Mine sisu juurde

2019. aasta Riigikogu valimised: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
910. rida: 910. rida:
== Viited ==
== Viited ==
{{Reflist}}
{{Reflist}}

==Välislingid==
*[https://www.valimised.ee/et Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse ametlik valimiste info]
*[https://kustsatead.ee/ Kust sa tead?]
*[https://heakodanik.ee/valimiste-valvurid/ Valimiste valvurid]
*[https://valijakompass.err.ee/default/default/et ERR-i valijakompass]
*[http://www.delfi.ee/valimismootor/ Delfi valimismootor]
*[https://www.postimees.ee/haaleandja/ Postimehe hääleandja]
*[https://erametsaliit.ee/valimiskompass/ Metsandusteemaline valimiskompass]
*[https://www.playbuzz.com/ajakirim10/55390605-eesti-merenduspoliitika-valimiskompass-2019 Merendusteemaline valimiskompass]
*[https://kompass.loomus.ee/ Loomakaitseteemaline valimiskompass]


{{Eesti valimised}}
{{Eesti valimised}}

Redaktsioon: 12. veebruar 2019, kell 16:16

2019. aasta Riigikogu valimised on XIV Riigikogu korralised valimised, mis korraldatakse 3. märtsil 2019. aastal.[1]

Valimissüsteem

Riigikogu 101 liiget valitakse 12 mitmemandaadilises valimisringkonnas võrdelise valimissüsteemi alusel. Saadikukohti jagatakse D'Hondti meetodi muudetud versiooniga. Erakonnad peavad parlamenti pääsemiseks ületama üleriigilise 5% valimiskünnise. Üksikkandidaadid saavad valituks, kui nende häälte arv ületab lihtkvooti (saadakse valimisringkonnas kehtinud häälte numbri jagamisel mandaatide arvuga valimisringkonnas) või on sellega võrdne (§62).[2]

1. detsembril 2018 kuulutas Vabariigi President valimised välja. [3]

Valimisringkonnad

Eesti on jagatud 12 valimisringkonnaks. 3. detsembril 2018 jaotas Vabariigi Valimiskomisjon mandaadid ringkondade vahel:[4]

Vahemikus 16.–21. veebruar 2019 toimub vähemalt kahel päeval hääletamine välisesindustes.[5]

Eelhääletamine leiab aset 21.–24. veebruaril maakonnakeskustes riigi valimisteenistuse määratud jaoskondades ja 25.–27. veebruaril kõigis valimisjaoskondades. Toimub ka hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Valimisjaoskonnad on avatud vahemikus kell 12.00 kuni 20.00. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni.[5]

Elektrooniline hääletamine algab 21. veebruaril kell 9.00, kestab ööpäevaringselt ja lõpeb 27. veebruaril kell 18.00.[5]

Valimispäeval 3. märtsil toimub hääletamine kell 9.00–20.00. Toimub ka kodus hääletamine. Kõige varem kell 18.00 alustatakse alaliselt välisriigis elavate valijate häälte lugemist. Pärast kella 19.00 teeb riigi valimisteenistus kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused. Tulemusi ei avaldata varem kell 20.00.[5]

Kandidaadid

Riigikogu valimistel osaleb 10 erakonda ja 15 üksikkandidaati, kelle registreerimisnumbrid ja järjekord määrati liisuheitmise teel:[6][7]

Valimiskampaania

Valimisreklaami piirangud

23. jaanuarist 2019 kuni valimispäevani (3. märtsini) on keelatud üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam. Välireklaamiks ei loeta poliitilisi plakateid ja stende, mis asuvad avalikkusele avatud ruumides sees (näiteks kaupluse, teatri, kino vm ehitise ruumides) ning mis ei ole paigutatud aknale suunatult väljapoole.[8] Sõidukil ja järelhaagisel olevat nime, fotot ja logo poliitiliseks välireklaamiks ei loeta, kuid keeluperioodil ei tohi sõidukil olla kandidaadi numbrit ega otsest üleskutset tema või kellegi teise poolt hääletada.[9] Valimispäeval on aktiivne valimisagitatsioon kõikjal keelatud, sealhulgas televisioonis ja raadios. Valimisjaoskonnas ja sinna sisenemisel läbitavates ruumides on keelatud igasugune agitatsioon. Avaliku arvamuse küsitluste korraldamine on lubatud nii valimiste perioodil kui valimispäeval.[10]

