2019. aasta Riigikogu valimised: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
910. rida: | 910. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{Reflist}} |
{{Reflist}} |
||
==Välislingid== |
|||
*[https://www.valimised.ee/et Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse ametlik valimiste info] |
|||
*[https://kustsatead.ee/ Kust sa tead?] |
|||
*[https://heakodanik.ee/valimiste-valvurid/ Valimiste valvurid] |
|||
*[https://valijakompass.err.ee/default/default/et ERR-i valijakompass] |
|||
*[http://www.delfi.ee/valimismootor/ Delfi valimismootor] |
|||
*[https://www.postimees.ee/haaleandja/ Postimehe hääleandja] |
|||
*[https://erametsaliit.ee/valimiskompass/ Metsandusteemaline valimiskompass] |
|||
*[https://www.playbuzz.com/ajakirim10/55390605-eesti-merenduspoliitika-valimiskompass-2019 Merendusteemaline valimiskompass] |
|||
*[https://kompass.loomus.ee/ Loomakaitseteemaline valimiskompass] |
|||
{{Eesti valimised}} |
{{Eesti valimised}} |
Redaktsioon: 12. veebruar 2019, kell 16:16
2019. aasta Riigikogu valimised on XIV Riigikogu korralised valimised, mis korraldatakse 3. märtsil 2019. aastal.[1]
Valimissüsteem
Riigikogu 101 liiget valitakse 12 mitmemandaadilises valimisringkonnas võrdelise valimissüsteemi alusel. Saadikukohti jagatakse D'Hondti meetodi muudetud versiooniga. Erakonnad peavad parlamenti pääsemiseks ületama üleriigilise 5% valimiskünnise. Üksikkandidaadid saavad valituks, kui nende häälte arv ületab lihtkvooti (saadakse valimisringkonnas kehtinud häälte numbri jagamisel mandaatide arvuga valimisringkonnas) või on sellega võrdne (§62).[2]
1. detsembril 2018 kuulutas Vabariigi President valimised välja. [3]
Eesti on jagatud 12 valimisringkonnaks. 3. detsembril 2018 jaotas Vabariigi Valimiskomisjon mandaadid ringkondade vahel:[4]
- valimisringkond nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) – 10 mandaati;
- valimisringkond nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 13 mandaati;
- valimisringkond nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) – 8 mandaati;
- valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) – 15 mandaati;
- valimisringkond nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 6 mandaati;
- valimisringkond nr 6 (Lääne-Virumaa) – 5 mandaati;
- valimisringkond nr 7 (Ida-Virumaa) – 7 mandaati;
- valimisringkond nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) – 7 mandaati;
- valimisringkond nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) – 7 mandaati;
- valimisringkond nr 10 (Tartu linn) – 8 mandaati;
- valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 8 mandaati;
- valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) – 7 mandaati.
