Tallinna toomkirik

Allikas: Vikipeedia
Tallinna Piiskoplik Toomkirik
St. Mary's cathedral.jpg
Riik Flag of Estonia.svg Eesti
Asukoht Tallinn
Harju maakond
Ehituse algus 1230. aastad
Ehituse lõpp 1240
Esmamainimine 1219
Koordinaadid 59° 26′ 13,4″ N, 24° 44′ 20,7″ E59.43704444444424.739072222222koordinaadid: 59° 26′ 13,4″ N, 24° 44′ 20,7″ E
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga
Toomkirik 2005. aastal
Toomkiriku kesklööv
Toomkiriku torni muna ja tuulelipp.

Tallinna Piiskoplik Toomkirik on pühakoda Tallinnas. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus.

Tallinna toomkirik on pühitsetud Neitsi Maarjale, nagu ka Saksa ordu ja Taani kuninga ristiretkega vallutatud Vana-Liivimaa[1].

Toomkirikut mainiti esmakordselt 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel. Valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogiriigi) peakiriku.

Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud, piiskopid ja superintendendid.

Toomkiriku hoone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toomkiriku hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel. Valmis sai see 1240. aastal.

Aastatel 1430-1460 (15 saj. keskel) ehitati kirikuhoone ümber kolmelööviliseks basiilikaks[2].

Kirik ja suur osa Toompea hoonestusest hävis 1684. aasta Toompea tulekahjus. Toomkiriku gooti stiilis tornikiiver hävis ning aastatel 17781779 ehitati uus barokkstiilis tornikiiver.

1927. aastal otsustas konsistoorium teha Toomkirikust "ühe korraliku kiriku". Muu hulgas võeti maha kirikus olnud vapid. Sel puhul kirjutati ajalehes Vaba Maa: "Meie arvates oleks haridusministeeriumil tulnud ikkagi viibimata lõpetada konsistooriumi poolt ette võetud "remont" Toomkirikus, mis täiesti seadusevastaselt alati. Konsistooriumi inimestel näib puuduvat täielikult igasugune närv meie maa ajaloo ja kunsti väärtuste hindamiseks ja ei või olla sellepärast mingisugust kindlustust võimalikkude üllatuste ärahoidmiseks, mis meile võivad kalliks maksma minna[3]."

Kiriku altar ja kantsel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiriku altari valmistasid Nicodemus Tessin noorem ja Christian Ackermann 1696. aastal, altarimaali "Kristus ristil" Eduard von Gebhardt 1866. aastal. Barokkstiilis kiriku kantsli tegi Christian Ackermann 1686. aastal.

Kiriku orel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ainulaadse oreli ehitas 1878. aastal tuntud saksa orelimeister Friedrich Ladegast. Algselt kolme manuaali ja 49 registriga orelit laiendati 1913. aastal Wilhelm Saueri firmas Frankfurdis Saksamaal. Sellel oli nüüd 71 registrit ligi 4500 vilega, algsest säilitati 27 registrit.

1998. aastal remonditi orelit põhjalikult. Selleks loodi 1995. aastal Tallinna Toomkiriku Oreli Fond. Restaureerimise käigus uuendati aastakümnetega kulunud pneumaatiline mängumehhanism, valmistati üks uus register ja intoneeriti ümber kümmekond. Tööde teostajaks oli Saksa restaureerimisfirma Christian Scheffler Sieversdorfist Saksamaal.

Kiriku kellad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toomkirikul on 2 suurt kella: Maarjakell ja Salvator 1685. aastast ja 2 väikest kirikukella 1792. aastast.

Kiriku kogudus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toomkirikut ja selle kogudust on läbi ajaloo seostatud eelkõige saksa kogudusega, kuna Toomkiriku põhilisteks liikmeteks olid Harjumaa kohalik aadelkond ning Tallinna linna saksa rahvusest kaupmehed. Ametlikult asutati eestikeelne toomkogudus Rootsi ajal, 1636. aastal.

Tallinna Toomkiriku saksa koguduse õpetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna Toomkiriku saksa kogudus

EELK koguduse õpetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1927. aastast võeti kirik seniselt Tallinna Toomkiriku saksa koguduselt ära ja asutati uus, Eesti evangeeliumi luteri usu Toomkogudus, hilisem EELK Piiskoplik Toomkogudus. Senised saksa koguduse liikmed astusid Oleviste ja Niguliste kogudusse. Kiriku uksed avati muukrauaga ja kirik anti Toompea lossi komandandi major Konstantin Kanepi järelevalve alla[4]. 3. aprillil 1927 pidas piiskop Hugo Bernhard Rahamägi kirikus esimese eestikeelse jumalateenistuse[5].

Kirikusse maetuid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna toomkirik oli Eestimaa Rüütelkonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik.

