Taube

Allikas: Vikipeedia
Taubede suguvõsavapp.

Taube [varem ka Tuve, Thuwe (kumbki kirjutusviis ei tähenda ei saksa ega eesti keeles tuvi, vaid vapil kujutatud tüve); vene Таубе] on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.[1]

1668. aastal sai ooberst Eduard Taube naturalisatsiooni kaudu Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti samal aastal Rootsi rüütelkonda (nr.734). [2] [3]

1746 immatrikuleeriti suguvõsa Eestimaa (Nr.59) ja 1747. aastal Liivimaa (Nr.18) rüütelkonda. [4] [5]

Eestimaal kuulusid suguvõsale erinevatel aegadel: Maidla (Maidel), Kose-Uuemõisa (Nova Curia, hiljem Neuenhof), Riguldi (Rickholz), Laupa (Laupa), Vidruka (Widdruck), Edise (Etz), Vääna (Fähna), Koonu (Kono), Purtse (Issen), Püssi (Pühs; Neu-Isenhof), Maardu (Maart) ja Haljava (Hallinap), ning Liivimaal Kudina (Kudding), Tsooru (Fierenhof, Fyer) ja Cesvaine (Seßwegen) mõisad.

Suguvõsa liikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maidla ja Carlö liin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carlö vabahärrade vapp.

Juuru kihelkonna Maidla mõisa haru. Sellest liinist põlvnesid ka Österbotteni Carlöö haru, kes 1652 immatrikuleeriti Taube af Karlö vabahärrasuguvõsana nr.34 Rootsi rüütelkonda.[6] Vabahärrasuguvõsa immatrikuleeriti ka Eestimaa (Nr.60) ja Liivimaa (Nr.357) rüütelkonda, ning Venemaal aastatel 1855, 1857, 1865 & 1866.

Riguldi-Laupa liin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vidruka liin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ohekatku liin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestimaalt Ohekatkust pärit Rootsi Taube af Odenkat[9] vabahärrade suguvõsa nr.110 (1692. a. intr. 1719)[10] ja krahvisuguvõsa nr.112 (1734. a. intr. 1802).[11]

Edise-Purtse liin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle haru esivanemaks oli Kahekümneviieaastases sõjas 4. veebruaril 1590 Narva all langenud Edise ja Purtse härra Loff Tuve, kelle järeltulijad kasutasid perekonnanimena ka Taube von der Issen.

Järvakandi liin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püssi-Maardu-Haljava liin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksimaa liin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestimaalt pärit Saksimaa kuurvürstliku ülemõuemarssali ja ülemtallimeistri Dietrich von Taube poolt 1615. aastal ostetud Klaffenbachi loss (varem Schloss Neukirchen), Chemnitzis Saksimaal.[15]

19. juunil 1638 said Haljava mõisniku ja Eestimaa maanõuniku Johann von Taube (surnud 1603) Saksimaa kuurvürstiriigis kuurvürst Johann Georg I teenistuses olnud pojad, ooberst ja Dresdeni komandant Claus (1593–1654), kindralmajor Dietrich (1594–1639) ja ülemtallimeister Reinhardt (1595–1662), ning pojapoeg, Haljava mõisnik Johann Georg (1627–1665) Viinis riigivabahärratiitli.[16] [17] [2]


  • Johann Georg von Taube (1750–1830), Venemaa haru esiisa (Vene Иоганн Георг Таубе)[20]
    • Ferdinand von Taube (1805–1870), insener, tõeline riiginõunik, Raudteede osakonna asedirektor (Vene Фердинанд Иванович Таубе)
      • Alexander von Taube (1834–1897), (Vene Александр Фердинандович Таубе)
      • Mihhail von Taube (1855–1924), Venemaa matemaatik, poeet ja publitsist (Vene Михаил Фердинандович Таубе) [3]
      • Sergei von Taube (1877–1931), Venemaa ökonomist, OGPU poolt Nõukogude vastase tegevuse eest mahalastud (Vene Сергей Фердинандович Таубе)

Tsooru-Cesvaine liin[muuda | redigeeri lähteteksti]

30. aprillil 1572 sai Andreas Tuve (surnud 1460) järglane, Liivimaa Cesvaine ja Rõuge kihelkonna Tsooru härra Joannes Taube Poola kuningas Zygmunt II Augustilt vabahärra tiitli. Tema pojapoeg, rittmeister Georg Johan Taube immatrikuleeriti 1680. aastal Rootsi rüütelkonda Taube af Sesswegen vabahärrade suguvõsana nr.78. [21] Suguvõsa haru oli immatrikuleeritud Kuramaa rüütelkonda Nr.158 all ja neile kuulus Kuramaal Ērbērģe (Herbergen) mõis.

