Vivien Leigh

Allikas: Vikipeedia
Vivien Leigh filmis "Tuulest viidud"

Vivien Leigh (sündinud Vivian Mary Hartley, 5. november 1913 Indias Darjeelingis8. juuli 1967 Londonis) oli inglise näitleja.

Vivien oli ainus laps peres. Tema isa Ernest Hartley oli Suurbritannia ratsaväe ohvitser. Ema Gertrude Mary Robinson Yackjee (1888–1972) oli iirlane ja katoliiklane. Vanemad abiellusid 1912 Londonis.

20. detsembril 1932 abiellus ta kohtuadvokaadi Herbert Leigh Holmaniga, kes oli temast 13 aastat vanem. Abielust sündis 12. oktoobril 1933 tütar Suzanne. Abielu lahutati 1940, kuid nad jäid teineteisele lähedasteks kuni Vivieni surmani.

Aastal 1934 tegi ta näitlejadebüüdi filmis "Things Are Looking Up". Esinejanime muutis ta oma agendi John Gliddoni soovitusel, kes arvas, et Vivian Holman ei ole näitlejatarile sobiv nimi. Vaatajaskonda võlus enim Leigh' ilu ja sageli ei võetud teda kui näitlejat tõsiselt.

Aastal 1940 naitus ta Laurence Olivier'ga. 1960 nende abielu lahutati. 1947 löödi Olivier rüütliks ja ta on kõige noorem nendest, kes on oma teenete eest näitlejana rüütliks löödud. Sellest ajast kandis Leigh tiitlit Vivien Leigh, leedi Olivier, ning seda jäi ta kandma ka pärast lahutust.

Leigh'd vaevas bipolaarne häire, mistõttu temaga oli raske töötada. 1940. aastate keskel diagnoositi tal tuberkuloos. Viimastel eluaastatel astus ta harva üles filmides ja teatris, suri tuberkuloosi.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1939 mängis Leigh filmis "Tuulest viidud" naispeaosatäitjat Scarlett O'Harat. Selle rolli eest võitis ta samal aastal parima naisnäitleja Oscari. See film teenis kokku 13 Oscari nominatsiooni, millest võitis 8.

Vivien Leigh filmis "Tramm nimega Iha" (1951).

1951 mängis Leigh filmis "Tramm nimega Iha" naispeaosatäitjat Blanche DuBois'd. See film nimetati 12 Oscari kandidaadiks ja võitis neist 4, sealhulgas Leigh parima naisnäitleja oma. Sama rolli eest pälvis ta Veneetsia filmifestivalil parimale naisnäitlejale mõeldud Volpi karika ning BAFTA auhinna parima naisnäitleja kategoorias (1952 oli üldse esimene kord, kus see auhind välja jagati). Veel nimetati ta Kuldgloobuse kandidaadiks draamanäitlejatari kategoorias, kuid ei võitnud.

1963 esines ta muusikalis "Seltsimees", mis oli valminud samanimelise 1937. aasta filmi põhjal. Leigh pälvis selle eest parimatele teatrinäitlejatele mõeldud Tony auhinna naispeaosatäitja kategoorias muusikalis.

Filme[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1934 "Things Are Looking Up"
  • 1935 "The Village Squire"
  • 1937 "Tuli Inglismaa kohal"
  • 1939 "Tuulest viidud"
  • 1940 "Waterloo sild"
  • 1941 "That Hamilton Woman"
  • 1948 "Anna Karenina"
  • 1951 "Tramm nimega Iha"
  • 1955 "The Deep Blue Sea"
  • 1961 "The Roman Spring of Mrs. Stone"
  • 1965 "Narride laev"

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]