Borodino lahing

Allikas: Vikipeedia
Borodino lahing
osa Napoleoni 1812. aasta sõjakäigust Venemaale ja Napoleoni sõdadest
Toimumisaeg 7. september 1812
Toimumiskoht Venemaa keisririik
Osalised
Flag of France.svg Prantsuse esimene keisririik
Flag of the Duchy of Warsaw.svg Varssavi hertsogiriik
Flag of Prussia 1892-1918.svg Preisi kuningriik
Flag of the Kingdom of Westphalia.svgVestfaali kuningriik
Romanov Flag.svg Venemaa keisririik
Väejuhid või liidrid
Flag of France.svg Napoleon I
Flag of the Duchy of Warsaw.svgJózef Poniatowski
Flag of France.svg Michel Ney
Romanov Flag.svg Mihhail Kutuzov
Romanov Flag.svg Pjotr Bagration

Borodino lahing oli 7. septembril 1812 Venemaal Borodino lähedal toimunud lahing Napoleoni sõdade käigus Venemaale tunginud Napoleon I-se juhitavate Prantsuse esimene keisririigi ja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi juhitud Venemaa keisririigi sõjavägede vahel.

Eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa sõjakäigu esimese kolme kuuga kaotas Napoleon kolmandiku oma vägedest peamiselt haiguste ja muude raskuste tõttu, pidades ainult ühe märkimisväärse lahingu Smolenski all. Septembri alguses otsustas eakas Vene väejuht Mihhail Goleništšev-Kutuzov võtta vastu lahingu Borodino all, tugevdades looduslikult niigi head kaitsepositsiooni - künkad jõe ja metsa vahel - välikindlustustega.

Lahingu kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prantslastel oli 130 000 meest, venelastel 120 000.

Otsustavat võitu ihkav Napoleon võttis Vene liinide vastu ette mitu otserünnakut. Vastase tihe suurtükituli laastas metsikult tema jalaväe ridu, kuid samasuguse toimega oli ka prantslaste tuli venelaste vasturünnakute ajal. Prantslased vallutasid venelaste tsentris niinimetatud Suure reduudi ja kuigi see avas võimaluse Vene armee purustada, keeldus Napoleon lahingusse paiskamast 30 000 -list reservväge, mis andis venelastele võimaluse allesjäänud armeega ilma paanikata taanduda.

Prantslastel oli 30 000 langenut või haavatut; venelastel 44 000 langenut või haavatut.

Lahingust osavõtnud väed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa keisiririigi relvajõud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülemjuhataja, jalaväekindral Mihhail Goleništšev-Kutuzov

Peakorter:Staabiülem, ratsaväekindral Leonti Bennigsen, Kindralkortmeister, kindralmajor Mihhail Vistitski, kortermeister Karl Wilhelm von Toll;

1. Läänearmee, ülemjuhataja Michael Andreas Barclay de Tolly

Prantsuse esimene keisririik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülemjuhataja:Prantsuse esimese keisririigi Imperaator Napoleon Bonaparte.

Vasak tiib
  • IV korpus: Eugene.
    • Itaalia kuninglik kaardivägi - 6 pataljoni jalaväge, 6 kompaniid ratsaväge, 4 patareid 6 tolliseid ja 2 patareid 12 tolliseid suurtükke.
    • 13. diviis - 16 pataljoni jalaväge ja 10 tollist suurtükki ning 4 haubitsat.
    • 14. diviis
    • 1. diviis - 15 pataljoni jalaväge ja 4 patareid 6 tolliseid suurtükke.
    • 3. diviis - 19 pataljoni jalaväge ja 4 patareid 6 tolliseid suurtükke.
    • korpuse suurtükivägi: 5 patareid.
    • korpuse ratsavägi: 12 eskadroni.
  • VI ratsakorpus
    • III reservratsaväekorpus - 24 eskadroni ja patarei suurtükke.
    • 6. raskediviis - 12 eskadroni kürasiire ja 2 patareid suurtükke.
Tsenter - Napoleon I
  • III korpus - Michel Ney.
    • 10. diviis - 16 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6 tolliseid suurtükke.
    • 11. diviis - 12 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6 tolliseid suurtükke.
    • 25. diviis - 3 pataljoni jalaväge ja 4 patareid 6 tolliseid suurtükke.
    • Korpuse ratsavägi - 25 eskadroni
  • VIII korpus - Junot
    • 23 diviis - 11 pataljoni jalaväge ja 1 patarei 6 tolliseid suurtükke.
    • 24 diviis - 4 pataljoni jalaväge ja 1,5 patareid 6 tolliseid suurtükke.
    • Korpuse ratsavägi - 12 eskadroni
    • Korpuse suurtükivägi - patarei 6 tolliseid ja patarei 12 tolliseid suurtükke.
  • IV korpus - Latour-Maubourg
    • 4. kerge ratsadiviis - 9 ulaanieskadroni
    • 7. kürasiir diviis - 16 eskadroni + rügement.
    • korpuse suurtükivägi - 2 patareid 6 tolliseid suurtükke.
  • I korpus - Davout
    • 2. diviis - 17 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6 tolliseid suurtükke.
    • 4. diviis - 10 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6 tolliseid suurtükke.
    • 5. diviis - 20 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6 tolliseid suurtükke.
    • Korpuse ratsavägi - 16 eskadroni ratsaväge
  • I reserv ratsakorpus
    • 1. kerge ratsaväediviis - 28 eskadroni ratsaväge ja patarei 6 tolliseid suurtükke
    • 1. kürasiir diviis - 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge ja 2 patareid 6 tolliseid suurtükke.
    • 5. kürasiir diviis - 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge ja 2 patareid 6 tolliseid suurtükke.
  • II reserv ratsaväekorpus
    • 2. kerge ratsaväediviis - 26 eskadroni ratsaväge
    • 2. kürasiir diviis - 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge ja 2 patareid 6 tolliseid suurtükke.
    • 4. kürasiir diviis - 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge
Parem tiib - prints Józef Poniatowski
  • V korpus - Poniatowski
    • 16 diviis - 9 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6 tolliseid suurtükke.
    • 18 diviis - 9 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6 tolliseid suurtükke.
    • Korpuse ratsavägi - 12 eskadroni
Reserv - Mortier
  • 2. diviis - 8 pataljoni jalaväge ja 4 patareid suurtükke.
  • 3. diviis - 10 pataljoni jalaväge ja 2 patareid suurtükke.
  • Visla Leegion - 6 pataljoni jalaväge.
  • Kaardiväe ratsadiviis - 16 eskadroni ratsaväge.
  • Kaardiväe brigaad - 11 pataljoni jalaväge ja 2 patareid suurtükiväge
  • Kaardiväe suurtükivägi - 7 patareid suurtükiväge[2].

Lahingu tagajärg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lahinguga avas Napoleon tee Moskvasse kuid kasutamata jäi võimalus Vene armee purustada. Olgugi, et Moskva vallutati, keeldusid venelased alla andmast, taganedes lõpututele Venemaa põhjapoolsetele aladele ning nüüd pidid hoopis sissetungijad lõikavas talvepakases taganema.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]