Vahemikus 16.–21. veebruar 2019 toimub vähemalt kahel päeval hääletamine välisesindustes.[5]
Eelhääletamine leiab aset 21.–24. veebruaril maakonnakeskustes riigi valimisteenistuse määratud jaoskondades ja 25.–27. veebruaril kõigis valimisjaoskondades. Toimub ka hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Valimisjaoskonnad on avatud vahemikus kell 12.00 kuni 20.00. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni.[5]
Elektrooniline hääletamine algab 21. veebruaril kell 9.00, kestab ööpäevaringselt ja lõpeb 27. veebruaril kell 18.00.[5]
Valimispäeval 3. märtsil toimub hääletamine kell 9.00–20.00. Toimub ka kodus hääletamine. Kõige varem kell 18.00 alustatakse alaliselt välisriigis elavate valijate häälte lugemist. Pärast kella 19.00 teeb riigi valimisteenistus kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused. Tulemusi ei avaldata varem kell 20.00.[5]
Kandidaadid
Riigikogu valimistel osaleb 10 erakonda ja 15 üksikkandidaati, kelle registreerimisnumbrid ja järjekord määrati liisuheitmise teel:[6][7]
- Eesti Vabaerakond (esinumber Kaul Nurm, kokku 125 kandidaati)
- Eesti Reformierakond (esinumber Kaja Kallas, 125 kandidaati)
- Erakond Eestimaa Rohelised (esinumber Züleyxa Izmailova, 125 kandidaati)
- Sotsiaaldemokraatlik Erakond (esinumber Jevgeni Ossinovski, 125 kandidaati)
- Elurikkuse Erakond (esinumber Mihkel Kangur, 73 kandidaati)
- Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (esinumber Mart Helme, 125 kandidaati)
- Erakond Eesti 200 (esinumber Kristina Kallas, 125 kandidaati)
- Eesti Keskerakond (esinumber Jüri Ratas, 125 kandidaati)
- Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (esinumber Julia Sommer, 11 kandidaati)
- Isamaa Erakond (esinumber Helir-Valdor Seeder, 125 kandidaati)
- Üksikkandidaadid: Sergei Svjatušenko (valimisringkond nr 2), Jüri Malsub (8), Risto Nahkor (4), Vello Kookmaa (4), Harry Raudvere (5), Hannes Veskimäe (1), Margus Saar (1), Hando Tõnumaa (2), Maarika Pähklemäe (2), Üllar Kruustik (11), Tanel Häidkind (11), Ege Hirv (2), Kalju Mätik (3), Kaido Kookmaa (4), Veiko Tani (3).
Valimiskampaania
Valimisreklaami piirangud
23. jaanuarist 2019 kuni valimispäevani (3. märtsini) on keelatud üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam. Välireklaamiks ei loeta poliitilisi plakateid ja stende, mis asuvad avalikkusele avatud ruumides sees (näiteks kaupluse, teatri, kino vm ehitise ruumides) ning mis ei ole paigutatud aknale suunatult väljapoole.[8] Sõidukil ja järelhaagisel olevat nime, fotot ja logo poliitiliseks välireklaamiks ei loeta, kuid keeluperioodil ei tohi sõidukil olla kandidaadi numbrit ega otsest üleskutset tema või kellegi teise poolt hääletada.[9] Valimispäeval on aktiivne valimisagitatsioon kõikjal keelatud, sealhulgas televisioonis ja raadios. Valimisjaoskonnas ja sinna sisenemisel läbitavates ruumides on keelatud igasugune agitatsioon. Avaliku arvamuse küsitluste korraldamine on lubatud nii valimiste perioodil kui valimispäeval.[10]
Algatused kampaania kvaliteedi tõstmiseks
Algatus „Kust sa tead?“ kutsub üles kasutama valimiskampaanias teaduspõhist argumentatsiooni eesmärgiga tõsta esile poliitikute väidete tõestamise olulisust. Algatusega on teiste hulgas liitunud ka mitu ülikooli ja teaduskeskust ning selle patroonid on õiguskantsler Ülle Madise ja Milremi teadusdirektor Mart Noorma. Ürituse kodulehel (www.kustsatead.ee) saab anda vihjeid juhtumitest, kus poliitikute väited ei lähtu fakti-, tõendus- või teaduspõhistest argumentidest.[11][12][13]
