Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
|
Eestimaa rüütelkond |
|
|---|---|
 |
|
 |
|
| Eestimaa rüütelkonna hoone
|
|
| Asutatud | 1584 |
| Laiali saadetud | 1920 |
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht | Toompea, Kiriku plats 1 |
| Piirkond | Eestimaa kubermang |
| Ametlikud keeled | saksa keel |
| Juhtkond | Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium ja Eestimaa rüütelkonna peamees |
| Peaorgan | Eestimaa maapäev (Landtag) |
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Sisukord |
[redigeeri] Aadlimatrikli moodustamine
Pärast Põhjasõja tulemusena Eestimaa kubermangu Venemaa Keisririigi koosseisu liitmist kinnitati Eestimaa rüütelkonna matriklipidamise põhimõtted Venemaa keiserinna Jelizaveta Petrovna poolt 1741. aastal ning Eestimaa kubermangu aadlisuguvõsade kohta koostati 1756. aastaks Eestimaa aadlimatriklid ja järgnevalt muutus Eestimaa Rüütelkond end ise täiendavaks korporatsiooniks.
Eestimaa rüütelkonda kuulunud aadlikud (125 suguvõsa) on jaotatud esmase 1756. aastal valminud rüütelkonna aadlimatrikli kolme klassi:
- I klassi kuulusid isikud, kes olid aadlitiitli ja -vapi saanud ning olnud maaga seotud enne 1561. aastat, (51 suguvõsa);
- II klassi kuulusid Rootsi valitsuse ajal (1561–1710) aadlitiitli saanud isikud, (25);
- III klassi kuulusid Vene valitsusajal kuni 1882. aastani aadlitiitli saanud isikud (49).
Aastaks 1783 oli aadlimatriklis 163 perekonda.
[redigeeri] Aadel- ehk rüütelkonna funktsioonid
Immatrikuleeritud aadli põhikohustuste hulka kuulus kohustus osaleda Eestimaa rüütel- ja maiskonna maapäeva töös. Ainult matriklisse kantud isikud olid täieõiguslikud maapäeva liikmed ja võisid olla provintsi omavalitsuse ja kohtutes mitmesugustel ametikohtadel.
Maapäeval osalemise õiguse eelduseks oli mõisa omamine Eestimaa kubermangus, rüütlimõisa võisid omada Eestimaal, Saaremaal ja Kuramaal ainult aadlimatriklisse immatrikuleeritud, Liivimaal aga kõik pärilikud aadlikud. Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse mittekantud mõisnikel, kes moodustasid maiskonna oli hääleõigus vaid kohalike maksude ja andamite küsimuses.
Eestimaal puudus kohalik kõrgaadel ning enamiku suguvõsade tituleeritus oli suhteliselt hiline ning saadud eelkõige teenistuse eest. 18. sajandil moodustasid põhiosa tiitleist parunid ehk vabahärrad, olenevalt sellest, kellelt tiitel oli saadud. 1826. aasta aadlimatrikli järgi oli paruni või vabahärra tiitel 24 immatrikuleeritud suguvõsal või suguvõsa liinil. Krahvi tiitel oli 14 suguvõsal, kellest vaid kaheksa olid tegelikult maaga seotud (Manteuffel, Mellin, Rehbinder, Stackelberg, Tiesenhausen, Igelström, Nieroth ja Stenbock), ülejäänud olid Vene kõrgaadlikena immatrikuleeritud au pärast.
Eestimaa ja Liivimaa aadlimatrikkli pidamisel oli ka väike erinevus - kui Eestimaa matriklisse kanti nimed tähestikulises järjekorras, siis Liivimaa matriklisse kanti eri aegadel aadliseisuse saanud isikud eri kategooriatesse.
[redigeeri] Immatrikuleeritud suguvõsad
[redigeeri] Hertsogid
| Jrk. | Suguvõsa | Isiku nimi | Aasta |
|---|---|---|---|
| 1 | Holstein-Beck | Peter August Friedrich (1697–1775) | 1759 |
[redigeeri] Vürstid
| Jrk. | Suguvõsa | Isiku nimi | Aasta |
|---|---|---|---|
| 1 | Barclay de Tolly | Michael Andreas Barclay de Tolly (1761–1818) | 1815 |
| 2 | Barclay de Tolly-Weimarn | Alexander Barclay de Tolly-Weimarn (1824–1905) | 1872 |
| 3 | Demidow, Principe di San Donato | Anatole Demidov (1813–1870) | 1842 |
| 4 | Dolgorukov | Vladimir Dolgorukov (1696–1761) Mihhail Dolgorukov (1746–1790) |
1756 1784 |
| 5 | Golitsõn | Sergei Golitsõn (1748–1810) | 1802 |
| 6 | Gortšakov | Mihhail Gortšakovi (1768–1831) järeltulijad: Aleksandr Gortšakov (1798–1883) | 1865 |
| 7 | Kurakin | Aleksei Kurakin (1759–1830) Stepan Kurakin (1754–1805) |
1779 1797 |
| 8 | Menšikov | Aleksandr Menšikov (1787–1869) | 1851 |
| 9 | Orlov | Grigori Orlov (1734–1783) | 1766 |
| 10 | Sayn-Wittgenstein-Berleburg | Peter Wittgenstein (1769–1843) | 1834 |
| 11 | Suvorov | Aleksandr Suvorov (1804–1882) | 1849 |
| 12 | Šahhovskoi-Glebov-Strešnev | Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev (1836-1892) | 1875 |
| 13 | Vassiltšikov | Illarion Vassiltšikov (1776–1847) | 1839 |
| 14 | Volkonski | Grigori Volkonski (1808–1882) | 1864 |
| 15 | Zubov | Platon Zubov (1767–1822) | 1795 |
[redigeeri] Markiid
| Jrk. | Suguvõsa | Isiku nimi | Aasta |
|---|---|---|---|
| 1 | Paulucci | Filippo Paulucci (1779–1849) | 1817 |
[redigeeri] Krahvid
[redigeeri] Aadlimatriklisse immatrikuleeritud suguvõsad[1]
[redigeeri] Viited
[redigeeri] Välislingid
- http://www.baltische-ritterschaften.de/
- Eestimaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat, 1 ja 2 köide: Görlitz 1930
- Eestimaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat, 3 köide: Görlitz 1930
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930
- Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]
