Lüganuse kihelkond

Lüganuse kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Luggenhusen

kihelkonnakirik: Lüganuse

Lüganuse kirik 1900. aastatel.

Narva ja Alutaguse piirkonna kirikukihelkonnad 1925. aastal

Mälestuskivi Lüganuse kiriku ees.

Lüganuse kihelkond on eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal.

Piirkonna ajalugu

13. sajandi alguses oli Lüganuse kihelkonna alal Askälä muinaskihelkond, mis oli osa ajaloolisest Viru maakonnast.

Askälä muinaskihelkond laius tänapäeva Lüganuse ja Maidla valla territooriumil, osaliselt hõlmas veel Sonda, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla territooriumi, ulatudes kohati üle Pada jõe. Lüganuse kihelkonda kuulus enne 15. sajandit ka praegune Viru-Nigula ümbrus.

Askälä muinaskihelkonnas oli mitu linnust: Alulinn, Purtse Taramägi (linnus) ja Purtse Tarakalda linnamägi. Nendest keskne linnus oli tõenäoliselt Purtse Tarakallas. Ajaloolased on avaldanud arvamust, et ka praeguse Lügansue kihelkonnakiriku asemel võis olla eestlaste muinaslinnus.

Kirikukihelkonnana moodustati Lüganuse kihelkond (Lyggenus Kirspel) 13. sajandil. Lüganuse kirikut, mille kaitsepühak on Ristija Johannes, ehk rahva keeles Lüganuse Jaani kirikut on esmakordselt mainitud 1373. Pärimuse järgi arvatakse kiriku ehitamise ajaks 1240–1260. Juba Taani hindamisraamatus, mis on koostatud 1219 kuni 1230 on märge, et Lüganuse taludel on oma pastor.

16. sajandi alguspoolel ehitati Johann von Taube poolt Purtse kindluselamu, mida tunti nimede Isenheim või Alt-Isenheim all. Kindluselamu oletatav ehitusaeg on 1533 kuni 1565. aastani.

15. sajandil liideti Lüganuse kirikukihelkond halduslikult Alutaguse kihelkonnaga ja läks Narva lääni koosseisu.

15.–18. sajandil muudeti mitu korda kihelkonna piire. Koguduste kasvu tõttu ja rahva liikumissuundi arvestades loodi uusi kirikukihelkondi (Rakvere kihelkond, Iisaku kihelkond). Ära anti Padajõe tagune ala koos Viru-Nigula külaga, osa lõunapoolseid alasid Viru–Jaagupi kihelkonnale. Lüganuse kihelkonnaga liideti Maumi kirikukihelkonna idapoolsed mereäärsed alad. Viru-Nigula kirikukihelkond kandis sellel ajal veel Maumi kirikukihelkonna nime.

Kirikukihelkonnana eksisteeris Rakvere kreisi ja Viru kreisi Lüganuse kihelkond 1917. aastani. Eesti Vabariigi ajal jätkas kihelkond tööd kuni 1925. aastani, mil kirikukihelkonnad likvideeriti.

Aastatel 1788–1795 oli Lüganuse pastoriks Otto Wilhelm Masing.

Endise Lüganuse kirikukihelkonna alal tegutseb EELK Lüganuse Jaani kogudus, mis hõlmab Kiviõli ja Püssi linna, Lüganuse, Maidla ja Sonda valla ning osaliselt Aseri ja Kohtla–Nõmme valla.

Kihelkonnas kõneldi Alutaguse murde Lüganuse murrakut.

Lüganuse kihelkonna mõisad

• Lüganuse kirikumõis (Pastorat Luggenhusen), asukoht tänapäeval Lüganuse vald
• Aa mõis (Haakhof) – rüütlimõis – rajati 15. sajandi keskel, asukoht tänapäeval, Lüganuse vald
• Aidu mõis (Aitz) – rüütlimõis – esmateated aastast 1543
• Erra mõis (Erras) – rüütlimõis – esmateated aastast 1547, Sonda vald
• Hirmuse mõis (Hirmus) – Pagari mõisa kõrvalmõis – eraldati Püssi mõisast 1699. aastal, Maidla vald
• Jabara mõis (Jabbaro) – Püssi mõisa kõrvalmõis, Lüganuse vald
• Maidla mõis – rüütlimõis – (Maidel hiljem Wrangelstein) – rüütlimõis – läänistati 1404. aastal, Maidla vald
• Purtse mõis (Alt-Isenhof) – rüütlimõis – Püssi mõisa kõrvalmõis 1731. aastast – esmateated 1421. aastast, Lüganuse vald
• Püssi mõis (Pühs, Neu-Isenhof või Isenhof) – rüütlimõis – esmateated 1541. aastast, Püssi linn
• Rääsa mõis (Räsa) – Maidla mõisa kõrvalmõis – eraldati Mäetaguse mõisast 1737. aastal (ka Vando mõis)
• Suur-Saka mõis (Sackhof) – rüütlimõis – esmateated aastast 1505, Kohtla vald
• Soonurme mõis (Sonorm) – Hirmuse mõisa karjamõis
• Suterma mõis (Sutterma) – Aa mõisa karjamõis
• Uueküla mõis (Udenkyll) – Purtse mõisa kõrvalmõis, Tamsalu vald
• Varja mõis (Varjel) – Aa mõisa karjamõis
• Voorepere mõis (Worroper) – Pagari mõisa abimõis – Rajatud 17. sajandil, eraldatud ? mõisast

Lüganuse kihelkonna mõisavallad

Lüganuse kihelkonnas 19. sajandi algul eksisteerinud mõisavallad:

Sellesse valdade ajalooperioodi jääb perekonnanimede (perenimede) panemine.

• Aa vald (Gemeinde Haakhof)
• Erra vald (Gemeinde Erras)
• Lüganuse pastoraat – liideti 1866 Erra vallaga
• Maidla-Rääsa vald (Gemeinde Wrangelstein (Maydel)-Räsa) – aastast 1866 Maidla vald
• Püssi-Purtse vald (Gemeinde Isenhof-Alt-Isenhof) – aastast 1866 Püssi vald
• Saka vald (Gemeinde Sackhof)

Lüganuse kihelkonna vallad

Lüganuse kihelkonna vallad alates 1866:

• Erra vald (Erras)
• Püssi vald (Isenhof) – 1939 vallareformiga nimetati Lüganuse vallaks ja liideti Erra, Kalvi ning Maidla vallale kuulunud maid
• Aa vald (Haakhof) – liideti 1891 Püssi vallaga
• Maidla vald (Wrangelstein või Maydel) – liideti 1892 Erra vallaga
• Saka vald (Sackhof) – liideti 1892 Järve vallaga Jõhvi kihelkonna kooseisu

Lüganuse kihelkonna vallad alates 1917

• Maidla vald – moodustai Erra Püssi ja Saka valla osadest

Vaata ka

• Eesti kihelkondade loend

Välislingid

• Eesti kihelkonnad
• Eesti kihelkondade kaart EKI lehekülgedel
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, lk. 74-75. 

Lüganuse kihelkond

Kirik: Lüganuse
Mõisad: Aa mõis | Aidu mõis | Erra mõis | Hirmuse mõis | Jabara mõis | Maidla mõis | Purtse mõis | Püssi mõis | Rääsa mõis | Saka mõis | Soonurme mõis | Suterma mõis | Uueküla mõis | Varja mõis | Voorepere mõis