Vabaühenduste Liit on kutsunud kandidaate üles "järgima head valimistava, et kampaaniad oleksid sisukad ja eetilised ning aitaksid valijal teha tarka otsust". Hea valimistava järgi käitumist jälgivad vabatahtlikud nn "valimiste valvurid", kelleks 2019. aasta Riigikogu valimiste puhul on Andrus Karnau, Anna Karolin, Helen Tammemäe, Mari-Liis Jakobson, Evelin Pärn-Lee, Tarmo Jüristo, Tõnis Saarts ja Urmas Vaino. Oma hinnanguid kampaaniale vahendatakse Facebooki ja ERR-i uudisteportaali kaudu.[14] Ühtlasi oodatakse kõigilt inimestelt vihjeid võimalike ebaausate kampaaniavõtete kasutamise kohta.[15]
Valimiskompassid
Eesti Rahvusringhääling (ERR),[16] Delfi[17] ja Postimees[18] on välja töötanud üldised valimiskompassid, mis on mõeldud aitama valijal välja selgitada, mil määral tema vaated sarnanevad erinevate erakondade ja kandidaatide vaadetega. ERR-i valimiskompass ("Valijakompass") valmis koostöös Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga,[16] mille juhataja Mihkel Solvaku sõnul valiti kompassis sisalduvad väited nii, et need kataks võimalikult suurt hulka vaidlusküsimusi, sõnastades need viisil, mis sunnib inimest selget seisukohta võtma. Projekti kaasatud erakondade esindajad andsid iga väite kohta ka oma partei positsiooni, mida kompassi kasutajatel on võimalik lähemalt vaadata.[19]
Delfi valimiskompassi ("Valimismootor") loomise juures osalesid Tallinna Ülikooli riigiteadlased, kes otsisid erakondade programmidest välja peamised valimisteemad, mis Riigikokku kandideerivaid poliitilisi jõude ühendavad või lahutavad, ja töötasid nende põhjal välja 20 valimisküsimust.[20] Valimismootorisse kaasati vaid erakonnad, keda hinnati suutlikuks valimiskünnist ületama ja vähemalt teoreetiliselt valitsuse moodustamises osalema. Vabaerakond kritiseeris Delfi valimiskompassi mitmete parteide (Vabaerakond, Rohelised, Elurikkuse Erakond) välja jätmise eest. Andres Herkeli sõnul manipuleerib Delfi toimetus avalikkusega ja tekitab mulje, nagu poleks kolme nimetatud erakonda olemaski.[21]
Postimehe valimiskompassi ("Hääleandja") küsimused valis välja Postimehe toimetus koos politoloog Martin Mölderiga, kes lähtus selle juures väärtushinnangute küsitlustest, mida oli Turu-uuringute AS-ilt tellinud Ühiskonnauuringute Instituut.[22] Hääleandjat kritiseerisid Keskerakonna, Reformierakonna, Eesti 200, Sotsiaaldemokraatide ja Vabaerakonna esindajad, kes leidsid, et valimiskompass on kallutatud konservatiivsemate parteide lemmikteemade poole ja sisaldab probleemseid küsimusi. Samuti häiris neid küsimustiku seos konservatiivseks peetava Ühiskonnauuringute Instituudiga.[23][24] Martin Mölder väitis, et küsimused on suures osas kopeeritud teistest rahvusvahelistest uuringutest, küsija maailmavaade ei määra vastaja vastuseid ja Turu-uuringud on küsitluste läbiviijana taganud nende kvaliteedi.[22] Valimiskompassis kasutatud küsimuste neutraalsuse ja maailmavaate mõõdikuna kasutatavuse, Ühiskonnauuringute Instituudi rolli ning Mölderi selgituste paikapidavuse osas väljendasid kahtlust psühholoog Kenn Konstabel ja Eesti Sotsioloogide Liidu president Mai Beilmann.[25][26] Politoloog Kristjan Vassil aga Hääleandja juures "väga kallutatud käitumist või kodeerimist" ei näinud ja ta tunnustas selle väärtuspõhist lähenemist.[27]
Eesti Erametsaliit ning Metsa- ja Puidutööstuse Liit koostasid spetsiifilise metsanduseteemalise valimiskompassi, mis põhineb erakondade nägemusel Eesti metsanduse tulevikust.[28] Ajakiri Meremees pani kokku Eesti merenduspoliitika teemalise valimiskompassi.[29] Eesti looma- ja looduskaitseorganisatsioonid MTÜ Loomus, Varjupaikade MTÜ ja Eesti Ornitoloogiaühing lõid kandidaatidele saadetud kolme loomakaitseteemalise küsimuse põhjal oma valimiskompassi.[30]
Arvamusküsitlused
Küsitluse tulemused on välja toodud allolevas tabelis ajaliselt vastupidises järjekorras (uusim uuring on eespool). Iga küsitluse kõrgeima protsendiga näitaja on paksus kirjas ning värvilisel taustal on juhtiv erakond. Võrdse tulemuse korral pole juhtivad erakonnad värvilisel taustal.
