Tallinna toomkirik
| Tallinna toomkirik | |
 |
|
| Riik |  Eesti |
|---|---|
| Asukoht | Tallinn Harju maakond |
| Ehituse algus | 1230ndad |
| Ehituse lõpp | 1240 |
| Esmamainimine | 1219 |
| Koordinaadid | 59° 26′ 13,4″ N, 24° 44′ 20,7″ Ekoordinaadid: 59° 26′ 13,4″ N, 24° 44′ 20,7″ E |
Tallinna toomkirik on pühakoda Tallinnas. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus.
Tallinna toomkirik on pühitsetud Neitsi Maarjale, nagu ka Saksa ordu ja Taani kuninga ristiretkega vallutatud Vana-Liivimaa[1].
Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel. Valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku.
Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud, piiskopid ja superintendendid.
Sisukord |
Toomkiriku hoone [muuda]
Toomkiriku hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel. Valmis sai see 1240. aastal.
Aastatel 1430-1460 (15 saj. keskel) ehitati kirikuhoone ümber kolmelööviliseks basiilikaks[2].
Kirik ja suur osa Toompea hoonestusest hävis 1684. aasta Toompea tulekahjus. Toomkiriku gootikastiilis tornikiiver hävis ning aastatel 1778–1779 ehitati uus barokkstiilis tornikiiver.
1927. aastal otsustas konsistoorium teha Toomkirikust "ühe korraliku kiriku". Muu hulgas võeti maha kirikus olnud vapid. Sel puhul kirjutati ajalehes Vaba Maa: "Meie arvates oleks haridusministeeriumil tulnud ikkagi viibimata lõpetada konsistooriumi poolt ette võetud "remont" Toomkirikus, mis täiesti seadusevastaselt alati. Konsistooriumi inimestel näib puuduvat täielikult igasugune närv meie maa ajaloo ja kunsti väärtuste hindamiseks ja ei või olla sellepärast mingisugust kindlustust võimalikkude üllatuste ärahoidmiseks, mis meile võivad kalliks maksma minna[3]."
Kiriku altar ja kantsel [muuda]
Kiriku altari valmistasid Nicodemus Tessin noorem ja Christian Ackermann 1696. aastal, altarimaali "Kristus ristil" Eduard von Gebhardt 1866. aastal. Barokkstiilis kiriku kantsli tegi Christian Ackermann 1686. aastal.
Kiriku orel [muuda]
Ainulaadse oreli ehitas 1878. aastal tuntud saksa orelimeister Friedrich Ladegast. Algselt kolme manuaali ja 49 registriga orelit laiendati 1913. aastal Wilhelm Saueri firmas Frankfurdis Saksamaal. Sellel oli nüüd 71 registrit ligi 4500 vilega, algsest säilitati 27 registrit. 1998. aastal remonditi orelit põhjalikult. Restaureerimise käigus uuendati aastakümnetega kulunud pneumaatiline mängumehhanism, valmistati üks uus register ja intoneeriti ümber kümmekond. Tööde teostajaks oli Saksa restaureerimisfirma Christian Scheffler Sieversdorfist Saksamaal.
Kiriku kellad [muuda]
Toomkirikul on 2 suurt kella: Maarjakell ja Salvator 1685. aastast ja 2 väikest kirikukella 1792. aastast.
Kiriku kogudus [muuda]
1927. aastast võeti kirik seniselt baltisaksa koguduselt ära ja asutati uus, EELK Piiskoplik Toomkogudus.
Kirikusse maetuid [muuda]
Tallinna toomkirik oli Eestimaa Rüütelkonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik.
