Gert Helbemäe

Allikas: Vikipeedia

Gert Helbemäe (kuni 1935. aastani Gert-Joachim Einborn; 10. november 1913 Tallinn15. juuli 1974 London) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Gert Helbemäe lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1933. aastal. Seejärel töötas Vaba Maa reporterina, kus kirjutas ka ilukirjanduslikke palu. Tegi kaastööd ka ajalehtedele Roheline Post ja Uudisleht. Uudislehte kirjutas palju artikleid Tallinna ajaloost. Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd", mille saatis Eesti Ringhäälingule. Kuuldemäng võeti rõõmuga vastu ja paluti lisa.

Helbemäe on kirjutanud umbes 30 kuuldemängu. Riigi Ringhäälingu kuuldemängude võistluselt 1939. aastal noppis Helbemäe kaks auhinda: "Maria viiul" sai esimese koha ja "Augusta Carolina" kolmanda. Helbemäe hakkas Riigi Ringhäälingu juures vabakutselisena tööle. Raadiotöö kõrvalt kirjutamiseks eriti aega ei jää.

1941. aastal abiellus Gert Helbemäe Are Vanaveskiga.

Nõukogude okupatsiooni ajal oli ta ringhäälingus heliplaadikontsertide koostaja. Kuuldemänge rohkem ei kirjutanud. Saksa okupatsiooni ajal töötas raadio kirjandusosakonnas. 1944. aastal põgenes perekonnaga Saksamaale, kust siirdus 1947. aastal Inglismaale. Oli 1947. aastast ajalehe Eesti Hääl toimetaja.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Gert Helbemäe romaanide tegevuskoht on enamasti Eesti ja Tallinn, ajaline perspektiiv ulatub keskajast kaasajani. Kirjutusviisis domineerib psühholoogiline realism.

Gert Helbemäe kirjutas 1943. aastal Eesti Leegionäride laulu sõnad (viis Priit Veebel).

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vaino, Maarja (2013). "Gert Helbemäe kirjutatud elu". Looming. Nr 10, lk 1410−1421. Vaadatud 30.12.2017.[alaline kõdulink]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]