Kuupäev | Uuringufirma | Ref | Kesk | SDE | Isamaa | EVA | EKRE | Rohelised | Eesti 200 | Muud | Edumaa | Valitsus – opositsioon | Valim |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
4 Veb - 7 Veb | Kantar Emor | 25 | 27 | 12 | 9 | 1 | 19 | 2 | 6 | - | 2 | 48 - 45 | 1136 |
28 Jan – 4 Veb 2019 | Norstat | 27 | 31 | 11 | 7 | – | 13 | 4 | 4,6 | – | 4 | 49 – 40 | 1000 |
7 Jan – 4 Veb 2019 | Norstat | 27 | 28,7 | 9,1 | 7,4 | 0,7 | 17,7 | 2,7 | 3,7 | 2,7 | 1,7 | 45,2 – 45,4 | 4074 |
24–29 Jan 2019 | Kantar Emor | 26,3 | 24,4 | 9,7 | 7,5 | 1,7 | 18,2 | 4,4 | 7,2 | 0,7 | 1,9 | 41,6 – 46,2 | 1001 |
15–28 Jan 2019 | Turu-uuringute AS | 24,5 | 32,8 | 7 | 5,9 | 0,9 | 17,3 | 2,5 | 5,1 | 3 | 8,3 | 45,7 – 42,7 | 1000 |
7–13 Jan 2019 | Norstat | 27 | 27 | 10 | 7 | 0 | 20 | 2 | 2 | 1 | 0 | 44 – 47 | 1071 |
3–9 Jan 2019 | Turu-uuringute AS | 20 | 26 | 12 | 9 | 1 | 20 | 1 | 7 | 2 | 6 | 47 – 41 | 1009 |
4–8 Jan 2019 | Kantar Emor | 24,4 | 23,3 | 11,8 | 8 | 1,4 | 20,2 | 3 | 6,6 | – | 1,1 | 43,1 – 45,8 | 1340 |
Det 2018 | Turu-uuringute AS | 22,4 | 24,7 | 12,1 | 7,9 | 0,7 | 21,3 | 2,7 | 6,1 | 2,2 | 2,3 | 44,7 – 44,4 | 1008 |
Det 2018 | Kantar Emor | 23 | 25.9 | 9.2 | 7.8 | 2 | 20.3 | 3.5 | 8.2 | – | 2.9 | 42.9 – 45.3 | 874 |
Det 2018 | Turu-uuringute AS | 21 | 31 | 8 | 5 | 1 | 18 | 3 | 7 | 6 | 10 | 44 – 43 | üle 1000 |
Nov 2018 | Kantar-Emor | 29 | 25 | 11 | 5 | 2 | 17 | 3 | 8 | – | 4 | 41 – 48 | 1055 |
Nov 2018 | Turu-uuringute AS | 23 | 33 | 7 | 5 | 1 | 15 | 3 | 8 | 5 | 10 | 45–39 | üle 1000 |
Okt 2018 | Kantar-Emor | 28 | 25 | 14 | 5 | 2 | 16 | 4 | 5 | 1 | 3 | 44–46 | 954 |
Okt 2018 | Turu-uuringute AS | 28 | 30 | 12 | 5 | 2 | 17 | 2 | – | 4 | 2 | 47–47 | |
Aug 2018 | Kantar-Emor | 29,8 | 23,8 | 12,7 | 5,2 | 4,7 | 21,2 | 2 | – | 0,6 | 6 | 41,7 – 55,7 | 1061 |
Aug 2018 | Turu-uuringute AS | 25 | 27 | 11 | 5 | 2 | 19 | 4 | – | 7 | 2 | 43–46 | |
Apr 2018 | Kantar-Emor | 30 | 21,6 | 10,6 | 5,8 | 5,8 | 19,1 | 6,1 | – | 0 | 8,4 | 38–58 | 908 |
Apr 2018 | Turu-uuringute AS | 33 | 26 | 6 | 4 | 3 | 14 | 3 | – | 11 | 7 | 36–50 | 1007 |
Veebr 2018 | Kantar Emor | 34 | 21 | 11 | 6 | 7 | 17 | 4 | – | 0 | 13 | 38–58 | |
Jan 2018 | Turu-uuringute AS | 26 | 27 | 11 | 5 | 4 | 12 | 4 | – | 11 | 1 | 43–42 | |
Jan 2018 | Kantar Emor | 34.2 | 20.5 | 11 | 4.5 | 5.4 | 18.4 | 4.5 | – | 1.5 | 13.7 | 36–58 | |
Dets 2017 | Kantar Emor | 28 | 22 | 15 | 8 | 6 | 17 | 4 | – | 0 | 6 | 45–51 | |
Nov 2017 | Turu-uuringute AS | 24 | 29 | 11 | 8 | 3 | 12 | 3 | – | 10 | 5 | 48–39 | |
