Handi keel

Allikas: Vikipeedia
Handi keelt räägitakse põhiliselt Handi-mansi autonoomses ringkonnas Lääne-Siberis.

Handi keel (varasema nimetusega ostjaki keel) on soome-ugri keel, mida räägivad Lääne-Siberis elavad handid.

Seda räägitakse Venemaal Handi-Mansimaal, Jamali Neenetsi autonoomses piirkonnas ningTomski oblastis Aleksandrovskoje ja Kargosoki rajoonis.

1994. aasta Salmineni ja Janhuneni uuringu[viide?] järgi elas Venemaal 12 000 handi keele rääkijat. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 13 600 handi keele oskajat, [1] kuid 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli neid vaid 9584.

Handi keelt peetakse ohustatud keeleks.[2]

Handi ja mansi keel on Ugri keelte Obi ugri rühma keeled Uurali keelkonnas. Nende lähim sugulaskeel on ungari keel.

Handi keel on tuntud oma murrete rohkuse poolest. Murrete läänerühma kuuluvad Salehardi, Obi ja Irtõši murded. Idarühma kuuluvad Surguti ja Vahhi-Vasjugani murded, mis on jaotunud kolmeteistkümneks murrakuks. Kõik need murded erinevad tunduvalt üksteisest foneetiliselt, morfoloogiliselt ja leksikaalselt. Kolm peamist murrete gruppi (kolmas on põhjagrupp) ei saa üksteisest aru. Seega võib nende suurele erinevusele tuginedes pidada lääne- ja ida-handit erinevateks, kuid lähisuguluses olevateks keelteks.

Kirjakeel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Handi kirjakeel loodi ladina kirja alusel 1930. aastal. Aastal 1937 mindi üle kirillitsale.

Handikeelsetes kirjandusteostes kasutatakse tavaliselt Kazõmi murret, Šurõškari murret ja Kesk-Obi murret. Trükiajakirjanduses, televisioonis ja raadios kasutatakse tavaliselt Kazõmi murret.

2012. aastal Venemaal ainult 1 nimetus handikeelseid raamatuid kogutiraažiga 300 eksemplari.[3]

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Murre 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 20 100 1000
Surguti murre Әй (әj) Катҳән (kathәn) Қөӆәм (kөlәm) Ньәӆә (njәlә) Вӓт (vät) Қут (kut) Ӆапәт (lapәt) Ньыӆәҳ (njõlәh) Иръең (irjeng) Ең (jeng) Қөс (kөs) Сот (sot) Ҷӫрас, тьӫрас (tšöras)
Šurõškari murre И, ит Кат, катн Хуӆам Няӆ, нил Вет Хут Ӆапат Нийӆ Яртъяң, ертъюң Яң, юң Хус Сот Сюрас, сёрас

Isikulised asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Allpool toodud tabelis on Surguti murde asesõnad.

Ainsus Duaal Mitmus
1. ма мин мәң
2. нӱң нын нәң
3. ӆӱв ӆин ӆәҳ

Küsisõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Surguti murde küsisõnad: мӱвәӆи "mis", қӫяҳи "kes", қӫӆнә "kuidas", қөт "kus", қунтә "millal".[4]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]