Kamassi keel

Allikas: Vikipeedia

Kamassi keel on väljasurnud samojeedi keel, mida rääkisid Lääne-Siberis Sajaanides elavad kamassid. Kamassi keel kuulub koos sölkupi ja matori keelega lõunasamojeedi keelerühma.

Kamassi keelt uurisid Matias Aleksanteri Castrén ja Kai Donner. Donner kogus 20. sajandi alguses keelematerjali, mille andis välja Aulis Joki. 20. sajandi alguses oli keel juba välja suremas. Seda rääkisid vaid mõned pered Abalakovo külas (tänapäeval Krasnojarski krai Sajanski rajooni Malinovski külanõukogus), suurem osa kamasse olid üle läinud hakassi või vene keelele. 1963. aastal leiti külast veel mõned vanurid, kes mäletasid lapsepõlves räägitud keelt. Kamassi keele viimane kõneleja Klavdija Plotnikova suri 1989. aastal.

Eestis on kamassi keelt uurinud Ago Künnap.

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alltoodud tabelis on kamassi arvsõnad.[1]

Kiri 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Ladina kiri op šidə nagur tə'tõ sumna muktu səjpu' šintətõ ammittun bjə
Kirillitsa оп шидэ нагур тэ'ты сумна мукту сэйпу' шинтэты аммиттун бйэ

Sõnavara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sugulus soome-ugri keeltega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osades kamassi sõnades on uurali tüved, mis on sarnased nii samojeedi kui soome-ugri keeltes.

Allpool on toodud näiteid kamassi sõnadest, mille tüvedel on eesti või muud soome-ugri vasted:[viide?]

  • база-, безет- (baza-, bezet-) - pesema
  • ваза (waza) - vask
  • джага (ćaɣa) - jõgi
  • кhи (khi) - kuu
  • кола (kola) - kala
  • колмэ (kolmǝ) - surnukeha
  • куро (kuro) - kurg
  • ле (le) - luu
  • ман (man) - mina
  • миӈэм (mińǝm) - minema
  • мунӱй (munuj), мунӭй (munǝ̑j) - muna
  • мо (mo) - mis
  • не̄ (), не (ne) - naine
  • ним (nim), нэм (nǝm) - nimi
  • пhа (pha) - puu (ungari keeles fa)
  • пил (pil), пьел (pjel), пе̄л (pēl) - pool
  • сима (sima) - silm
  • сы () - süda
  • тан (tan) - sina (mordva keeltes тон (ton))
  • тhу (thu), т’у (t’u) - järv (ungari keeles )

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kai Donner, "Kamassisches Wörterbuch nebst Sprachproben und Hauptzügen der Grammatik", Helsinki 1944.
  • Ago Künnap, "System und Ursprung der kamassischen Flexionssuffixe" I-II, Helsinki 1971-1978.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]