Kveeni keel

Allikas: Vikipeedia

Kveeni keel on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid. Varem peeti kveeni keelt soome keele murdeks, see sai vähemuskeele staatuse aastal 2005.

Kveeni keel on lähedaselt seotud kolme soomeugri keelega, mida räägitakse Põhja-Skandinaavias: meänkieli, karjala keel ja soome keel. Kveeni, meä, karjala ja soome keele rääkijad saavad üksteisest üldiselt ilma raskusteta aru.

Kveeni keel on omandanud mitmeid laensõnu norra keelest, näiteks kasutatakse sõna tyskäläinen (sakslane) soomekeelse sõna saksalainen asemel. Kveeni keel kasutab ka mõningaid vanu soome keele sõnu, mida Soomes enam ei kasutata.

2005. aastal arvati olevat Norras 2000–8000 kveeni keele kõnelejat.[viide?]1860-ndatest üritas Norra valitsus kveene assimileerida. Keelati kveeni keele kasutus koolides ja valitsusasutustes, kveenikeelsed kohanimed asendati norra omadega. 1970-ndatest on lubatud kveenidel ja saamlastel kasutada oma keeli. Kveeni kultuuri ja keele vastu on tõusmas huvi ja nende populaarsus kasvab.