Neenetsi keel

Allikas: Vikipeedia

Neenetsi keel (ненэцяʼ вада) on samojeedi keel, mida kõneleb umbes 30 000 neenetsit. Neenetsi keelel on kaks murderühma, mida tänapäeval peetakse enamasti eraldi keelteks ja millel on oma kirjakeel: tundraneenetsi keelt räägitakse põhiliselt Neenetsi autonoomses ringkonnas, Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas ja Krasnojarski krai Taimõri rajoonis ning metsaneenetsi keelt räägitakse Handi-Mansimaal.

Neenetsi (tundraneenetsi) tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

А а Б б В в Г г Д д Е е Ё ё Ж ж
З з И и Й й К к Л л М м Н н Ӈ ӈ
О о П п Р р С с Т т У у Ф ф Х х
Ц ц Ч ч Ш ш Щ щ Ъ ъ Ы ы Ь ь Э э
Ю ю Я я ʼ ʼʼ

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alltoodud tabelis on tundraneenetsi arvsõnad.[1]

Murre 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 20 100 1000
Keskmurre ӈопой сидя няхарʼ тет самляӈг матʼ сиʼʼив синдет хасуйʼю юʼʼ сидя юʼʼ юрʼʼ ёнарʼʼ
Idamurre ӈопой сидя няхар тет самляӈг матʼʼ сиʼʼив сиднтет хасаваюʼʼ юʼʼ сидяʼʼ ю юрʼʼ ёнарʼʼ
Läänemurre опой сидя няр тет самляг мат сив сидтет хабею ю сидью юр ёнар

Sõnavara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sugulus soome-ugri keeltega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osades neenetsi sõnades on uurali tüved, mis on sarnased nii samojeedi kui soome-ugri keeltes.

Allpool on toodud näiteid neenetsi sõnadest, mille tüvedel on eesti või muud soome-ugri vasted:

  • лы - luu
  • мань - mina
  • не - naine
  • нюм’ - nimi
  • палʼ, пар 'tihe' - palju
  • пюлы, пюры - põlv
  • пя - puu
  • сев - silm
  • сей - süda
  • со 'kurk; jõesuue' - suu
  • то 'järv' - ungari keeles
  • ту - tuli
  • халя - kala
  • яха - jõgi

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]