Arvo Mägi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib eesti kirjanikust; samanimeliste inimeste kohta vaata lehekülge Arvo Mägi (täpsustus)

Arvo Mägi (13. juuni 1913 Koosa küla, Kavastu vald, Tartumaa27. november 2004 Nacka vald, Stockholmi lään) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Ta lõpetas 1931. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Ta õppis aastatel 1932–39 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas (lõpetas 1939 cum laude ja kaitses magistriväitekirja), akadeemiliselt kuulus Fraternitas Liviensisesse. Ta õppis veel 1939. aastal õigusteaduskonnas ja Helsingi Ülikoolis.

Aastatel 1939-1941 töötas ERMis, oli 1941-1943 "Postimehe" ajakirjanik.

Läks 1943 Soome, oli ajalehe "Malevlane" ja Soome raadio eestikeelsete saadete toimetaja.

Läks 1944 Rootsi, oli 1944-1952 joonestaja, modelleerija ja fotolaborant, a-st 1952 vabakutseline kirjanik. Oli aastatel 1945-1947 ajakirja "Vabariiklane", aastatel 1973-1980 "Eesti Päevalehe" toimetuse liige.

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hőbedane noorus (1949)
  • Ringid vees (1952)
  • Esimesed read (1953)
  • Peep Koordipoja pőlistalu (1953)
  • Uputus (1954)
  • Ei lasta elada (1956)
  • Kiusaja (1958)
  • Paradiisi väravad (1960)
  • Karneval (1962)
  • Regivärsid (1963)
  • Tants hämarusse (1964)
  • Neli emandat (1966)
  • Tuuleveski (1967)
  • Taalrimäng (1968)
  • Risti riik. Karvikute kroonikat 1 (1970)
  • Uued isandad. Karvikute kroonikat 2 (1971)
  • Őigus hőlma all. Karvikute kroonikat 3 (1972)
  • Lippude vahetus. Karvikute kroonikat 4 (1973)
  • Epiloog (1977)
  • Kolm koda (1980)
  • Liivimaa jutud (1983)
  • Euroopa rahvaste ajaraamat (1984)
  • Hingede helin (1985)
  • Aeg kirju ei kuluta (1986)
  • Nigulapäev (1988)
  • Suvitusromaan (1991)
  • Teine tera (1998)
  • Mis meelde on jäänud (2001)
  • Katk ja koolera (2003)

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Helmi Eller, "Arvo Mägi" (lühimonograafia). Sari Meie kirjanikke, nr 4, Lund, EKK 1963, 64 lk
  • Oskar Kruus, "Arvo Mägi novellistina" – Looming 1993, nr 6, lk 835–840 ja O. Kruusi raamatus "Eestiga südames võõrsil. Kirjutisi eesti pagulaskirjandusest", Kuldvillak, Tallinn 1996, lk 172–179
  • Valev Uibopuu, "Kuidas raamatud on tehtud ehk Arvo Mägi õppinud kirjanikuna" – Keel ja Kirjandus 1993, nr 11, lk 679–681
  • Arvo Mägi, "Ühte ja teist lugejale". Intervjuu Janika Kronbergile – Looming 1995, nr 6, lk 828–839
  • Janika Kronberg, "Kiri Arvo Mägile" – Looming 2003, nr 6, lk 913–916
  • Nekroloog – Looming 2004, nr 12, lk 1917–18
  • Nekroloog: Janika Kronberg, "Arvo Mägi (13. VI 1913 – 27. XI 2004)" – Keel ja Kirjandus 2005, nr 3, lk 246–248

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]