Sept 2017 | Turu-uuringute AS | 25 | 27 | 12 | 8 | 4 | 14 | 2 | – | 10 | 2 | 47–53 | 1009 |
Sept 2017 | Kantar-Emor | 25,7 | 23,1 | 18,7 | 5,8 | 6,2 | 16,7 | – | – | 3,8 | 2,6 | 47,6 – 52,4 | 1206 |
Aug 2017 | Turu-uuringute AS | 24 | 29 | 12 | 5 | 6 | 12 | 4 | – | 8 | 5 | 46–54 | 1006 |
Jun 2017 | Turu-uuringute AS | 26 | 26 | 11 | 6 | 8 | 10 | 3 | – | 10 | 0 | 43–57 | 1006 |
Mai 2017 | Turu-uuringute AS | 25 | 26 | 12 | 4 | 8 | 14 | 3 | – | 10 | 1 | 42–58 | 1006 |
Dets 2015 | TNS Emor | 21 | 25 | 16 | 8 | 15 | 11 | 3 | – | 1 | 3 | 45–51 | |
Dets 2015 | Turu-uuringute AS | 20 | 25 | 14 | 7 | 13 | 10 | 0 | – | 11 | 5 | 41–48 | |
Dets 2015 | TNS Emor | 21 | 25 | 16 | 8 | 15 | 11 | 3 | – | 1 | 3 | 45–51 | |
Nov 2015 | Turu-uuringute AS | 17 | 33 | 13 | 8 | 11 | 9 | – | – | 9 | 16 | 38–53 | |
Nov 2015 | TNS Emor | 20 | 23 | 16 | 7 | 16 | 12 | 3 | – | 1 | 3 | 43–51 | |
Okt 2015 | Turu-uuringute AS | 19 | 27 | 14 | 8 | 14 | 10 | – | – | 8 | 8 | 41–51 | |
Sep 2015 | TNS Emor | 24 | 24 | 18 | 7 | 17 | 7 | 3 | – | 1 | 0 | 49–48 | |
Sep 2015 | Turu-uuringute AS | 21 | 29 | 15 | 9 | 11 | 6 | – | – | 9 | 8 | 45–46 | |
Aug 2015 | TNS Emor | 20 | 25 | 16 | 9 | 17 | 9 | 3 | – | 2 | 5 | 45–51 | |
Juuni 2015 | Turu-uuringute AS | 16 | 28 | 18 | 9 | 15 | 6 | – | – | 8 | 10 | 43–49 | |
Juuni 2015 | TNS Emor | 18 | 26 | 16 | 8 | 19 | 9 | 3 | – | 1 | 7 | 42–54 | |
Mai 2015 | Turu-uuringute AS | 18 | 31 | 13 | 9 | 14 | 7 | – | – | 8 | 13 | 40–52 | |
Mai 2015 | TNS Emor | 19 | 26 | 17 | 8 | 18 | 8 | 3 | – | 1 | 7 | 44–52 | |
Apr 2015 | Turu-uuringute AS | 22 | 26 | 17 | 10 | 12 | 7 | – | – | 6 | 4 | 49–45 | |
Mär 2015 | TNS Emor | 28 | 24 | 16 | 10 | 12 | 9 | 1 | – | 0 | 4 | 54–45 | |
1 Mär 2015 | Valimistulemused | 27.7 | 24.8 | 15.2 | 13.7 | 8.7 | 8.1 | 0.9 | – | 0.9 | 2.9 | 56,6 – 41,6 |
Turu-uuringute AS küsitlustes uuritakse ka seda, millise erakonna poolt valijad kindlasti ei hääletaks. Kõige ebapopulaarsem partei oli kuni 2018. aasta novembrini Keskerakond, kelle vastaste hulk on aga kahanenud (oktoobris 43%, novembris 39%, detsembris 35% protsenti). Alates detsembrist tõusis kõige ebapopulaarsemaks erakonnaks EKRE, kelle vastu olijate hulk ületab partei toetajaid rohkem kui kaks korda (novembris 38%, detsembris 48%, 2019. aasta jaanuaris 43%).[31][32]
Küsitlustulemused erinevates demograafilistes rühmades
-
Naised
-
Mehed
-
Eestlased
-
Mitte-eestlased
-
Kõrgharidusega vastajad
-
Keskharidusega vastajad
-
