Ume saami keel

Ume saami keel on saami keel, mida räägitakse Rootsis ja Norras. See on hääbuv keel, mida räägib emakeelena umbes 10 inimest ning seda räägitakse põhiliselt Umeå jõe ääres Arjeplogi valla põhjaosas ja Arvidsjauri vallas.

Grammatika

Konsonantide vältevahetus

Erinevalt Ume saami lõunanaabrist lõunasaami keelest kasutab Ume saami keel konsonantide vältevaheldust. Astmevaheldus on piiratum kui põhjasaami keeles, sest see ilmneb ainult pärast pikki täishäälikuid või diftonge. Lühikesele täishäälikule järgnev kaashäälik ei osale vältevahelduses.

Verbid

Isikud ja grammatilised arvud

Ume saami keeles on tegusõnad kolmes isikus:

• esimene isik
• teine isik
• kolmas isik

Ume saami keeles on kolm grammatilist arvu: ainsus, kaksus (duaal) ja mitmus.

Kõneviis

Ume saami keeles on kaks kõneviisi:

• kindel kõneviis
• käskiv kõneviis

Eitusverb

Ume saami keeles on sarnaselt soome keelele, eesti keelele ja teistele saami keeltele eitusverb. Ume saami keeles pöördub negatiivne verb vastavalt kõneviisile (kindel, käskiv), isikule (esimene, teine, kolmas) ja arvule (ainsus, kaksus, mitmus).

Kirjasüsteem

Ume saami keel on üks neljast saami keelest, millel pole ametlikku kirjakeelt hoolimata sellest, et see oli esimene saami keel, mida kasutati laialdaselt kirjutamiseks. Uus Testament avaldati Umeå saami keeles 1755 ning esimene saamikeelne Piibel oli Umeå saamikeelne (1811).

Näide

Lehekülge või malli tuleb tõlkida ja kohandada!

Ümberkirjutus	Rootsi tõlge	Inglise tõlge
Båtsuoj-bieŋjuv galggá báddie-gietjiesna álggiet lieratit. De tjuavrrá jiehtja viegadit ráddiesta ráddáje jah nav ájaj livva-sijiesna, guh jiehtják súhph. Die galggá daina báddie-bieŋjijne viegadit bijrra ieluon, nav júhtie biegŋja galggá vuöjdniet gúktie almatjh gelggh dahkat. Lierruo-biegŋja daggár bälij vánatallá ieluon bijrra ja ij akttak bijgŋuolissa luöjtieh. Die måddie bálliena daggár biegŋja, juhka ij leäh ållást lieratuvvama, die butsijda válldá ja dulvada. De daggár bälij tjuavrrá suv báddáje válldiet jah slåvvat.	Renhunden ska man börja lära i koppel. Då måste man själv springa från den ena kanten till den andra (av renhjorden) och så också på (renarnas) viloplats, medan de andra äter. Då ska man med den där bandhunden springa runt hjorden, så att hunden ser, hur folket gör. Lärohunden springer en sådan gång runt hjorden och låter ingen undslippa. Så finns det ofta sådana hundar, som inte har lärt sig helt, som tar någon ren och jagar iväg den. Då måste man en sådan gång sätta band på den och slå den.	A reindeer herding dog must begin its training with an already trained dog. Then one has to run from one side [of the herd] to the other and also on the area where they [the reindeer] rest, while others are eating. One must run around the herd with the dog [to be trained] on a lead, so that the dog sees how people do it. The trained dog then runs around the herd and does not allow any to slip away. There are often dogs that are not fully trained [and] who single out a reindeer and drive it away [i.e., to kill it]. Then one must put a lead on that [dog] and kill it.

Lingid

• Sámi lottit Sápmis leiduvate lindude nimed paljudes keeltes, sealhulgas koltasaami ja inglise keeles. Otsingufunktsioon töötab ainult soomekeelse sisendsõnaga.

Saami keeled

lõunasaami keel – Ume saami keel – Pite saami keel – Lule saami keel – põhjasaami keel – Inari saami keel – Kemi saami keel – koltasaami keel – Akkala saami keel – Kildini saami keel – turjasaami keel