Algatused kampaania kvaliteedi tõstmiseks

Algatus „Kust sa tead?“ kutsub üles kasutama valimiskampaanias teaduspõhist argumentatsiooni eesmärgiga tõsta esile poliitikute väidete tõestamise olulisust. Algatusega on teiste hulgas liitunud ka mitu ülikooli ja teaduskeskust ning selle patroonid on õiguskantsler Ülle Madise ja Milremi teadusdirektor Mart Noorma. Ürituse kodulehel (www.kustsatead.ee) saab anda vihjeid juhtumitest, kus poliitikute väited ei lähtu fakti-, tõendus- või teaduspõhistest argumentidest.[11][12][13]

Vabaühenduste Liit on kutsunud kandidaate üles "järgima head valimistava, et kampaaniad oleksid sisukad ja eetilised ning aitaksid valijal teha tarka otsust". Hea valimistava järgi käitumist jälgivad vabatahtlikud nn "valimiste valvurid", kelleks 2019. aasta Riigikogu valimiste puhul on Andrus Karnau, Anna Karolin, Helen Tammemäe, Mari-Liis Jakobson, Evelin Pärn-Lee, Tarmo Jüristo, Tõnis Saarts ja Urmas Vaino. Oma hinnanguid kampaaniale vahendatakse Facebooki ja ERR-i uudisteportaali kaudu.[14] Ühtlasi oodatakse kõigilt inimestelt vihjeid võimalike ebaausate kampaaniavõtete kasutamise kohta.[15]

Valimiskompassid

Eesti Rahvusringhääling (ERR),[16] Delfi[17] ja Postimees[18] on välja töötanud üldised valimiskompassid, mis on mõeldud aitama valijal välja selgitada, mil määral tema vaated sarnanevad erinevate erakondade ja kandidaatide vaadetega. ERR-i valimiskompass ("Valijakompass") valmis koostöös Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga,[16] mille juhataja Mihkel Solvaku sõnul valiti kompassis sisalduvad väited nii, et need kataks võimalikult suurt hulka vaidlusküsimusi, sõnastades need viisil, mis sunnib inimest selget seisukohta võtma. Projekti kaasatud erakondade esindajad andsid iga väite kohta ka oma partei positsiooni, mida kompassi kasutajatel on võimalik lähemalt vaadata.[19]

Delfi valimiskompassi ("Valimismootor") loomise juures osalesid Tallinna Ülikooli riigiteadlased, kes otsisid erakondade programmidest välja peamised valimisteemad, mis Riigikokku kandideerivaid poliitilisi jõude ühendavad või lahutavad, ja töötasid nende põhjal välja 20 valimisküsimust.[20] Valimismootorisse kaasati vaid erakonnad, keda hinnati suutlikuks valimiskünnist ületama ja vähemalt teoreetiliselt valitsuse moodustamises osalema. Vabaerakond kritiseeris Delfi valimiskompassi mitmete parteide (Vabaerakond, Rohelised, Elurikkuse Erakond) välja jätmise eest. Andres Herkeli sõnul manipuleerib Delfi toimetus avalikkusega ja tekitab mulje, nagu poleks kolme nimetatud erakonda olemaski.[21]

Postimehe valimiskompassi ("Hääleandja") küsimused valis välja Postimehe toimetus koos politoloog Martin Mölderiga, kes lähtus selle juures väärtushinnangute küsitlustest, mida oli Turu-uuringute AS-ilt tellinud Ühiskonnauuringute Instituut.[22] Hääleandjat kritiseerisid Keskerakonna, Reformierakonna, Eesti 200, Sotsiaaldemokraatide ja Vabaerakonna esindajad, kes leidsid, et valimiskompass on kallutatud konservatiivsemate parteide lemmikteemade poole ja sisaldab probleemseid küsimusi. Samuti häiris neid küsimustiku seos konservatiivseks peetava Ühiskonnauuringute Instituudiga.[23][24] Martin Mölder väitis, et küsimused on suures osas kopeeritud teistest rahvusvahelistest uuringutest, küsija maailmavaade ei määra vastaja vastuseid ja Turu-uuringud on küsitluste läbiviijana taganud nende kvaliteedi.[22] Valimiskompassis kasutatud küsimuste neutraalsuse ja maailmavaate mõõdikuna kasutatavuse, Ühiskonnauuringute Instituudi rolli ning Mölderi selgituste paikapidavuse osas väljendasid kahtlust psühholoog Kenn Konstabel ja Eesti Sotsioloogide Liidu president Mai Beilmann.[25][26] Politoloog Kristjan Vassil aga Hääleandja juures "väga kallutatud käitumist või kodeerimist" ei näinud ja ta tunnustas selle väärtuspõhist lähenemist.[27]