Alg- ja põhiharidusega vastajad
Toetus peaministrikandidaatidele
Kuupäev | Uuringufirma | Jüri Ratas | Kaja Kallas | Mart Helme | Jevgeni Ossinovski | Helir-Valdor Seeder | Artur Talvik | Andres Herkel |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Veb 2019 | Turu-Uuringute AS | 35 | 18 | 10 | – | – | – | – |
Det 2018 | Turu-uuringute AS | 28 | 19 | – | 3 | – | – | – |
Okt 2018 | Turu-uuringute AS | 32 | 17 | 9 | 3 | – | – | – |
Sep 2018 | Turu-uuringute AS | 31 | 23 | 11 | – | – | – | – |
Aug 2018 | Turu-uuringute AS | 30 | 22 | 9 | 4 | 2 | – | 1 |
Jun 2018 | Turu-uuringute AS | 22 | 22 | 11 | – | – | – | – |
Mai 2018 | Turu-uuringute AS | 24 | 24 | 12 | 4 | 2 | 6 | – |
Apr 2018 | Turu-uuringute AS | 22 | 24 | 10 | 4 | 1 | 5 | – |
Mär 2018 | Turu-uuringute AS | 21 | 28 | 9 | 4 | 3 | 3 | – |
Jan 2018 | Turu-uuringute AS | 21 | 25 | 10 | 3 | 3 | 6 | – |
Eelistatud valitsuskoalitsioon
4. veebruaril 2019 avaldatud Turu-uuringute AS-i küsitluse kohaselt oli võimalikest valimisjärgsetest valitsuskoalitsioonidest kõige eelistatum Keskerakonna ja Reformierakonna liit.[33]
Valitsuskoalitsiooni moodustamine
Reformierakonna esimees Kaja Kallas teatas 2019. aasta jaanuaris, et Reformierakond välistab koostöö EKRE-ga, kes tema väitel ohustab Eesti põhiseaduslikku korda.[34] Suurimaks ohuks Eestile on Kallas nimetanud EKRE ja Keskerakonna koalitsiooni.[35]
Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni sõnul on nende esimene eelistus teha uuesti koalitsioon Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaaga.[36] Erakonna esimees Jüri Ratas ütles, et "erakond, kes lõikab päid maha, kes ei ole nõus teatud rahvuste või rassidega, see on minu jaoks võimatu nendega ühiselt koostööd teha ja EKRE on tõesti nii öelnud".[37] Varem olid keskerakondlased Jaanus Karilaid ja Mihhail Korb avaldanud arvamust, et ka EKRE sobib potentsiaalseks koalitsioonipartneriks.[35][38]
Sotsiaaldemokraatiliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski asus 2018. aasta oktoobris seisukohale, et valitsuskõlbulikkuseks peab EKRE loobuma seisukohtadest, millega Eesti liigub eemale demokraatliku õigusriigi printsiipidest ning tegi ühtlasi Reformierakonna ja Keskerakonna juhtidele üleskutse välistada igasugune koostöö EKRE-ga.[35][39]
Urmas Reinsalu, rääkides mitmete erakondade otsusest EKRE-ga koostöö välistada, teatas, et Isamaa on koostööks EKRE-ga valmis.[40]