| Maetu | Info | Hauatähise autor | Valmimisaasta |
|---|---|---|---|
| Arnoldus (suri 1301) | preester | ||
| Sander de Pal (surnud 1344) | kanoonik | ||
| Woldemarus Sorsever | tundmatu Tallinna kiviraidur | 14. sajand | |
| Johannes Rekeling (suri 1401) | Tallinna piiskop 1390–1403 | ||
| Simon von der Borch | Tallinna piiskop 1477–1492 | ||
| Nicolaus Roddendorp | Tallinna piiskop 1492–1509 | ||
| Margareta Eriksdotter (1497–1536) | Gustav I õde, Hoya krahvi Johanni abikaasa | ||
| J. Taube | u. 1562 | ||
| Pontus De la Gardie (1520–1585) | Rootsi väejuht | Arent Passer | 1589–1595 |
| Sofia Gyllenhielm (1520–1583) | Johan III tütar, Pontus De la Gardie abikaasa | Arent Passer | 1589–1595 |
| Olof Ryning (surnud 1589) | Rootsi õuemarssal, Eestimaa asehaldur, Tyresö isand | Hans von Aken | 1594 |
| Caspar von Tiesenhausen | Kiiu mõisnik, Haapsalu asehaldur | Arent Passer | 1599 |
| Märta Oxenstierna | Caspar von Tiesenhauseni abikaasa | Arent Passer | 1599 |
| Otto von Uexküll (surnud 1601) | Rootsi feldmarssal | Arent Passer | u. 1601 |
| Karl Henriksson Horn (u. 1550–1601) | Rootsi väejuht | Arent Passer | u. 1601 |
| Agnes von Delwig | Karl Henriksson Horni abikaasa | Arent Passer | |
| Richard Rosencrantz (surnud 1622) | Pärnu asehaldur | Arent Passer | u. 1623 |
| Margaretha Fahrensbach | Richard Rosencranzi ja Thomas von Rammi abikaasa | Arent Passer | u. 1623 |
| Thomas von Ramm (surnud 1631) | Riia bürgermeister ja Tartu õuekohtu president | Arent Passeri töökoda | 1634 |
| Krahv Franz Bernhard von Thurn (1592–1628) | Rootsi sõjaväelane | ||
| Christian von Thurn (1624–1640) | Franz Bernhard von Thurni poeg | ||
| Krahv Heinrich Matthias von Thurn (1567–1640) | Böömi aadlimees, Ferdinand II vastase mässu eestvedajaid, hiljem Rootsi diplomaat ja sõjaväelane | ||
| Heinrich Burtt | Rootsi sõjaväelane | tundmatu Tallinna kiviraidur | 17. sajandi keskapaik |
| Magdalene von Vietinghoff | Heinrich Burtti abikaasa | tundmatu Tallinna kiviraidur | 17. sajandi keskpaik |
| Hans Wrangel (suri 1663) | tundmatu Tallinna kiviraidur | 1660. aastad | |
| Elisabeth Tiesenhausen | Hans Wrangeli abikaasa | tundmatu Tallinna kiviraidur | 1660. aastad |
| Caspar Wrede (maeti 1667) | tundmatu Tallinna kiviraidur | u. 1667 | |
| Sophia Taube | Caspar Wrede abikaasa | tundmatu Tallinna kiviraidur | u. 1667 |
| Lars Persson (surnud 1667) | Kuninglik kirjutaja Tallinna linnuses | tundmatu Tallinna kiviraidur | u. 1667 |
| Johann Hastfer (surnud 1674) | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa rüütelkonna maanõunik | Nicolaes Millich | 1676 |
| Fabian von Fersen (1626–1677) | Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane | Johann Gustav Stockenberg | 17. sajandi II pool |
| Sabina Elisabeth von Westerhagen | Fabian von Ferseni abikaasa | Johann Gustav Stockenberg | 17. sajandi II pool |
| Otto Reinhold von Taube (surnud 1689) | maapealik | Johann Gustav Stockenberg | 17. sajandi IV veerand |
| Margareta Oxe | Otto Reinhold von Taube abikaasa | Johann Gustav Stockenberg | 17. sajandi IV veerand |
| Hans von Wrangell (1626–1691) | Kuusiku, Vasta ja Tuhala mõisnik, Rootsi sõjaväelane (ooberst) ja kammerhärra, Eestimaa maanõunik | tundmatu Tallinna kiviraidur | u. 1692 |
| Margaretha von Lode | Hans von Wrangelli abikaasa | tundmatu Tallinna kiviraidur | u. 1692 |
| Reinhold von Lode | Pahkla mõisnik | tundmatu Tallinna kiviraidur | u. 1695 |
| Reinhold von Wrangell | tundmatu Tallinna kiviraidur | u. 1695 | |
| Catharina Elisabeth Nieroth | Reinhold Wrangelli abikaasa | tundmatu Tallinna kiviraidur | u. 1695 |
| Otto Johann von Taube | Edise ja Koonu mõisnik | tundmatu Tallinna kiviraidur | u. 1696 |
| Otto Wilhelm von Fersen (1623–1703) | Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane | Johan Gustav Stockenberg? | 18. sajandi algus |
| Carl Johann von Huene (surnud 1743) | major | tundmatu Tallinna kiviraidur | u. 1743 |
| Karl von Wrangell (1677–1758) | Koila, Kohatu, Kirna ja Kirdalu mõisnik, kapten, Eestimaa maanõunik | ||
| Samuel Greigh (1736–1788) | Vene mereväeohvitser | Giacomo Quarenghi | |
| Krahv Ferdinand von Tiesenhausen (1782–1805) | Aleksander I tiibadjutant | u. 1806 | |
| Adam Johann von Krusenstern (1770–1846) | Vene maadeavastaja | Johann Gottfried Exner | 1848 |
Viited [muuda]
- ↑ Villem Raam ja Kaur Altoa, Toomkirik ja Eesti arhitektuur. Tallinn Entsüklopeedia Tallinn 1-2. 2004
- ↑ Sulev Mäeväli. Ajaloo-ja ehitusmälestisi Tallinnas.1981
- ↑ Toomkiriku "remonteerijad" kutsutakse korrale. Vaba Maa, 7. oktoober 1927, nr. 235, lk. 7
Vaata ka [muuda]
Kirjandus [muuda]
- Toomkiriku tüliküsimus lõplikult lahendatud. Kaja, 6. oktoober 1934, nr. 236, lk. 4.
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tallinna toomkirik |
- Tallinna toomkirik kultuurimälestiste riiklikus registris
- Tallinna toomkirik koguduse kodulehel
