Neenetsi keel

Neenetsi keel (ненэцяʼ вада) on samojeedi keel, mida kõneleb umbes 30 000 neenetsit. Neenetsi keelel on kaks murderühma, mida tänapäeval peetakse enamasti eraldi keelteks ja millel on oma kirjakeel: tundraneenetsi keelt räägitakse põhiliselt Neenetsi autonoomses ringkonnas, Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas ja Krasnojarski krai Taimõri rajoonis ning metsaneenetsi keelt räägitakse Handi-Mansimaal.

Neenetsi (tundraneenetsi) tähestik

А а	Б б	В в	Г г	Д д	Е е	Ё ё	Ж ж
З з	И и	Й й	К к	Л л	М м	Н н	Ӈ ӈ
О о	П п	Р р	С с	Т т	У у	Ф ф	Х х
Ц ц	Ч ч	Ш ш	Щ щ	Ъ ъ	Ы ы	Ь ь	Э э
Ю ю	Я я	ʼ	ʼʼ

Grammatika

Arvsõnad

Alltoodud tabelis on tundraneenetsi arvsõnad.

Murre	1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	20	100	1000
Keskmurre	ӈопой	сидя	няхарʼ	тет	самляӈг	матʼ	сиʼʼив	синдет	хасуйʼю	юʼʼ	сидя юʼʼ	юрʼʼ	ёнарʼʼ
Idamurre	ӈопой	сидя	няхар	тет	самляӈг	матʼʼ	сиʼʼив	сиднтет	хасаваюʼʼ	юʼʼ	сидяʼʼ ю	юрʼʼ	ёнарʼʼ
Läänemurre	опой	сидя	няр	тет	самляг	мат	сив	сидтет	хабею	ю	сидью	юр	ёнар

Sõnavara

Sugulus soome-ugri keeltega

Osades neenetsi sõnades on uurali tüved, mis on sarnased nii samojeedi kui soome-ugri keeltes.

Allpool on toodud näiteid neenetsi sõnadest, mille tüvedel on eesti või muud soome-ugri vasted:

• лы - luu
• мань - mina
• не - naine
• нюм’ - nimi
• палʼ, пар 'tihe' - palju
• пюлы, пюры - põlv
• пя - puu
• сев - silm
• сей - süda
• со 'kurk; jõesuue' - suu
• то 'järv' - ungari keeles tó
• ту - tuli
• халя - kala
• яха - jõgi