D

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib tähestiku tähest; noodinimetuse kohta vaata D (muusika)

D (d) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike neljas täht. Võõrtähtedeta eesti tähestikus on D kolmas täht.

Hääldus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles märgib d omasõnades nõrka helitut alveolaarset klusiili. See esineb neis ainult sõna sees vokaalide vahel ning helilise konsonandi kõrval ja sõna lõpus. Võõrsõnades esineb d ka sõna alguses, kus ta märgib tugevat helitut alveolaarset klusiili.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

D-täht on alguse saanud semi kirjade tähest dalet, mis pärineb kala või ust tähistavast Egiptuse hieroglüüfist.

Ladina tähestiku täht D tuleneb kreeka kirja tähest delta.

Etruski kirja ja ladina kirja tähe nimi on de.

Ruunikirjas vastab sellele ruun dagaz.


Algsemi kala Foiniikia daleth Kreeka delta Etruski D Rooma D
Algsemi 'kala' Foiniikia daleth Kreeka delta (täht) Etruski D Ladina D

Koodid[muuda | muuda lähteteksti]

Tähe D ASCII-kood on 68 ja tähe d ASCII-kood on 100.

D ja d sümbolite, tähiste ja lühenditena[muuda | muuda lähteteksti]

on kümnendarvude hulk.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]