Vabahärra

Allikas: Vikipeedia
Hoiatus! Võimalik autoriõiguste rikkumine!
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks Creative Commons Attribution/Share-Alike litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-malu-eduard-von-stackelberg-uhe-baltlase-voitlustee.d?id=51287781
Vabahärra kroon heraldikas.

Vabahärra (saksa Freiherr, rootsi friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis). Loetakse tasemelt võrdseks parunitiitliga.

Vabahärra tiitel Eesti- ja Liivimaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi vabahärra ja paruni tiitel on staatuselt võrdsed, on neil Eesti- ja Liivimaa aadlitiitlitesüsteemis erinev kujunemislugu.

Kui 18. sajandil enne Põhjasõja käigus Eesti- ja Liivimaa vallutamist Peeter I poolt annetati aadlikele vabahärratiitlid enamasti kas Rootsi kuningalt või Saksa-Rooma riigi keisrilt.

18. sajandil pärast parunitiitli sisseseadmist Venemaal, anti ka Läänemereäärsete kubermangude aadlisuguvõsade esindajatele õiguse end paruniks tituleerida.

Venemaa keisririigi keisri Aleksander II ajal 19. sajandi teisel poolel annetati hulk parunitiitleid ka Läänemereäärsete kubermangude aadlisuguvõsade esindajatele ja perekondadele, kellel neid varem polnud.

Vabahärratiitlit kasutatati koos partikliga von, parunitiitlit mõnede eranditega ilma von’ita. Samas aga kasutasid parunitiitlit ka aadliperekonnad, kes tegelikult olid varem saanud vabahärra tiitli.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]