Nganassaani keel

Allikas: Vikipeedia

Nganassaani keel on samojeedi keel, mida kõneles Taimõri poolsaare edela- ja keskosas 2002. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel 500 nganassaani kokku 830 nganassaanist. 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal nganasaani keelt 125 inimest.[1]

Nganasaani keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks.[2]

Kirjaviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

1990. aastatel loodi nganassaani keelele kirjaviis, mis põhineb kürillilisel kirjal. Nganassaani keele kirjutamiseks kasutatav tähestik on selline:

А а Б б В в Г г Д д Е е Ё ё Ж ж
З з З̌ з̌ И и Й й ’’ К к Л л М м
Н н Ӈ ӈ О о Ө ө П п Р р С с Ç ç
Т т У у Ү ү Ф ф Х х Ц ц Ч ч Ш ш
Щ щ Ъ ъ Ы ы Ь ь Э э Ә ә Ю ю Я я

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 20 100 200 1000
ӈуои’’ ситi нагүр четə сəӈхəляӈкə мəтү’’ сяйбə ситiз̌əтə ӈамиайчумə бии’’ ситiбии’’ дир ситiдир биидир

Isikulised asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ainsus Duaal Mitmus
1. мəнə ми мыӈ
2. тəнə тiи тыӈ
3. сыты сытi сытыӈ

Sõnavara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sugulus soome-ugri keeltega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osades nganassani sõnades on uurali tüved, mis on sarnased nii samojeedi kui soome-ugri keeltes.

Allpool on toodud näiteid nganassani sõnadest, mille tüvedel on eesti või muud soome-ugri vasted:

  • колы - kala
  • косюо - kuiv (komi keeles кос ja mordva keeltes коське)
  • куодя, куотəса - surema (soome keeles kuolla)
  • күо - kask (kõiv, mari keeles куэ)
  • маа - mis
  • моу - maa (riik, territoorium)
  • мынсы - minema
  • мəну - muna
  • мəнə - mina
  • мəу - maa (muld)
  • ним - nimi
  • ны - naine
  • сеймы - silm
  • сəə - süda
  • туй - tuli
  • туйся - tulema
  • тəнə - sina (mordva keeltes тон, ungari keeles te)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]