Eesti Erametsaliit ning Metsa- ja Puidutööstuse Liit koostasid spetsiifilise metsanduseteemalise valimiskompassi, mis põhineb erakondade nägemusel Eesti metsanduse tulevikust.[28] Ajakiri Meremees pani kokku Eesti merenduspoliitika teemalise valimiskompassi.[29] Eesti looma- ja looduskaitseorganisatsioonid MTÜ Loomus, Varjupaikade MTÜ ja Eesti Ornitoloogiaühing lõid kandidaatidele saadetud kolme loomakaitseteemalise küsimuse põhjal oma valimiskompassi.[30]

Arvamusküsitlused

Küsitluse tulemused on välja toodud allolevas tabelis ajaliselt vastupidises järjekorras (uusim uuring on eespool). Iga küsitluse kõrgeima protsendiga näitaja on paksus kirjas ning värvilisel taustal on juhtiv erakond. Võrdse tulemuse korral pole juhtivad erakonnad värvilisel taustal.

Kuupäev Uuringufirma Ref Kesk SDE Isamaa EVA EKRE Rohelised Eesti 200 Muud Edumaa Valitsus – opositsioon Valim
4 Veb - 7 Veb Kantar Emor 25 27 12 9 1 19 2 6 - 2 48 - 45 1136
28 Jan – 4 Veb 2019 Norstat 27 31 11 7 – 13 4 4,6 – 4 49 – 40 1000
7 Jan – 4 Veb 2019 Norstat 27 28,7 9,1 7,4 0,7 17,7 2,7 3,7 2,7 1,7 45,2 – 45,4 4074
24–29 Jan 2019 Kantar Emor 26,3 24,4 9,7 7,5 1,7 18,2 4,4 7,2 0,7 1,9 41,6 – 46,2 1001
15–28 Jan 2019 Turu-uuringute AS 24,5 32,8 7 5,9 0,9 17,3 2,5 5,1 3 8,3 45,7 – 42,7 1000
7–13 Jan 2019 Norstat 27 27 10 7 0 20 2 2 1 0 44 – 47 1071
3–9 Jan 2019 Turu-uuringute AS 20 26 12 9 1 20 1 7 2 6 47 – 41 1009
4–8 Jan 2019 Kantar Emor 24,4 23,3 11,8 8 1,4 20,2 3 6,6 – 1,1 43,1 – 45,8 1340
Det 2018 Turu-uuringute AS 22,4 24,7 12,1 7,9 0,7 21,3 2,7 6,1 2,2 2,3 44,7 – 44,4 1008
Det 2018 Kantar Emor 23 25.9 9.2 7.8 2 20.3 3.5 8.2 – 2.9 42.9 – 45.3 874
Det 2018 Turu-uuringute AS 21 31 8 5 1 18 3 7 6 10 44 – 43 üle 1000
Nov 2018 Kantar-Emor 29 25 11 5 2 17 3 8 – 4 41 – 48 1055
Nov 2018 Turu-uuringute AS 23 33 7 5 1 15 3 8 5 10 45–39 üle 1000
Okt 2018 Kantar-Emor 28 25 14 5 2 16 4 5 1 3 44–46 954
Okt 2018 Turu-uuringute AS 28 30 12 5 2 17 2 – 4 2 47–47
Aug 2018 Kantar-Emor 29,8 23,8 12,7 5,2 4,7 21,2 2 – 0,6 6 41,7 – 55,7 1061
Aug 2018 Turu-uuringute AS 25 27 11 5 2 19 4 – 7 2 43–46
Apr 2018 Kantar-Emor 30 21,6 10,6 5,8 5,8 19,1 6,1 – 0 8,4 38–58 908
Apr 2018 Turu-uuringute AS 33 26 6 4 3 14 3 – 11 7 36–50 1007
Veebr 2018 Kantar Emor 34 21 11 6 7 17 4 – 0 13 38–58
Jan 2018 Turu-uuringute AS 26 27 11 5 4 12 4 – 11 1 43–42
Jan 2018 Kantar Emor 34.2 20.5 11 4.5 5.4 18.4 4.5 – 1.5 13.7 36–58
Dets 2017 Kantar Emor 28 22 15 8 6 17 4 – 0 6 45–51
Nov 2017 Turu-uuringute AS 24 29 11 8 3 12 3 – 10 5 48–39
Sept 2017 Turu-uuringute AS 25 27 12 8 4 14 2 – 10 2 47–53 1009
Sept 2017 Kantar-Emor 25,7 23,1 18,7 5,8 6,2 16,7 – – 3,8 2,6 47,6 – 52,4 1206
Aug 2017 Turu-uuringute AS 24 29 12 5 6 12 4 – 8 5 46–54 1006
Jun 2017 Turu-uuringute AS 26 26 11 6 8 10 3 – 10 0 43–57 1006
Mai 2017 Turu-uuringute AS 25 26 12 4 8 14 3 – 10 1 42–58 1006
Dets 2015 TNS Emor 21 25 16 8 15 11 3 – 1 3 45–51
Dets 2015 Turu-uuringute AS 20 25 14 7 13 10 0 – 11 5 41–48
Dets 2015 TNS Emor 21 25 16 8 15 11 3 – 1 3 45–51
Nov 2015 Turu-uuringute AS 17 33 13 8 11 9 – – 9 16 38–53
Nov 2015 TNS Emor 20 23 16 7 16 12 3 – 1 3 43–51
Okt 2015 Turu-uuringute AS 19 27 14 8 14 10 – – 8 8 41–51
Sep 2015 TNS Emor 24 24 18 7 17 7 3 – 1 0 49–48
Sep 2015 Turu-uuringute AS 21 29 15 9 11 6 – – 9 8 45–46
Aug 2015 TNS Emor 20 25 16 9 17 9 3 – 2 5 45–51
Juuni 2015 Turu-uuringute AS 16 28 18 9 15 6 – – 8 10 43–49
Juuni 2015 TNS Emor 18 26 16 8 19 9 3 – 1 7 42–54
Mai 2015 Turu-uuringute AS 18 31 13 9 14 7 – – 8 13 40–52
Mai 2015 TNS Emor 19 26 17 8 18 8 3 – 1 7 44–52
Apr 2015 Turu-uuringute AS 22 26 17 10 12 7 – – 6 4 49–45
Mär 2015 TNS Emor 28 24 16 10 12 9 1 – 0 4 54–45
1 Mär 2015 Valimistulemused 27.7 24.8 15.2 13.7 8.7 8.1 0.9 – 0.9 2.9 56,6 – 41,6

