Ume saami keel

Allikas: Vikipeedia

Ume saami keel on saami keel, mida räägitakse Rootsis ja Norras. See on hääbuv keel, mida räägib emakeelena umbes 10 inimest ning seda räägitakse põhiliselt Umeå jõe ääres Arjeplogi valla põhjaosas ja Arvidsjauri vallas.

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konsonantide vältevahetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevalt Ume saami lõunanaabrist lõunasaami keelest kasutab Ume saami keel konsonantide vältevaheldust. Astmevaheldus on piiratum kui põhjasaami keeles, sest see ilmneb ainult pärast pikki täishäälikuid või diftonge. Lühikesele täishäälikule järgnev kaashäälik ei osale vältevahelduses.

Verbid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isikud ja grammatilised arvud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ume saami keeles on tegusõnad kolmes isikus:

Ume saami keeles on kolm grammatilist arvu: ainsus, kaksus (duaal) ja mitmus.

Kõneviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ume saami keeles on kaks kõneviisi:

  • kindel kõneviis
  • käskiv kõneviis

Eitusverb[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ume saami keeles on sarnaselt soome keelele, eesti keelele ja teistele saami keeltele eitusverb. Ume saami keeles pöördub negatiivne verb vastavalt kõneviisile (kindel, käskiv), isikule (esimene, teine, kolmas) ja arvule (ainsus, kaksus, mitmus).

Kirjasüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ume saami keel on üks neljast saami keelest, millel pole ametlikku kirjakeelt hoolimata sellest, et see oli esimene saami keel, mida kasutati laialdaselt kirjutamiseks. Uus Testament avaldati Umeå saami keeles 1755 ning esimene saamikeelne Piibel oli Umeå saamikeelne (1811).

Näide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada!
Ümberkirjutus Rootsi tõlge Inglise tõlge
Båtsuoj-bieŋjuv galggá báddie-gietjiesna álggiet lieratit. De tjuavrrá jiehtja viegadit ráddiesta ráddáje jah nav ájaj livva-sijiesna, guh jiehtják súhph. Die galggá daina báddie-bieŋjijne viegadit bijrra ieluon, nav júhtie biegŋja galggá vuöjdniet gúktie almatjh gelggh dahkat. Lierruo-biegŋja daggár bälij vánatallá ieluon bijrra ja ij akttak bijgŋuolissa luöjtieh. Die måddie bálliena daggár biegŋja, juhka ij leäh ållást lieratuvvama, die butsijda válldá ja dulvada. De daggár bälij tjuavrrá suv báddáje válldiet jah slåvvat.

Renhunden ska man börja lära i koppel. Då måste man själv springa från den ena kanten till den andra (av renhjorden) och så också på (renarnas) viloplats, medan de andra äter. Då ska man med den där bandhunden springa runt hjorden, så att hunden ser, hur folket gör. Lärohunden springer en sådan gång runt hjorden och låter ingen undslippa. Så finns det ofta sådana hundar, som inte har lärt sig helt, som tar någon ren och jagar iväg den. Då måste man en sådan gång sätta band på den och slå den.

A reindeer herding dog must begin its training with an already trained dog. Then one has to run from one side [of the herd] to the other and also on the area where they [the reindeer] rest, while others are eating. One must run around the herd with the dog [to be trained] on a lead, so that the dog sees how people do it. The trained dog then runs around the herd and does not allow any to slip away. There are often dogs that are not fully trained [and] who single out a reindeer and drive it away [i.e., to kill it]. Then one must put a lead on that [dog] and kill it.

Lingid[muuda | redigeeri lähteteksti]