EKRE esimehe Mart Helme sõnul on nad valmis valitsuskoalitsiooni looma nii Reformierakonna kui ka Keskerakonnaga, püüdes samal ajal takistada Reformierakonna ja Keskerakonna omavahelise koalitsiooni tekkimist. Koalitsiooni mineku minimaalseks nõudeks on seatud piirivalve taastamine ning Keskerakonna puhul ka Ühtse Venemaaga sõlmitud koostööleppe tühistamine. Samas välistas Helme koostöö sotsiaaldemokraatidega.[41][42]
Züleyxa Izmailova arvates on Rohelistele sobivamad koalitsioonipartnerid pigem Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid kui parempoolsed parteid, kuid samas ei välistata koostööd kellegagi. Roheliste "punaste joontena" nimetas Izmailova metsade raiet, Rail Balticut ja taastuvenergiale üleminekut.[43]
Eesti 200 esimees Kristina Kallas teatas, et ta ei näe võimalusi koostööks EKRE-ga, öeldes, et liberaalsetest väärtustest ei saa loobuda.[44]
Elurikkuse Erakonna kõneisik Artur Talvik sõnas, et Eesti poliitika nõrk koht on parteidevahelise koostöö vähesus ja vastandumine, mistõttu kellegagi, sealhulgas EKRE-ga, koostööd ei välistata.[40][45]
Viited
- ↑ "Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistus, Riigikogu valimised – 3. märts 2019".
- ↑ "Riigikogu valimise seadus". Riigi Teataja. 12.06.2002. Vaadatud 10. september 2018.
- ↑ 348. Riigikogu korraliste valimiste väljakuulutamine
- ↑ Vabariigi Valimiskomisjon jaotas mandaadid
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Valimistoimingud ja tähtajad 2019. a Riigikogu valimistel
- ↑ Kandidaadid. Üleriigilised nimekirjad
- ↑ SUUR ÜLEVAADE JA ESINUMBRITE HEITLUS: vaata, kes kandideerivad riigikokku. Postimees, 17.01.2019
- ↑ Politsei praktika seoses valimiskampaaniatega. Politsei- ja Piirivalveamet
- ↑ Politsei tuvastas eile seoses valimisreklaamiga kaks rikkumist. Delfi, 24.01.2019
- ↑ Valimisagitatsioon ja küsitlused
- ↑ Algatus „Kust sa tead?“ pakub teaduspõhiseks aruteluks tugipunkti. Sirp, 09.01.2019
- ↑ Algatus „Kust sa tead?” soovitab poliitikutelt küsida, millel nende väited tuginevad. Eesti Teadusagentuur, 09.08.2018
- ↑ "Kust sa tead?" koduleht
- ↑ Valimiste valvurid
- ↑ Valimiste valvurid kutsuvad ebaausatest kampaaniavõtteist teada andma. Delfi, 22.01.2019
- ↑ 16,0 16,1 ERR-i valijakompass
- ↑ Delfi valimismootor
- ↑ Postimehe hääleandja
- ↑ ERR.ee avas oma valijakompassi. ERR, 01.02.2019
- ↑ DELFI VALIMISMOOTOR | Millise erakonna seisukohtadega sinu mõtted enam kattuvad?. Delfi, 29.01.2019
- ↑ Vabaerakond solvus, kuna nad jäeti veebiväljaande valimismootorist välja. Postimees, 29.01.2019