Turu-uuringute AS küsitlustes uuritakse ka seda, millise erakonna poolt valijad kindlasti ei hääletaks. Kõige ebapopulaarsem partei oli kuni 2018. aasta novembrini Keskerakond, kelle vastaste hulk on aga kahanenud (oktoobris 43%, novembris 39%, detsembris 35% protsenti). Alates detsembrist tõusis kõige ebapopulaarsemaks erakonnaks EKRE, kelle vastu olijate hulk ületab partei toetajaid rohkem kui kaks korda (novembris 38%, detsembris 48%, 2019. aasta jaanuaris 43%).[31][32]

Küsitlustulemused erinevates demograafilistes rühmades

  • Naised
    Naised
  • Mehed
    Mehed
  • Eestlased
    Eestlased
  • Mitte-eestlased
    Mitte-eestlased
  • Kõrgharidusega vastajad
    Kõrgharidusega vastajad
  • Keskharidusega vastajad
    Keskharidusega vastajad
  • Alg- ja põhiharidusega vastajad
    Alg- ja põhiharidusega vastajad

Toetus peaministrikandidaatidele

Kuupäev Uuringufirma Jüri Ratas Kaja Kallas Mart Helme Jevgeni Ossinovski Helir-Valdor Seeder Artur Talvik Andres Herkel
Veb 2019 Turu-Uuringute AS 35 18 10 – – – –
Det 2018 Turu-uuringute AS 28 19 – 3 – – –
Okt 2018 Turu-uuringute AS 32 17 9 3 – – –
Sep 2018 Turu-uuringute AS 31 23 11 – – – –
Aug 2018 Turu-uuringute AS 30 22 9 4 2 – 1
Jun 2018 Turu-uuringute AS 22 22 11 – – – –
Mai 2018 Turu-uuringute AS 24 24 12 4 2 6 –
Apr 2018 Turu-uuringute AS 22 24 10 4 1 5 –
Mär 2018 Turu-uuringute AS 21 28 9 4 3 3 –
Jan 2018 Turu-uuringute AS 21 25 10 3 3 6 –

Eelistatud valitsuskoalitsioon

4. veebruaril 2019 avaldatud Turu-uuringute AS-i küsitluse kohaselt oli võimalikest valimisjärgsetest valitsuskoalitsioonidest kõige eelistatum Keskerakonna ja Reformierakonna liit.[33]

