Mansi keel

Allikas: Vikipeedia

Mansi keel (vananenud nimi voguli keel) on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel.

Seda räägitakse Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres, peamiselt Handi-Mansimaal ja Sverdlovski oblastis.

1989. aasta rahvaloenduse andmetel rääkis Venemaal mansi keelt 3184 inimest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli neid vaid 938.[1]

Mansi keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks.[2]

Mansi keel kuulub soome-ugri keelte ugri keelte rühma obiugri harusse. Keel on jaotunud neljaks peamiseks murdeks (ida-, lõuna-, lääne- ja põhja-mansi), mis on üksteisest niivõrd erinevad, et nende rääkijad ei saa teineteisest aru. Lõuna- ja lääne-mansi murded on välja surnud.

Mansi kirjakeel põhineb põhja-mansi murde Sosva murrakul. Mansi kirjakeelele on tüüpiline fikseeritud sõnade järjekord. Lauseehituses on oluline osa määr- ja kesksõnadel.

Esimene kirjateos avaldati 1868. aastal. 1937. aastal võeti kasutusele kirillitsal põhinev kiri.

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 20 100 1000
акв, аква китыг, титыг хӯрум нӣла ат хот сāт нёлолов, нёлолув онтолов, онтолув лов хус сāт сōтыра, сōтыр

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]