Kudina liin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kudinast, Liivimaalt pärit Rootsi Taube af Kudding vabahärrade suguvõsa nr.66 (1675. a.) [22] ja krahvisuguvõsa nr.62 (1719. a. intr. 1719)[23], mille esiisaks oli Heinrich Tuve.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Band 1.2: Estland, Görlitz, 1930, lk.370–391 lk.48
  2. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.572
  3. riddarhuset.se: Taube aadlisuguvõsast nr.734 (rootsi keeles)
  4. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Taube
  5. Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info, Eestimaa ja Liivimaa Taubede suguvõsa vapp, Rootsi ja Poola vabahärrade vapid
  6. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.83–84
  7. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Berend von Taube
  8. Heinrich Göseken: Manuductio ad Linguam Oesthonicam..., Reval : Adolph Simon, 1660 Digitaalselt
  9. Sveriges ridderskaps och adels kalender, 1923, lk.1228–1229 (Rootsi vabahärrade suguvõsa "Taube af Odenkat" nr.110)
  10. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.137–138
  11. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1808, lk.46–50
  12. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Fredric Evert von Taube
  13. Carl Frederik Bricka: Dansk biografisk Lexikon / XII. Bind., 1887–1905, lk.180
  14. Norsk biografisk leksikon (NBL): Gerlof Nettelhorst
  15. Wasserschloss Klaffenbach
  16. Ernst Heinrich Kneschke: Neues allgemeines deutsches Adels-lexikon, 1996, lk.140–142
  17. Kurfürstlich Sächsischer Hof-, Militär- und Civil-Staat zur Zeit Johann Georgs des Ersten / Forschungen auf dem Gebiete der neueren Geschichte 1., hrsg. von Karl August Müller, Dresden und Leipzig, 1838, lk. 235–242
  18. http://www.rothnausslitz.uwesteglich.de/Chronik/Herrschaften.htm
  19. Ajalooarhiivi kinnistute register: Haljava mõis (Harju-Jaani khk)
  20. http://www.petergen.com/bovkalo/taube.html
  21. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.121
  22. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.112–113
  23. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.47
  24. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.421

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Michael von Taube: Stammtafel des freiherrlichen Zweiges der Familie v. Taube aus dem Hause Maart und Hallinap in seinen Verzweigungen nach Estland, Sachsen, Preussen und Russland / von Dr. jur. Michael Frhr. v. Taube., St. Petersburg, [1899]
  • Michael von Taube: Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt : Im Auftr. d. Frh.-Taubeschen Familienstiftung <d. Sächs.-preuß. Linie in Rußland> hrsg. v. Michael Frhr. v. Taube. Abt. I. Geschichte d. uradeligen Geschlechts Taube 0. Besitzerspezifische Fußnote, St. Petersburg Watsar 1910
  • Michael von Taube: Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt (Abt. 2, Urkundenbuch des uradeligen Geschlechts Taube. Bd. 1, Urkunden und Regesten bis 1561. Lfg. 1, bis 1500), 1911
  • Michael von Taube: Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt (Abt. 2, Urkundenbuch des uradeligen Geschlechts Taube. Bd. 1, Urkunden und Regesten bis 1561. Lfg. 2, bis 1535), 1914
  • Släkten Taube : familjebok med ättartal, porträtter, biografiska notiser och öfversikt af Livländska ordensländernas historia / afgifven af Ad. Taube., Helsingborg 1913
  • Björn Taube: Släkten Taube, förut kallad Tuve. Familjebok., Stockholm 1939. 493 lk.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]