Valitsuskoalitsiooni moodustamine

Reformierakonna esimees Kaja Kallas teatas 2019. aasta jaanuaris, et Reformierakond välistab koostöö EKRE-ga, kes tema väitel ohustab Eesti põhiseaduslikku korda.[34] Suurimaks ohuks Eestile on Kallas nimetanud EKRE ja Keskerakonna koalitsiooni.[35]

Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni sõnul on nende esimene eelistus teha uuesti koalitsioon Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaaga.[36] Erakonna esimees Jüri Ratas ütles, et "erakond, kes lõikab päid maha, kes ei ole nõus teatud rahvuste või rassidega, see on minu jaoks võimatu nendega ühiselt koostööd teha ja EKRE on tõesti nii öelnud".[37] Varem olid keskerakondlased Jaanus Karilaid ja Mihhail Korb avaldanud arvamust, et ka EKRE sobib potentsiaalseks koalitsioonipartneriks.[35][38]

Sotsiaaldemokraatiliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski asus 2018. aasta oktoobris seisukohale, et valitsuskõlbulikkuseks peab EKRE loobuma seisukohtadest, millega Eesti liigub eemale demokraatliku õigusriigi printsiipidest ning tegi ühtlasi Reformierakonna ja Keskerakonna juhtidele üleskutse välistada igasugune koostöö EKRE-ga.[35][39]

Urmas Reinsalu, rääkides mitmete erakondade otsusest EKRE-ga koostöö välistada, teatas, et Isamaa on koostööks EKRE-ga valmis.[40]

EKRE esimehe Mart Helme sõnul on nad valmis valitsuskoalitsiooni looma nii Reformierakonna kui ka Keskerakonnaga, püüdes samal ajal takistada Reformierakonna ja Keskerakonna omavahelise koalitsiooni tekkimist. Koalitsiooni mineku minimaalseks nõudeks on seatud piirivalve taastamine ning Keskerakonna puhul ka Ühtse Venemaaga sõlmitud koostööleppe tühistamine. Samas välistas Helme koostöö sotsiaaldemokraatidega.[41][42]

Züleyxa Izmailova arvates on Rohelistele sobivamad koalitsioonipartnerid pigem Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid kui parempoolsed parteid, kuid samas ei välistata koostööd kellegagi. Roheliste "punaste joontena" nimetas Izmailova metsade raiet, Rail Balticut ja taastuvenergiale üleminekut.[43]

Eesti 200 esimees Kristina Kallas teatas, et ta ei näe võimalusi koostööks EKRE-ga, öeldes, et liberaalsetest väärtustest ei saa loobuda.[44]

Elurikkuse Erakonna kõneisik Artur Talvik sõnas, et Eesti poliitika nõrk koht on parteidevahelise koostöö vähesus ja vastandumine, mistõttu kellegagi, sealhulgas EKRE-ga, koostööd ei välistata.[40][45]