- ↑ 22,0 22,1 Politoloog Martin Mölder selgitab, kuidas sündisid Postimehe valimiskompassi Hääleandja küsimused. Postimees, 25.01.2019
- ↑ Mitmed erakonnad süüdistavad Postimehe valimiskompassi kallutatuses. ERR, 23.01.2019
- ↑ Vabaerakond Postimehe valimismootorist: mitmed küsimused langevad rubriiki "kas te olete oma igahommikuse konjakijoomise maha jätnud". Delfi, 23.01.2019
- ↑ Kenn Konstabel Hääleandjast: küsimusi tekitab nii Ühiskonnauuringute Instituudi roll kui ka selle eitamine. Postimees, 28.01.2019
- ↑ Sotsioloogide liidu juht Postimehe kallutatusest: läbi "õigete" küsimuste tulevad ka "õiged" vastused. Eesti Päevaleht, 05.02.2019
- ↑ Valimiskompasside ekspert Kristjan Vassil tunnustas Postimehe Hääleandjat. Postimees, 30.01.2019
- ↑ Valmis metsanduse teemaline valijakompass. Maa Elu, 21.01.2019
- ↑ Meremehed koostasid erakondade merendusalaseid seisukohti kaardistava valimiskompassi. Delfi, 08.02.2019
- ↑ Loomakaitsjate valimiskompass: vaata, kes on kõige loomasõbralikumad riigikogu kandidaadid. Postimees, 11.02.2019
- ↑ Rändevaidlus tõstis EKRE toetust, kuid suurendas ka vastaste hulka. ERR, 13.12.2018
- ↑ Keskerakond juhib, kuid Reformierakond vähendas vahet. ERR, 30.01.2019
- ↑ Küsitlus: valijate esimene eelistus on Kesk- ja Reformierakonna koalitsioon. ERR, 04.02.2019
- ↑ Kallas: EKRE programm andis lõpliku selguse, et koostöö on välistatud. ERR, 06.01.2019
- ↑ 35,0 35,1 35,2 Reform ja Kesk ei ühine SDE üleskutsega välistada koostöö EKRE-ga. ERR, 22.10.2018
- ↑ Simson: Keskerakonna esimene valik on teha uuesti võimuliit sotside ja Isamaaga. ERR, 07.02.2019
- ↑ Ratas peab koalitsiooni EKRE-ga võimatuks. ERR, 22.11.2018
- ↑ Keskerakond näeb EKRE-s potentsiaalset võimupartnerit. ERR, 05.09.2018
- ↑ Jevgeni Ossinovski: niikaua kui EKRE demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ei austa, ei ole neil valitsusse asja. Postimees, 21.10.2018
- ↑ 40,0 40,1 Reinsalu ja Talvik: on lollus välistada koostöö EKREga. Äripäev, 07.01.2019
- ↑ Helme: Keskerakonnaga koalitsiooni tingimus on Ühtse Venemaa leppe tühistamine. ERR, 26.09.2018
- ↑ Mart Helme: EKRE sotsidega ühist valitsust ei tee. ERR, 25.09.2018
- ↑ Izmailova: mingi protsent riigieelarvest võiks minna rahvahääletusele. ERR, 10.01.2019
- ↑ Kristina Kallas: EKRE on kui vana unelaul, mis ei lahenda Eesti probleeme. Eesti Päevaleht, 17.10.2018
- ↑ VIDEO ja FOTOD | Elurikkuse Erakond loodab riigikogus kümmekonda kohta ega välista koostööd ühegi parteiga. Delfi, 17.01.2019