Maetu Info Hauatähise autor Valmimisaasta
Arnoldus (suri 1301) preester
Sander de Pal (surnud 1344) kanoonik
Woldemarus Sorsever tundmatu Tallinna kiviraidur 14. sajand
Johannes Rekeling (suri 1401) Tallinna piiskop 1390–1403
Simon von der Borch Tallinna piiskop 1477–1492
Nicolaus Roddendorp Tallinna piiskop 1492–1509
Margareta Eriksdotter (1497–1536) Gustav I õde, Hoya krahvi Johanni abikaasa
J. Taube u. 1562
Pontus De la Gardie (1520–1585) Rootsi väejuht, P. De la Gardie ja S. Gyllenhielmi hauamonument-sarkofaag ja epitaaf[7] Arent Passer 1589–1595
Sofia Gyllenhielm (1520–1583) Johan III tütar, Pontus De la Gardie abikaasa, P. De la Gardie ja S. Gyllenhielmi hauamonument-sarkofaag ja epitaaf[8] Arent Passer 1589–1595
Olof Ryning (surnud 1589) Rootsi õuemarssal, Eestimaa asehaldur, Tyresö isand Hans von Aken 1594
Caspar von Tiesenhausen Kiiu mõisnik, Haapsalu asehaldur Arent Passer 1599
Märta Oxenstierna Caspar von Tiesenhauseni abikaasa Arent Passer 1599
Otto von Uexküll (surnud 1601) Rootsi feldmarssal Arent Passer u. 1601
Karl Henriksson Horn (u. 1550–1601) Rootsi väejuht Arent Passer u. 1601
Agnes von Delwig Karl Henriksson Horni abikaasa Arent Passer
Richard Rosencrantz (surnud 1622) Pärnu asehaldur Arent Passer u. 1623
Margaretha Fahrensbach Richard Rosencranzi ja Thomas von Rammi abikaasa Arent Passer u. 1623
Thomas von Ramm (surnud 1631) Riia bürgermeister ja Tartu õuekohtu president Arent Passeri töökoda 1634
Krahv Franz Bernhard von Thurn (1592–1628) Rootsi sõjaväelane
Christian von Thurn (1624–1640) Franz Bernhard von Thurni poeg
Krahv Heinrich Matthias von Thurn (1567–1640) Böömi aadlimees, Ferdinand II vastase mässu eestvedajaid, hiljem Rootsi diplomaat ja sõjaväelane
Heinrich Burtt Rootsi sõjaväelane tundmatu Tallinna kiviraidur 17. sajandi keskapaik
Magdalene von Vietinghoff Heinrich Burtti abikaasa tundmatu Tallinna kiviraidur 17. sajandi keskpaik
Hans Wrangel (suri 1663) tundmatu Tallinna kiviraidur 1660. aastad
Elisabeth Tiesenhausen Hans Wrangeli abikaasa tundmatu Tallinna kiviraidur 1660. aastad
Caspar Wrede (maeti 1667) tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1667
Sophia Taube Caspar Wrede abikaasa tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1667
Lars Persson (surnud 1667) Kuninglik kirjutaja Tallinna linnuses tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1667
Jacob Johann Hastfer (surnud 1674) Rootsi sõjaväelane, Eestimaa rüütelkonna maanõunik Nicolaes Millich 1676
Fabian von Fersen (1626–1677) Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane Johann Gustav Stockenberg 17. sajandi II pool
Sabina Elisabeth von Westerhagen Fabian von Ferseni abikaasa Johann Gustav Stockenberg 17. sajandi II pool
Otto Reinhold Taube (surnud 1689) maapealik Johann Gustav Stockenberg 17. sajandi IV veerand
Margareta Oxe Otto Reinhold von Taube abikaasa Johann Gustav Stockenberg 17. sajandi IV veerand
Hans von Wrangell (1626–1691) Kuusiku, Vasta ja Tuhala mõisnik, Rootsi sõjaväelane (ooberst) ja kammerhärra, Eestimaa maanõunik tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1692
Margaretha von Lode Hans von Wrangelli abikaasa tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1692
Reinhold von Lode Pahkla mõisnik tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1695
Reinhold von Wrangell tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1695
Catharina Elisabeth Nieroth Reinhold Wrangelli abikaasa tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1695
Otto Johann von Taube Edise ja Koonu mõisnik tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1696
Otto Wilhelm von Fersen (1623–1703) Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane Johan Gustav Stockenberg? 18. sajandi algus
Carl Johann von Huene (surnud 1743) major tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1743
Karl von Wrangell (1677–1758) Koila, Kohatu, Kirna ja Kirdalu mõisnik, kapten, Eestimaa maanõunik
Samuel Greigh (1736–1788) Vene mereväeohvitser Giacomo Quarenghi
Krahv Ferdinand von Tiesenhausen (1782–1805) Aleksander I tiibadjutant u. 1806
Adam Johann von Krusenstern (1770–1846) Vene maadeavastaja Johann Gottfried Exner 1848

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Villem Raam ja Kaur Altoa, Toomkirik ja Eesti arhitektuur. Tallinn Entsüklopeedia Tallinn 1-2. 2004
  2. Sulev Mäeväli. Ajaloo-ja ehitusmälestisi Tallinnas.1981
  3. Toomkiriku "remonteerijad" kutsutakse korrale. Vaba Maa, 7. oktoober 1927, nr. 235, lk. 7
  4. Tallinna sakslased sõjajalal. Esmaspäev, 21. veebruar 1927, nr. 8, lk. 1.
  5. Piiskop oma kirikus. Esmaspäev, 4. aprill 1927, nr. 14, lk. 1.
  6. Tallinna Piiskoplikku Toomkoguduse vaimulikud, Tallinna Piiskoplikku Toomkirik (vaadatud 16. august 2013)
  7. 1332 P. De la Gardie ja S. Gyllenhielmi hauamonument-sarkofaag ja epitaaf, A. Passer, 1589-1595 (dolomiit, Märjamaa kivi, graniit, osaline kullatis) • Mälestised
  8. 1332 P. De la Gardie ja S. Gyllenhielmi hauamonument-sarkofaag ja epitaaf, A. Passer, 1589-1595 (dolomiit, Märjamaa kivi, graniit, osaline kullatis) • Mälestised

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Toomkiriku tüliküsimus lõplikult lahendatud. Kaja, 6. oktoober 1934, nr. 236, lk. 4.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]