Viited

  1. ↑ "Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistus, Riigikogu valimised – 3. märts 2019".
  2. ↑ "Riigikogu valimise seadus". Riigi Teataja. 12.06.2002. Vaadatud 10. september 2018.
  3. ↑ 348. Riigikogu korraliste valimiste väljakuulutamine
  4. ↑ Vabariigi Valimiskomisjon jaotas mandaadid
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Valimistoimingud ja tähtajad 2019. a Riigikogu valimistel
  6. ↑ Kandidaadid. Üleriigilised nimekirjad
  7. ↑ SUUR ÜLEVAADE JA ESINUMBRITE HEITLUS: vaata, kes kandideerivad riigikokku. Postimees, 17.01.2019
  8. ↑ Politsei praktika seoses valimiskampaaniatega. Politsei- ja Piirivalveamet
  9. ↑ Politsei tuvastas eile seoses valimisreklaamiga kaks rikkumist. Delfi, 24.01.2019
  10. ↑ Valimisagitatsioon ja küsitlused
  11. ↑ Algatus „Kust sa tead?“ pakub teaduspõhiseks aruteluks tugipunkti. Sirp, 09.01.2019
  12. ↑ Algatus „Kust sa tead?” soovitab poliitikutelt küsida, millel nende väited tuginevad. Eesti Teadusagentuur, 09.08.2018
  13. ↑ "Kust sa tead?" koduleht
  14. ↑ Valimiste valvurid
  15. ↑ Valimiste valvurid kutsuvad ebaausatest kampaaniavõtteist teada andma. Delfi, 22.01.2019
  16. ↑ 16,0 16,1 ERR-i valijakompass
  17. ↑ Delfi valimismootor
  18. ↑ Postimehe hääleandja
  19. ↑ ERR.ee avas oma valijakompassi. ERR, 01.02.2019
  20. ↑ DELFI VALIMISMOOTOR | Millise erakonna seisukohtadega sinu mõtted enam kattuvad?. Delfi, 29.01.2019
  21. ↑ Vabaerakond solvus, kuna nad jäeti veebiväljaande valimismootorist välja. Postimees, 29.01.2019
  22. ↑ 22,0 22,1 Politoloog Martin Mölder selgitab, kuidas sündisid Postimehe valimiskompassi Hääleandja küsimused. Postimees, 25.01.2019
  23. ↑ Mitmed erakonnad süüdistavad Postimehe valimiskompassi kallutatuses. ERR, 23.01.2019
  24. ↑ Vabaerakond Postimehe valimismootorist: mitmed küsimused langevad rubriiki "kas te olete oma igahommikuse konjakijoomise maha jätnud". Delfi, 23.01.2019
  25. ↑ Kenn Konstabel Hääleandjast: küsimusi tekitab nii Ühiskonnauuringute Instituudi roll kui ka selle eitamine. Postimees, 28.01.2019
  26. ↑ Sotsioloogide liidu juht Postimehe kallutatusest: läbi "õigete" küsimuste tulevad ka "õiged" vastused. Eesti Päevaleht, 05.02.2019
  27. ↑ Valimiskompasside ekspert Kristjan Vassil tunnustas Postimehe Hääleandjat. Postimees, 30.01.2019
  28. ↑ Valmis metsanduse teemaline valijakompass. Maa Elu, 21.01.2019
  29. ↑ Meremehed koostasid erakondade merendusalaseid seisukohti kaardistava valimiskompassi. Delfi, 08.02.2019
  30. ↑ Loomakaitsjate valimiskompass: vaata, kes on kõige loomasõbralikumad riigikogu kandidaadid. Postimees, 11.02.2019
  31. ↑ Rändevaidlus tõstis EKRE toetust, kuid suurendas ka vastaste hulka. ERR, 13.12.2018
  32. ↑ Keskerakond juhib, kuid Reformierakond vähendas vahet. ERR, 30.01.2019
  33. ↑ Küsitlus: valijate esimene eelistus on Kesk- ja Reformierakonna koalitsioon. ERR, 04.02.2019
  34. ↑ Kallas: EKRE programm andis lõpliku selguse, et koostöö on välistatud. ERR, 06.01.2019
  35. ↑ 35,0 35,1 35,2 Reform ja Kesk ei ühine SDE üleskutsega välistada koostöö EKRE-ga. ERR, 22.10.2018
  36. ↑ Simson: Keskerakonna esimene valik on teha uuesti võimuliit sotside ja Isamaaga. ERR, 07.02.2019
  37. ↑ Ratas peab koalitsiooni EKRE-ga võimatuks. ERR, 22.11.2018
  38. ↑ Keskerakond näeb EKRE-s potentsiaalset võimupartnerit. ERR, 05.09.2018
  39. ↑ Jevgeni Ossinovski: niikaua kui EKRE demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ei austa, ei ole neil valitsusse asja. Postimees, 21.10.2018
  40. ↑ 40,0 40,1 Reinsalu ja Talvik: on lollus välistada koostöö EKREga. Äripäev, 07.01.2019
  41. ↑ Helme: Keskerakonnaga koalitsiooni tingimus on Ühtse Venemaa leppe tühistamine. ERR, 26.09.2018
  42. ↑ Mart Helme: EKRE sotsidega ühist valitsust ei tee. ERR, 25.09.2018
  43. ↑ Izmailova: mingi protsent riigieelarvest võiks minna rahvahääletusele. ERR, 10.01.2019
  44. ↑ Kristina Kallas: EKRE on kui vana unelaul, mis ei lahenda Eesti probleeme. Eesti Päevaleht, 17.10.2018
  45. ↑ VIDEO ja FOTOD | Elurikkuse Erakond loodab riigikogus kümmekonda kohta ega välista koostööd ühegi parteiga. Delfi, 17.01.2019

Välislingid

Asutav kogu
Riigikogu valimised
Eesti presidendivalimised
Euroopa Parlamendi valimised Eestis
Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2019._aasta_Riigikogu_valimised&oldid=5215196"