnanime sai 36 peret
• Leetse mõisavald (Gemeinde Leetz) – perekonnanime sai 25 peret
• Harju-Madise pastoraadivald (Gemeinde St. Matthias) – perekonnanime sai 14 peret

Harju-Madise kihelkonnas moodustatud mõisavallad hilisema Risti kihelkonna alal:

• Hatu mõisavald (Gemeinde Hattoküll) – perekonnanime sai 42 peret
• Kõmmaste mõisavald (Gemeinde Kemnast) – perekonnanime sai 25 peret, vald liideti 1866. aastal Risti vallaga
• Nõva mõisavald (Gemeinde Newe) – perekonnanime sai 48 peret
• Risti mõisavald (Gemeinde Kreuzhof) – perekonnanime sai 87 peret
• Vihterpalu mõisavald (Gemeinde Wichterpal) – perekonnanime sai 79 peret

Harju-Madise kihelkonna vallad

Harju-Madise kihelkonna vallad alates 1866:

• Padise (kloostri) vald (Padis-Kloster) – valda kuulusid Padise kloostrimõis, Harju-Madise ja Risti kirikumõis
• Leetse-Pallaste vald (Leetz und Pallas) – valda kuulusid Leetse ja Pallaste mõis – liideti 1891. aastal Padise vallaga
• Põllküla vald (Pöllküll) – liideti 1891 Padise vallaga
• Suur-Pakri vald (Gross-Rogoe) – 1891 liideti Väike-Pakri vallaga Pakri vallaks
• Väike-Pakri vald (Klein-Rogoe) – 1891 liideti Suur-Pakri vallaga Pakri vallaks
• Vasalemma vald ( Wassalem) – liideti 1891 Padise vallaga
• Ämari vald (Habbinem)– liideti 1891 Padise vallaga

Harju-Madise kihelkonnas moodustatud vallad hilisema Risti kihelkonna alal.

• Hatu vald (Hattoküll) – liideti 1891 Nõva vallaga
• Nõva vald (Newe) – 1893 eraldusid Risti ja Hatu mõis, mis liideti Padise vallaga.
• Risti vald (Kreuzhof) – valda kuulusid Risti, Kurkse ja Kõmmaste mõis; 1891. aastal liideti vald Nõva vallaga
• Vihterpalu vald (Wichterpal) – liideti 1891. aastal Nõva vallaga

1891 moodustati

• Pakri vald (Rogoe) – liideti Suur- ja Väike-Pakri vald

Harju-Madise kihelkonna kalmistud

• Harju-Madise kirikuaed
• Harju-Madise uus kalmistu
• Harju-Madise vana kalmistu
• Leetse-Lepiku talu kalmistu
• Paldiski luteri kalmistu
• Paldiski õigeusu kalmistu
• Valgma talu kalmistu
• Väike-Pakri kalmistu
• Ämari mõisa kalmistu

Kihelkonna alad tänapäeval

Tänapäeval jäävad kihelkonna maad Harju maakonda.

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 450–457.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 68–69.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 99.

Välislingid

• Harju-Madise kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
• Eesti kihelkondade kaart EKI veebis